Puitu on ka kasutatud kunsti tegemisel Uuri, millised on puidu kui materjali omadused. Taastuv ressurss,seda on paljudes toonides ning valida saab pehmemate ja kõvemate liikide vahel. Puitu saab lõigata, vormida ja painutada.Puit on vastupidav, tugev ja paindlik ning alati kauni välimusega. Too näiteid puidu erinevatest kasutusvõimalustest. puit sobib nii tõeliselt uhkete kui ka lihtsate ja tagasihoidlike hoonete ehitamiseks ( palkmajad, aidad, vanad saunad ja puitelamud). Puiduliikidel on erinevad omadused: konstruktsioonide jaoks eelistatakse üldjuhul tugevat lehtpuitu ning siseseintel ja põrandatel kasutatakse heade isoleerivate omaduste ja kauni välimusega puitu. Termotöötlus aitab neid hinnatud omadusi veelgi parandada, tagades puidu parema vastupidavuse, mädanikukindluse ja mõõtmete püsivuse. Tänapäeval on paljude arhitektuuribüroode jaoks puidu üks olulisemaid omadusi ka selle keskkonnasäästlikkus. Kirjelda metsatööstuse klastrit.
(Peeteli kirik, mormooni kirik), raamatukogu, Pelgulinna Rahvamaja, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Psühhiaatriahaigla ning hipodroom kui perspektiivne elamu-, äri- ja keskuseala. Kalamaja asum paikneb vanalinnast loodes Kopli kaubajaama, laiarööpmelise raudtee ja mere vahel. Kalamajas elab ca 7800 elanikku. Kalamaja praeguses hoonestuses on valdav 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kahekorruselised puitelamud, kuid on ka uuemaid elamukvartaleid ja tööstusettevõtteid (Estonia Klaverivabrik, Suva AS, Tallinna Masinatehas, Volta AS, AS Maseko, AS Masekonord). Kalamajas asuvad Põhja-Tallinna Valitsus, Linnahall, Tallinna Elektrijaam, Salme Kultuurikeskus, Patarei vangla ning rohkesti kaubandus- ja teenindusettevõtteid. Merimetsa asum paikneb Põhja-Tallinna edelanurgas ning piirneb Pelgulinna, Pelguranna ja Haabersti linnaosa asumitega ning Kopli lahega. Merimetsa asumis elab 13 elanikku. 19.
halvustavana. Pelgulinna ajalugu 19.sajandi keskel asusid tänase Pelgulinna aladel rabad vaheldumisi kanarbikuliste küngaste ja männikutega. Piirkonna väheseid rohumaid kasutati karjamaadena. Piirkonna hoonestus tekkis esimesena Paldiski maantee äärde, kus varaseimad andmed elamute kohta on 18. sajandi keskpaigast. Pelgulinna tänapäevane elamupiirkond tekkis 19. ja 20. sajandi vahetusel töölis agulina. Sellest ajast pärinevad põhiliselt kahekorruselised puitelamud "RAUDTEE MILJÖÖ VORMIJANA" Pelgulinna kujunemist ja arengut kiirendas TallinnaPeterburi raudtee rajamine, mis algas 1869. aastal. Raudteetöölised asusid meelsasti elama lähimasse eeslinna ja nii tekkisid lisaks Paldiski maanteele ka Telliskivi, Härjapea, Heina ja Õle tänav. Pelgulinna esimene kool rajati 1912. aastal. 1928. aastal valmis Tallinna tolle aja kõige moodsam koolimaja, kus praegu asub Ristiku Põhikool. Esimesed tänavad 9 Esimest tänavat
10 Varasemat, ilma tänavale avaneva välisukseta, tööliskasarmu tüüpi puitkorterelamu (vasakul). Tüüpiline 20. sajandi alguse nn. Lenderi maja tüüpi tööliselamu (paremal). Tallinna maja Lenderi maja Joonis 1.21 Enamik nn. Tallinna maju on kahekorruselised kõrgemal soklil puitelamud, soklikorrusel võisid paikneda äriruumid. Sageli Joonis 1.11 Lenderi maja kõige tavapärasem plaanitüüp nelja kööktoaga lisab hoonele dekoratiivsust trepikoja suur peeneruuduline aken korrusel (vasakul). Lenderi maja hooviküljel on enamasti eenduv trepikoja (vasakul). Paljudel kivitrepikojaga elamutel on kõrge mansardkorrus, maht (paremal). mis algusest peale oli kasutusel eluruumidena (paremal).
oli 13. sajandi lõpp ja 14. sajand. Seejärel jäi areng seisma. Alevi peamiseks hoonetüübiks oli raud- või paekivivundamendile püstitatud ühe- või kaheruumiline maja, millel olid väikesed klaasaknad, kelpkatus ning sõrestikseinad (vahvärkhooned). Tolleaegsete majade alusmüürid on maa sees 1-1,5 m kõrguselt säilinud. Alev kadus linnuse eest ilmselt vahetult enne Liivi sõda (16. sajandi algul) ning siirdus praeguse Lihula linna alale, kus seni paiknesid ilmselt vaid eestlaste puitelamud. Kivimaju hakati seal ehitama alles 15. sajandi lõpul. Ka leiumaterjal on iseloomulik eestlastest käsitöölistele. Keskajal oli Lihula üks tähtsamaid kiriklikke keskusi. 1667. aastal on üks Lihula kodanik öelnud, et piiskopi ajal oli Lihulas viis kirikut: esimene mäel (linnuse kabel), teine kloostris (tsistertslaste klooster), kolmas alevis (Elisabethi kirik), neljas Johannese kirik (kabel) ja viies puukirik (Antoniuse kabel). Tsistertslaste kloostri täpne rajamise aeg ei ole teada
aladelt. Siis sai alguse ka uus inimasustus, mis on katkematult püsinud kuni tänapäevani.. Vanim teadaolev asula paiknes Pärnu jõe ääres Pulli küla juures, kus elati juba umbes 9000 aastat eKr. Asula Kunda lähedal Lammasmäel on mõnisada aastat hilisem kui Pulli. Inimesed elatusid korilusest, jahist ja kalapüügist. Asulad rajati veekogude äärde. Umbes 5500 aastat eKr, kiviajal, valmistasid siinsed elanikud savinõusid. Inimesed elasid mõnekümne elanikuga külades.Suurimad puitelamud olid 50-60 m2. Põlluharimine ja karjakasvatus said Eestis alguse juba kiviajal.Metalliajal muutusid need aga need meie esivanemate peamisteks elatusaladeks. Põlluharimisega tegeleti Põhja-Eestis, Lõuna-Eesti elanikud tegelesid küttimise ja kalapüügiga kauem. Rajati peamiselt alepõlde, levisid ka põlispõllud, mida ei lastud enam võssa kasvada. Kiviaja lõpul kujunesid välja talud. Põhja-Eesti ja Saaremaa rannikualadel tekkisid esimesed kindlustatud asulad.
1.3.1 Viljandi 10 1.3.2 Pärnu 12 1.3.3 Tartu 14 1.3.4 Tallinn 16 1.4 Puidust korterelamud Eesti linnades. Arengulugu ja põhitüübid 19 1.4.1 Kõige vanemad puitelamud 19 1.4.2 Tsaariaegne tööliselamu 22 1.4.3 Vabrikuasulad 24 1.4.4 Suurte korteritega elamud historitsismi ja juugendi ajal 26 1.4.5 Nn. Tallinna maja ja teised 1920. 1930. aastate puidust korterelamud 29 1.4.6 Modernism puitarhitektuuris 32
Majanduskriisi olukorras kärbiti väljaminekuid.41 Välimus. Võru linn taotles territooriumi suurendamist, ka volikogus kiideti see heaks 1934. aastal, kuid riigivanema otsus tuli alles 1937. aastal laiendada linna administratiivpiirkonda 686ha võrra. Uued piirid hõlmasid Võru mõisa maid, Võrusoo piirkonda, raudteejaama alevikku, kasarmuid jaama taga, osa Kubija suvilatest. Linna elamute arv kasvas u 150 võrra. Enamus elamuid olid endiselt ühekorruselised puitelamud. Linnatänavad olid sillutatud munakividega. Kõnniteed olid laotud tellistest ja turuplatsi ümbruses olid valatud tsemendist. 1938. aastal sai valmis Võru Maavalitsuse hoone ja 1939. aastal Eesti Panga hoone.42 Elanikkond. Rahvaloenduse andmeil oli 1934. aastal Võrus elanud 5332 elanikku: neist 4855 eestlast (91 %), 171 venelast (3,2 %), 145 sakslast (2,7 %), 96 juuti (1,8%) ja 65 muud (1,3%). 43 Tööliste osakaal (eriti põllumajanduses) kasvas. Majandus
annaabi.ee 
