Laelatul on tehtud puisniitude liigirikkuse rekord 76 taimeliiki ruutmeetri kohta. Sügisel, pärast heinaniitmist karjatati mõnedel puisniitudel loomi. Kui puisniitu kasutatakse pidevalt karjamaana, siis vaesub selle liigistik mõnevõrra selliseid kooslusi nimetatakse puiskarjamaadeks. Suur osa Lääne-Eesti, Saaremaa ja Raplamaa praegustest tamme-salumetsadest on tekkinud puisniitude kinnikasvamisel. Sageli on praeguseid laialehiseid metsi varem kasutatud puiskarjamaade või -niitudena. Riigi poolt eraldatavad maastikuhooldustoetused võimaldavad säilinud puisniite hooldada ning väiksemas ulatuses ka taastada. Eestis tegeleb puisniitude ja teiste pärandkoosluste kaitsega Pärandkoosluste Kaitse Ühing, kellelt on võimalik saada täpsemat juhatust ja vahel ka otsest abi puisniitude taastamiseks ja hooldamiseks. Lääne-Eesti on meie kõige puisniituderikkam ala. Lisaks kõige tuntumale Laelatu puisniidule
Säilinud puisniitudest suurem osa asub Eestis, vähem on neid ka Tsehhis ja Rootsis. 20. sajandi lõpul hinnati Eesti puisniitude kogupindalaks kuni 8000 hektarit, millest umbes 60% võib pidada geobotaaniliselt ja looduskaitse seisukohast väärtuslikeks. (Kukk, T, Kull, K. 1997. ) Puiskarjamaad Kuigi maastikus on puiskarjamaad puisniitudega väga sarnased, on nende taimestik karjatamise ja tihedama puurinde tõttu erinev. Üldjuhul on puiskarjamaade taimestik puisniitude omast liigivaesem. Kariloomade erinevad toidueelistused, sõnniku mõju pinnase omadustele, ressursside ümberpaigutumine ja tallamine mõjutab oluliselt puiskarjamaade taimestikku ja muudab selle arengu sõltuvaks karilooma liigist ja isegi tõust. Puiskarjamaadel elab palju seeni ja putukaid, kes sõltuvad sõnnikust, mõnikord isegi liigispetsiifilisest sõnnikust. Selliste putukate arvukus on aga karjatamise vähenemise tõttu langenud.
on seotud traditsioonilise põllumajandusliku tegevusega või arengukavas sätestatud toetuse eesmärkide saavutamisega (tagada Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koos luste soodne seisund). Toetusõigusliku pinna hulka ei arvata: veega piirnevat rannaala (liivane või kivine maa), kus rohttaimede osakaal koosluses on alla 50%; põõsastikku või metsatukka (ei kehti keskkonnaregistris arvele võetud looniitude, kadas tike, puisniitude ja puiskarjamaade puhul); keskkonnaregistris arvele võetud looniitude, kadastike, puisniitude ja puiskarjamaade koosluse osa, kus pole tuvastatav rohukamara olemasolu; tehisobjekte (hooned, kivihunnikud, tehisveekogud jne, välja arvatud looduskaitselis tel eesmärkidel rajatud objektid nagu kõretiik ja määruse nr 19 § 5 lg 4 märgitud kinnismä lestised ja pärandkultuuri objektid). Pindalatoetuste taotlusele tuleb märkida kogu taotleja valduses olevad vähemalt 0,30 ha suurused
viisid#.UugMj_0Zs1A) 2. Karjatamiskoormus Karjatamiskoormus näitab, mitu looma peaks optimaalselt karjamaal olema hektari kohta. Erinevatel taimekooslustele on välja selgitatud erinevad karjatamiskoormused, sõltuvalt koosluse taimestikust, mullastikust ja teistest tingimustest. Karjatamiskoormuse mõõtühikuks on lü/ha kohta. Loomaühik on üks veis või hobune, kaks mullikat või sälgu, kolm vasikat või varssa või näiteks viis lammast. Puiskarjamaade karjatamiskoormus soltub pinnase viljakusest ja niitmisintensiivsusest. Puiskarjamaa hooldamisel tuleb tagada puistu liituvus vähemalt 0,2, karjatada koormusega 0,31,0 lü/ha, vajadusel horendada puistut ja poosastikku. Rannaniitudel 0,4-1,3 lü/ha kohta. Suurema koormusega karjatamisel tuleks karjatamist alustada 15. juulist
Venemaast. Praegu loetakse Eesti metsasuseks koguni 51,5%, seega on metsamaa pindala umbes 2,25 miljonit ha. Läbi ajaloo on metsasemad piirkonnad olnud ja on ka praegu Hiiumaa, Pärnumaa madalikud,Kõrvemaa ja Alutaguse. Rohkem metsa leidub paiguti ka Loode-Eestis ning suuremate Emajõe vesikonnas olevate soode ümbruses (AlamPedja looduskaitseala, Emajõe Suursoo). Fragmenteerunud, kuid pärandkultuurmaastikusse kuuluvate puisniitude, puiskarjamaade ja loopealsete-sarapikega vahelduvaid metsi on Saaremaal, Läänemaal, PõhjaPärnumaal ja paiguti Harjumaal ning LääneVirumaal. Viimaste aastate intensiivistunud metsamajanduse oludes on eriti kannatanud Põlva-, Võru- ja Viljandimaa metsad, kus traditsiooniliselt on olnud palju hajakülasid ning seega ka talumetsi. Samuti on sealsed parema mullaviljakusega alad korduvalt olnud vahelduvalt kasutuses nii põldude-niitudena kui metsadena ning põliseid loodusmetsi säilinud väga vähe.
Selleks tuleb uuendada alade ligipääsude infrastruktuuri, leida võimalusi heina kasutamiseks, soetada hooldamiseks sobilikku eritehnikat. Pikaajaliseks eesmärgiks on suurendada hooldatavate lamminiitude pindala 12 200 hektarini. Puiskarjamaa (9070) 2013. aasta seisuga on hoolduses 1220 ha puiskarjamaid, mistõttu nende olukord on oluliselt parem kui puisniitudel. 2020. aasta eesmärgiks on hooldada 1650 ha puiskarjamaid ning parandada juba kasutuses olevate puiskarjamaade hoolduskvaliteeti, eelkõige valgustingimusi. Sinihelmikaniit (6410) 2013. aasta seisuga on hoolduses 430 ha sinihelmikakooslusi. Eesmärk on suurendada hooldatavate sinihelmikaniitude pindala 650 hektarini aastaks 2020. Viljakas aruniit (6510) 2013. aasta seisuga on hoolduses 820 ha viljakaid aruniite. Eesmärk on suurendada hooldatavate viljakate aruniitude pindala 1390 hektarini aastaks 2020. Servaniit (6430) 2013. aasta seisuga on hoolduses 370 ha servaniite
Ka põõsaid peaks puisniidule jääma. · Üldiselt tuleks puisniidu taastamisel lähtuda kohalikest traditsioonidest (liigiline koosseis, struktuur, puudevaheline kaugus jne). · Peale puisniidu taastamist on seal kasulik mõnel aastal loomi karjatada. Eriti hea on karjatada lambaid, kuna need söövad meelsasti puude ja põõsaste kännuvõsusid. Samas peaks kariloomade eest kaitsma säilitatavaid noori puid ja põõsaid. Puiskarjamaade taastamine: · Enamus tänapäeval majandatavaid puiskarjamaid on kas endised puisniidud või endised suhteliselt lagedad looduslikud karjamaad. Järjepidevalt karjatatud metsa leidub väga vähe. Seega pole ka eriti võtta ajaloolisi eeskujusid puiskarjamaade taastamisel. Õigem oleks nimetada raietegevust "kujundamiseks", lähtudes tänapäevastest vajadustest. · Puiskarjamaal tuleb harvendamisega soodustada rohukamara moodustumist, suurendada bioloogilist ja
Haruldasematest liikidest võib neil niitudel kohata mitmeid käpalisi (Ophrys insectifera, Gymnadenia conopsea). Puiskarjamaad on regulaarselt karjatatavad hõreda puistuga alad, mis struktuurilt sarnanevad puisniitudele, kuid on väiksema liigirikkusega tänu loomade valikulisele rohttaimede söömisele ja tallamisele. Puiskarjamaad, mida lisaks karjamaadele ka aegajalt üle niidetakse on reeglina liigirikkamad kui ainult karjatamise abil majandatavad alad. Puiskarjamaade püsimise tagab regulaarne koduloomade karjatamine. Puiskarjamaal tuleks kindlasti vältida ülekarjatamist, mis hävitab rohukamara ning ka puud võivad kuivada. EESTI LOODUS 128. Asend, piirid ja suurus. Geograafilise asendi järgi võib Eestit käsitleda nii Põhja-, Kirde- kui ka Ida- Euroopa maana. Et Eesti ei ole kuigi kaugel Leedus Vilniuse lähedal tähistatud Euroopa keskpunktist, võib Eestit käsitleda ka Kesk-
annaabi.ee 
