Suuremate tolmuosakeste puhul on võimalik need silmadest välja loputada kuid pisemate osakeste puhul, kui sügelus ei kao peab pöörduma silmaarsti juurde kes need eemaldab. Kui seda ei tehta, tekib silma sidekesta ja sarvkesta armistumine, ning nägemisteravus väheneb. Armistumine toimub 3-6 kuud, ärritusnähud küll kaovad, kuid nägemine ei taastu. 3 HINGAMISTEEDESSE SATTUMISEGA SEOTUD TERVISEKAHJUSTUSED Hingamisteedesse sattudes põhjustavad puidutolmu osakesed väikeste kopsuosade - alveoolide põletikku. Mida väiksemad on tolmuosakesed, seda sügavamale hingamisteedesse nad jõuavad. Seega põletikud võivad tekkida bronhides, bronhioolides kui ka kopsualveoolides.(Annika Küüdorf, Eda Merisalu Tallinn 2006) Kopsutolmustuseks e. pneumokonioos Sümptomid tekivad 10-15 aasta jooksul tolmuses keskkonnas töötamisel. Esialgu sümptomid puuduvad. · Köha · Hingeldus füüsilisel pingutusel · Valud rindkeres
meetmete olemasolu. Puidutolm Töötaja, Puidutolm võib ärritada silmi ja hingamisteid Selleks et töötajad puutuks tolmuga tootmishall ning põhjustada astmat ja kroonilist bronhiiti. kokku võimalikult vähe, tuleb tolm Suurtes kogustes puidutolmu sissehingamine eemaldada selle tekkimise kohas, võib pikaajalisel kokkupuutel tekitada laskmata sellel töökeskkonnas levida. ninaõõnevähki. Reguleerida puidu tolmuärastussüsteemi kontroll ja puhastamine. 4. ELEKTRILISED OHUTEGURID
pöörama. Masina töölaud ja abitasapinnad tuleb hoida puhtad, et vältida igasuguseid muid jälgi. Samuti tuleb jälgida käte puhtust ja virnastada detailid hoolikalt. Lihvimine Erinevate lihvmasinatega saab teha erinevaid lihvimistöid ja lõpptulemus sõltub lihvimisprotsessi faktoritest: - Puidusüü suund - Lihvmaterjali karedus - Etteandekiirus - Ostsilleerimine (lihvlindi võnkumine) - Lihvtalla kõvadus - Puidutolmu eemaldamine lihvitavalt pinnalt - Lihvija kvalifikatsioon Kitsaslintlihvpink (horisontaalasendis) Kitsa lindiga lihvpink on oma nimetuse saanud lihvlindi mõõtmetest. Lindi laius on 150-200 mm ja selle liikumiskiirus on ca 20 m/sek. Lõputu lihvlint kulgeb kahest rihmarattast juhituna pealpool lihvitavat eset ning lihvimist juhitakse käsi-lihvtallaga, mis on kinnitatud korpuse külge selliselt, et seda saab liigutada kogu laua pikkuses ja mis liigendiga liigub vertikaalsuunas lindi
täpsematel töödel kohtvalgustus - valgustugevusega kuni 750 1000 lx. Valgustuse liigid: - loomulik valgustus - tehisvalgustus - avariivalgustus Töökoht peab antud töö tegemiseks olema piisavalt valgustatud! Kahjuliku toime ennetamiseks - kasutada päevavalgustust - heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust - valgustus on koridorides, treppidel, kaldteedel - vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi Tolm Puidutolmu keskmine kontsentratsioon töökeskkonna sissehingatavas õhus ei tohi ületada 2 mg/m3 kohta tööpäeva (8h) ja töönädala (40h) jooksul. Kui puitu on enne töötlemist immutatud, peitsitud, liimitud või lakitud, mõjutavad töötajaid lisaks veel ka töötlusainetes sisaldavad ohtlikud kemikaalid. Kahjulikud mõjud: - mehaaniline trauma silmade sügelus, pisaratevool, laugude punetus. - hingamisteedesse sattudes krooniline bronhiit, kopsutolmusus ehk
katusekatte kandekonstruktsioonide, põrandate ja sõrestikkonstruktsioonide ehitamisel. Spetsialiseerumisel käsitööna toodetud palkmaja ehitajaks laienevad nimetatud tööülesanded ka käsitööna toodetud palkmajade konstruktsioonide tootmisele ning püstitamisele. Töökeskkond Palkmajaehitaja töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Osa tööst tehakse kõrgustes ja ka tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke, seal esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Palkmajaehitaja põhilised töövahendid on liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramislabidas, mootorsaag, elektritrell, riisk, vararaud, mitmesugused vesiloodid, elektrikäsifreesid ja saed, nivelliir, tõsteseadmed, peitlid ja muud käsitööriistad. Turvatöötaja
6 Täidised ja peitsid Šellakipahtel – Tahkeid šellakipulki on saadaval erinevates toonides ning neid kasutatakse paikade sulatamiseks puidupinna aukudesse ning vigastatud profiilide parandamiseks. Šellak tardub üsna kõvaks ning seob hästi puitu, tõmbudes väga vähe kokku. Šellakit võib pinna tasandamiseks kasutada peaaegu kõikide viimistlusmaterjalide all. Puidukitt on puidutolmu ja liimi segu, mida on traditsiooniliselt kasutatud ebatasasuste täitmiseks. Kasutusel ka tänapäeval. Ühekomponendiline puidukitt (pastana tuubis või purgis). Eraldi on kitt sise- ja välis-tingimuste jaoks. Kuivanud puidukitt jääb piisavalt elastseks, et puidu niiskusmuutustega kaasa mängida ning seda saab hööveldada, lihvida ja puurida samal viisil nagu ümbritsevat puitu. Kahekomponendilist katalüütkitti kasutatakse suuremate paranduste tegemiseks
täpsematel töödel kohtvalgustus-valgustugevusega kuni 750-1000 lx. Valgustuse liigid · Loomulik valgus · Tehisvalgus · Avariivalgus Töökoht peab antud töötegemiseks peab olema piisavalt valgustatud! Kahjuliku toime ennetamiseks: · Kasutada päevavalgustust · Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust · Valgustus on koridorides,treppidel,kaldteedel · Vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi Tolm Puidutolmu keskmine kontsentratsioon töökeskkonna sissehingatavas õhus ei tohi ületada 2 mg/ kohta tööpäeava (8h) ja töönädala (40h) jooksul. Kahjulikud mõjud: · Mehaaniline trauma-simade sügelus,pisaravool,laugade punetus · Hingamisteedesse sattudes-krooniline bronhiit kopsutolmus ehk pneumokonioos,bronhiaalastma. Kahjuliku toime vältimine: · Ventilatsioon ja kohtäratõmme · Kaitsevahendid-filtriga respiraator või tolmumask. Keemilised ohutegurid:
annaabi.ee 
