mant vahel Milliseid puid seal enam kasvab: lepp, vaher, kastan, pärn,tamm Miks linnahaljastuses kohtab harva okaspuid, eriti euroopa kuuske ja mändi? Ei taalu linnaelu, liiga mürgine. Mustus katab lehti ja nad ei saa hingata. Kus võib Narvas näha okaspuid? Suure haigla juures on hõbekuused, Petri platsil, väikesed männid istutatud keskringile Pähklimäe terviserajal Nimeta Narva alleesid (puiesteid) ja seal domineerivaid puuliike. Pushkini tänav, Kindluse juures allee(pärn), Pimeaed, tamme allee- baikeri allee(tamm), sireli allee(võidu tänavas) LINNALINNUD *kus võib linnas näha kõige enam linde? Pargis, aias *millest linnalinnud toituvad? Putukad, seemned, prügi(eriti varesed ja kajakad), inimesed toituvad Linnalinnud söögi järgi Seemne-marja-toidulised Putuka-tõugu-teo-toidulised Segatoidulised
STROOFID Kõik luuletused on ühestroofilised 7-15 rida. KÕLAKUJUNDID Puuduvad. KÕNEKUJUNDID Metafoorid : Ärkasin kahekümne seitsme aastasena ega teadnud eriti midagi. Epiteedid : Kauge igatsus lk 9 Vihmamärgi asfaltteid lk 15 Vaikne lein lk 54 Väike teesklus lk 51 Õhtutagune tühermaa lk 50 Liikumatu õhk lk 31 Pimedaid puiesteid lk 26 Sõnatu üksiolek lk 25 Hommikune unenägu lk 60 Harali sõrmedega lk 70 Võrdlused : Nagu uimaseks löödud loom lk 53 Kevade õhtus nagu jääinimesed lk 52 Mis kahiseb nagu raadiokanalite vaheline tühiruum lk 49 Isikustamine : Udu lõikab mäed ära lk 10 Oksad kummarduvad lk 11 Tuul rääkis lobajutte lk 15 Lumi on painutanud puudest väravad lk 33
Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt . Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lillesorte. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused Jaani kirik - Viljandi vanim kirik, mis ehitati ordulinnuse vahetusse lähedusse aastatel 1466-1472. Maakividest ja tellistest kolmelööviline kodakirik valmis
sajandil. 1564. aastast pärinevad esimesed kirjalikud andmed Türi küla kohta. Küla saksakeelne nimetus oli Turgel. 1897 sai valmis TallinnaViljandiMõisaküla kitsarööpmeline raudtee (oli kasutusel kuni 1971, mõned lõigud kuni 1972; asendati laiarööpmelisega). 1899 hakati ehitama puupapivabrikut. Sellest ajast hakkas elanike arv tublisti suurenema. 1917 sai Türi aleviks, 2. juulil 1926 linnaks. 1926 oli Türil 2500 elanikku ja 30 tänavat. Hakati rajama parke ja puiesteid. 1936 oli Türil juba 3100 elanikku ja 50 tänavat, linna pindala oli 8,21 km². Linnas asus Türi põllumeeste konvent. 1936 hakati Türil rajama raadiosaatejaama, mis kujunes Eesti peasaatejaamaks, sest ta oli enam-vähem igast Eesti otsast umbes ühekaugusel. 15. detsembril 1937 alustas raadiojaam koos 197 meetri kõrguse mastiga tööd. Raadiojaama õhkis Nõukogude hävituspataljon 1941. aasta suvel. Sakslased taastasid selle kiiresti.
Haljastuse rajamisega alustati 1901. aastal kui rajati Trepimägi ja Lastepark (autor W. Engelhardt). Laidoneri plats rajati 1933. aastal endise Suurturu väljakule. Mõisapark on kõige liigirikkam park 2 (1998. aastal oli seal 31 eri liiki puid ja põõsaid), mis on rajatud eelmise sajandi viimasel veerandil. 1920-ndatel olid seal olemas tiik ja terrassid. Viljandis on hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel, kui linnapeaks oli August Maramaa. Puiesteede peamised puuliigid on harilikud tammed, pärnad, kased, männid, jne. Kõige suursugusemad alleed on Maramaa puiesteel ja Lembitu puiesteel. Võõrliikidest on istutatud ameerika lehise (Köleri allee) ning ebatsuuga allee (Uuel tn). Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. 1.3 Sümbolid LIPP koosneb kahest võrdsest laiust helesinine (üleval) ja valge. VAPP
5 võimust loobuma. 103 aastat võimul olnud Merina monarhia sunniti eksiili Reunioni saarele ja hiljem Alžeeriasse. 1896 loobuti ametlikult orjadest kuid umbes 500 000 vabastatud orja jäid oma endiste omanike juurde tööle kui teenijad. Koloniaalse võimu all tekkisid istandused ja alustati eksporti. Antananarivosse ehitati sillutatud puiesteid ja väljakuid, Rova palee muudeti muuseumiks. Ehitati koole maa ja rannikupiirkondadeese kuhu Merina monarhia ei ulatanud. Kooliharidus muutus kohustuslikuks 6 -13 aastasetele lastele ja suunitlus oli prantsusekeelsele haridusele. Asuti ehitama raudteid Antananarivost rannikulinnadesse. II maailmasõja ajal võitles Prantsusmaa eest ligi 46 000 meest Prantsusmaal, Marokos ja Süürias. Mõned Saksamaa liidrid pakkusid välja, et Euroopa juudid peaks saadetama
üks vana ja teine noor. Nad nägid, kuis liikumas kaugel sääl põllult taresse viljavoor. Noor küsis: ,,Mis õigus põlduril on viia kõik vili siit, nüüd väikesil näljaseil varblasil jääb vaid tühi ja kõle niit?" Siis vastas vana: ,,Kas seda tead, kes haris neid põldusid? Sest sellele kuuluvad viljapead, kelle vaevast nad võrsusid." Sügise võlud Mis sellest, et päikene madalalt käib ja linnuke väikene nukrana näib! Eks kata nüüd puiesteid lehtede kuld ja kireva rüü saanud kraavigi muld. Ning hommiku-ududes nõlvaku rind kui muistendeid kududes tervitab sind. Nüüd igal pool varakult vaikib kõik töö ning ootab sind võrratu kuuvalge öö. Jälle linna! Peipsi kandis metsatalus Eedu suvel karjas käis, kargas murul paljajalu, vallatust ja lusti täis. Päeval metsast noppis marju, suples ojas, kurni lõi. Mõõtis sammudega varju, õhtul karja koju tõi.
põhiliseks osaks. Hoone lähedal oli suur aasaala, mille poolitas majani juhatav puiestee. Bacon tõdeb, et miski pole silmale nii sulnis kui kaunis ja hästilõigatud muru. Järgmine osa oli tegelik peaaed, mille prantsuse kombe kohaselt moodustas ruudukujuline "uputatud" renessanssparter. Seda ümbritses dekoratiivne puupiire. Aia kolmas osa oli vabakujuline "nõmmeaed" (heath või desert), kus kasvas lilli ja põõsaid. Aia tervikusse kuulus veel puiesteid, pergolaid, purskkaeve, samuti ka väikeseid tehislikke künkaid, "mutimullahunnikuid" (molehills). Need paiknesid aiamüüri lähedal nii, et nendelt avanes vaade mitte üksnes aiale, vaid ka seda ümbritsevale loodusele - vaatekünkaid peetakse just inglise renessanssaiale omasteks. Inglise aiast võis leida ka labürinte. Keskse aiamotiivina esines veelgi inglispärasem muruväljak, mis ei olnud mõeldud üksnes silmailuks, vaid mitmesuguste tegevuste toimumispaigaks
annaabi.ee 
