25 miljoni m3, millest umbes 24 miljonit m3 on saetud ja hööveldatud puit, on Saksa saetööstus suurim tootja Euroopa majandusruumis. Umbes 30% Saksamaa saetud puidust eksporditakse ülemaailmselt ning see on kasvavaks trendiks. Tänu 150 000 puidufirmale, mille aastane müügitulu on umbes 170 miljardit eurot ja mis annavad tööd umbes 1,2 miljonile inimesele, on Saksa puidu- ja metsatööstus üks maailma juhtfiguure. Oma puiduvarudest siiski ei jätku, seda enam, et viimasel ajal on Saksa metsad sattunud väga reaalsesse hävinguohtu happevihmade tagajärjel. Märkimisväärne on ka paberitööstus ja puidust pisiesemete valmistamine. Viimaste hulgas on palju kunstkäsitöötooteid, aga ka masinate puitosi, mida tehakse allhanketööna masinaehitusfirmadele. Puit-, nahk- või portselanesemete valmistamine kunstkäsitööna on eriti levinud kahes mägipiirkonnas -
maailma erinevate piirkondade vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. METSANDUS 1.Selgita, kuidas hinnatakse ja mõõdetakse riikide metsavarusid. a) metsa pindala järgi (ha) see näitab maa-ala suurust mis on metsa all. Maailmas keskmine on 0,6 ha, Euroopas 0,3 ha, Eestis 1,3 ha, Soomes 4,9 ha. b) metsasus (%) näitab kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. c) puiduvaru (tm) annab parema ülevaate puiduvarudest d) metsa keskmine aastane juurdekasv ( tm aastas ha kohta) eri puuliikide juurdekasv on üsna erinev. 2.Selgita maailma metsatüüpide paiknemist ning hinda selle alusel regionaalseid võimalusi. parasvöötme okasmetsad jahedamate alade metsad. Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-3 tm/ha). On suhteliselt hõredad, puulike on vähe ning enamasti kasutatakse tarbepuiduks. parasvöötme lehtmetsad soojemate alade, merelise kliima liik
Õnneks tänu mahedale kliimale ja pikale vegetatsiooniperioodile kasvab mets kiiremini kui enamikus teistes Euroopa Liidu maades. Suurem osa Iirimaa metsadest on segametsad. Levinumad puuliigid on saar ja lepp. Suurimad metsad asuvad Iirimaa keskosas. Kuna hetkel tegeletakse metsade taastamise ja juurdekasvatamisega ei kasutata metsa enda tarbeks. Iirimaa puiduvarud ei rahulda riigi vajadusi ning seetõttu impordib Iirima suurtes kogustes puitu. Kuna Iirimaale ei piisa enda puiduvarudest isegi oma riigile ei kasuta nad puitu ka ekspordiks. Riigi osa maailma metsatööstuses on väga väike. Metsadega seotud probleemid ongi mitmete tuhandete aastate pikkune raie, kuna karjakasvatuseks oli vaja maad ja metsa ei osatud väärtustada. Tööstus Iirimaa peamised tööstusharud on farmaatsiatooted, kemikaalid, arvuti riist- ja tarkvara, toiduained, ja joogid. Kõrvalolevalt pildilt on näha Iirimaa suuremate tööstusettevõtete asukohad
palju muutunud. Uuringud näitavad et 95% lääne- ja kesk-euroopast oli algselt kaetud metsaga. Keskaja lõpuks oli metsa all vaid 20% territooriumist, praegu veelgi vähem. Kaasaegne metsamajandus Metsatööstusklastrid - hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega majandusharud ja äriteenused. Kaas aegne metsamajandus on olemas läne- ja põhja-euroopas, p-ameerikas ja jaapanis. Seetõttu suudavad oma puiduvarudest ise rahuldada. Arengumaades jätkub metsaraie endise hooga, kasvav rahvastik vajab põllumaad ja kütust, riik eksporditulusid. Metsad võivad üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena hoopis hävida. Selleks et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemet jne. metsaistandikel on tarbepuidu varumises järjest olulisem roll. Metsatööstus - Metsatööstus tegeleb puidu
8. Metsamajandus ja metsatööstus Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsad on Saksamaal säilinud peamiselt mägedes, mõnevõrra ka liivastel maadel kirdes. Koosnevad nad peamiselt okaspuudest. Maa põhja osas on iseloomulik männimetsad,Kesk- ja Lõuna-Saksamaal aga pöögimets.Alpides madalamal pinnal kasvad ka kuuse-ja nulumetsi. 1600 meetrist kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit. Metsade pindala pole suur, kuid nad on hästi majandatud ja tootlikud. Oma puiduvarudest siiski ei jätku, seda enam, et viimasel ajal on Saksa metsad sattunud väga reaalsesse hävinguohtu happevihmade tagajärjel. Metsatööstus on sellepärast teisejärguline majandusharu. Märkimisväärne on paberitööstus ja puidust pisiesemete valmistamine. Viimaste hulgas on palju kunstkäsitöötooteid, aga ka masinate puitosi, mida tehakse allhanketööna masinaehitusfirmadele. Teatav pretensioon kunstilisusele või allhankevahekorrad masinaehitusega on tavalised ka
Tüve koor sarnane kuuse koorele. Okkad sinakashallid, 1,5...2,5 cm pikad. Aeglasekasvulisem kui P. menziesii f. caesia. Kõrgus Eestis kuni 24 m. Pseudotsuga menziesii var. menziesii roheline ebatsuuga. Kasvab Põhja- Ameerikas Vaikse ookeani kaldal. Kõrgus 50...75 (90) m. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 18 Harilik ebatsuuga on üks maailma tähtsamaid ja väärtuslikemaid puuliike moodustab Põhja-Ameerika lääneosa puiduvarudest 60%. On männiliste sugukonna kõrgeim ja suurima tüvemahuga liik. Hariliku ebatsuuga suurim tüvediameeter on olnud 5,18 m (USA Washingtoni osariik). Suurim tüvemaht 515 m3. Vanima puu eluiga on ulatunud üle 1400 a. Kõrgeim puu 128 m langetati 1895.a. (Kanada Briti Columbia, Vancouveri saar). Harilik ebatsuuga on USA Oregoni osariigi puu. Puit on keskmise raskusega, maltspuit roosakasvalge, lülipuit roosakas- või kollakaspruun (sarnane männipuidule), tihedus 510...590 kg/m3.
· Pungad on suured, piklikkoonilised. · Käbid rippuvad, kattesoomused tugevalt arenenud, seemnesoomuste vahelt pikalt väljaulatuvad. Seemned ümar-kolmnurksed, mõlemast otsast teravad, helepruunid, lennutiib beez, sageli pruunide kriipsukestega. Seemned valmivad sept. lõpul - okt. algul. · üks maailma tähtsamaid ja väärtuslikemaid puuliike moodustab Põhja-Ameerika lääneosa puiduvarudest 60% · Puit on keskmise raskusega, maltspuit roosakasvalge, lülipuit roosakas- või kollakaspruun. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, ka postide, liiprite, kaevandustugipuude ja mööbli valmistamiseks ning vineerina siseviimistluseks. Kodumaal populaarne jõulupuu. Varemalt peeti parimaks laevamastipuuks. Tsuga canadensis - Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist SuureJärvistu ümbruseni ja Apalatsid) niisketes orgudes poolvarjus
annaabi.ee 
