Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku suhtluse veel tekste nii mõnest neid ennast huvitavast valdkonnast kui ka õppimise eesmärgil ja jälgivad uudiseid. Ajalehti loeb 80 % ja ajakirju 72% teismelistest, mitmesuguseid aimeraamatuid aga kolmandik. Samal ajal on üsna üldlevinud arvamus, et selline lugemine ei ole täisväärtuslik ning põhjustab noorte inimeste vaimset allakäiku. (Puksand 2012) Põhikooli kirjandusõpetuses tähendab lugemine lugemishuvi tekitamist, lugemisharjumuse kujundamist ning lugemisoskuse omandamist, viimane omakorda hõlmab kirjandusteksti analüüsi, tõlgendamise ning mõistmise oskust. Kirjandustundides tegeletakse esmajoones ilukirjandustekstide lugemise ja käsitlemisega, kuid vajadusel kaasatakse ka kirjandusega seotud teabetekste. (Org 2010) Raamatuid loetakse järjest vähem, kodudes on vähe raamatuid ja neid ei osteta juurde
osalausete 9 vahel Ilukirjanduslikus tekstis on keerukamad ning pikemad laused, kui teaduslikus tekstis. Ilukirjanduslikus tekstis on ka rohkem põimlauseid. Rohkem on ka sidesõnu ning komasid. Teaduslikus tekstis on laused lühemad ja lihtsamad, kui ilukirjanduslikus tekstis. Võrreldes ilukirjandusliku tekstiga on teaduslikus tekstis palju vähem komasid ning sidesõnu. KASUTATUD ALLIKAD Bobõlski, Reet, Puksand, Helin 2012. Peegel. 8.klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri Erelt, M. Erelt, T. Ross, K. Rindlause kirjavahemärgid. URL= http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=473&p=5&p1=3/ 20.02.2014 Erelt, M. Erelt, T. Ross K. Semikoolon. URL= http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=80/ 20.02.2014 Kõrvallause. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rvallause/ 21.02.2014 Laanpere, J. Rindlause. URL= http://prezi.com/i3hl- aqbos9p/rindlause/ 16.02.2014 Liitlause. URL= http://et
Tartu Ülikool Matemaatika õpetamine Autor: Sarah Raichmann Juhendaja: Helin Puksand Tartu 2018 Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate matemaatika õpetamisest lähtudes selle hetkeolukorrast ning tuleviku perspektiividest. Referaadis on kasutatud Tallinna Ülikooli algõpetuse lektori Sirje Pihi ja matemaatikaõppe uuendusprojekti juhi Lynne McClure'i intervjuud. Sellele lisaks tugineb referaat ajaloolase Martin Halliku ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Jüri Kurvitsa arvamusavaldustele. Milleks on vaja matemaatikat?
taha tänapäeval lugeda, eelkõige ilukirjandust, kuigi inimesed loevad mitmel eesmärgil. Noored loevad uurimuste andmetel iga päev erinevaid tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Eestis peetakse loomulikuks seda, et lapsed loevad maailma- ja eesti kirjanduse tähtsamaid teoseid ning klassika juurde viivaks teeks on koolikirjandus. Kohustusliku kirjanduse vastu räägib aga see, et kui kodudes isegi on olemas väärtteoseid, siis need ei kõneta enam tänapäeva noort (Puksand, 2012). Astrid Aus (2006), kes on Tartu Kommertsgümnaasiumi õpetaja-metoodik, on oma artiklis öelnud, et klassikute lugemine on küll vajalik, kuid ta leiab, et alati ei ole vaja tervet teost läbi lugeda ning kohustuslikule kirjandusele lisaks peaks olema ka nn vaba lugemine, mille hulka võiksid kuuluda teosed, mida loetakse vastavalt huvidele, arengutasemele või soole. Samas artiklis on Aus rääkinud ka tehtud küsitlusest ning selle tulemustest, mille ta 2006.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduste Instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri TEISMELISED JA SUHTED Referaat Juhendaja: H. Puksand Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. MUUTUSED TEISMEEAS .......................................................... 4 2. SUHTED .................................................................................. 7 2.1 SUHTED VANEMATEGA ....................................................7 2.2 SUHTED EAKAASLASTEGA ........................
TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT Kristiina Pahk SUITSIDAALSUSE PROBLEMAATIKAST NOORTE SEAS referaat Juhendaja lektor Helin Puksand Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Noorte suitsidaalse käitumise põhjused..............................................................................3 2. Suitsiidile kalduvate noorte äratundmine ..................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Tiina Tedder AGRESSIIVNE LAPS JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Helin Puksand Tallinn 2010 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus 4 Mis on agressiivsus? 4 – 6 Agressiivse lapse iseloom ja käitumine 6 – 8 Agressiivsuse põhjused 8 – 10 Kuidas agressiivsuse väljakujunemist ära hoida? 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud allikad Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate lapse arenguhäirest, agressiivsusest
annaabi.ee 
