mobiliseerida killustunud erametsandust. Külastasime ka Haapsalu lähistel asuvaid erametsi ja kohtusime Läänemaa Metsaühistu juhi Mikk Lingiga. Saime teada, et regioonis on 3000 metsaomanikku, kellest 115 on kohaliku ühistu liikmed. Ühistu pakub liikmetele laialdast teenusepaketti, milles nii nõustamine, toetuste taotlemine, inventeerimine, metsamajanduskavade koostamine kui puidu müük. Märkasime, et ülestöötamise ja puidusortimentide hinnad on Iirimaal ja Eestis sarnased, nagu ka metsaomanike koostöö vajadus, et raietest saadavat tulu maksimeerida. “Minu arvates on Iiri ja Eesti erametsasektori vahel sarnasusi palju,” leidis Pat Hennessy. “Näiteks see, et paljud puidutootjad on metsaomanikud, kelle teadmised metsandusest on napid, ja see, et erametsasektor on killustatud ning ei saavuta sellisena oma tegelikku potentsiaali.”
Riigimetsa Majandamise Keskuse majandada on 37% metsamaid. Riigivaraseadusega loodi 2009. aastal kohalikele metsaomanikele võimalus osta eelisostuõigusega riigi poolt võõrandatavaid naaberkinnistuid, et suurendada oma metsavaldusi ja muuta metsade majandamine efektiivsemaks. Metsaomandist ja metsaomanike vajadustest puudub selge ülevaade. Metsaomanike huvi metsi aktiivselt majandada pärsivad sageli oskuste ja teadmiste puudumine, ülemäärane maksustamine, mõnede puidusortimentide ebapiisav turunõudlus, metsa majandamise kõrge kulutase, usalduse puudumine turul pakutavate nõustamis- ja majandusteenuste suhtes, keerukas asjaajamine ning õigustiku ebastabiilsus. Metsandusalane ühistegevus on küll arenemas, kuid selles osaleb vaid ca 6% metsaomanikest. Meede: Erametsade majandamise tõhustamine ja toetamine erainitsiatiivil baseeruva jätkusuutliku ühistulise tugisüsteemi kaudu.
Peavad olema tormikindlad (mänd, saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku (20-70 tk/ha). Metsaseaduses ettenähtud: mänd, arukask, saar, tamm, sanglepp, künnapuu, jalakas. Seemnepuid ei pea jätma, kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüüpi. Samuti, nendes langi osades, mis asuvad piisavalt lähedal seemnekandvuse eas männikule või arukaasikule (vastavalt 30 ja 50m). säilikpuud eriti jämedate puidusortimentide saamiseks kasvama jäetud sirged ja hästi laasunud tüvega, hea tervisliku seisundiga ning elujõulised puud (mänd, arukask või kõvad lehtpuud). elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud - puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta (näit. vanad haavad, kuivanud tüükad jne.). Need puud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades
koostatud Metsa majandamise soovitustest. Antud teabe abil tuleb koostada puistu iseloomu (liigiline koosseis, keskmine rinnasläbimõõt, tagavara) järgi eelarvestus tööde mahu kohta, valitakse raieliik ja kasutatav tehnoloogia ning hinnatakse tööde kulusid ja saadavaid sortimente. Enne raie alustamist, kui kogu raiuda planeeritavat materjali ei kasutata ära ise oma vajadusteks, vaid planeeritakse raiuda ka müügiks, tuleb jälgida turusituatsiooni, puidusortimentide hindu ja turustamisvõimalusi, sest sellest võib sõltuda tehnoloogia ja raiel saadava puidu sortimentideks järkamine. Näiteks lähim saeveski võib eelistada kindla pikkuse ja läbimõõduga saepalke, mõni kaugemal asuv saeveski teise pikkuse ja läbimõõduga palke, kuid pakub paremat hinda. Hetke metsamaterjali turuhindadega ja kulutustega transpordile tuleb end tingimata kurssi viia. Enne raietööde algust tuleb raielank üle vaadata:
lageraielangi laius või kogupindala ei ületa lubatud lageraielangi maksimaalset laiust või pindala või lageraielangid asuvad eri omanike kinnistutel. Lageraietega metsa ülestöötamine (varumine) oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on majanduslikult kõige ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam. 53. Defineerige mõisted: säilikpuu ja raiesuund? Säilikpuudeks jäetakse eriti jämedate puidusortimentide saamiseks sirgeid ja hästi laasunud tüvega, hea tervisliku seisundiga ning elujõulisi mände, arukaski või kõvu lehtpuid, mis säilitatakse järgmisse metsa põlvkonda ja mis inimest metsas liikumisel ei ohusta. Samuti võivad säilikpuudeks olla väga vanad, huvitavad, haruldased, metsa elustikku mitmekesistavad puu või õõnsustega, jalalkuivanud või mädanevad lehtpuud. Lageraie käigus jäetakse säilikpuid vähemalt 5 tm/ha.
Metsaseaduses ettenähtud: kokkuveoteede tugevdamine; 4) raiejäätmete nakatunud, putukatest kahjustatud puud mänd, arukask, saar, tamm, sanglepp, tükeldamine ja laialilaotamine; 5) eemaldatakse (iga hooldusraie kannab endas künnapuu, jalakas. säilikpuud eriti raiejäätmete äravedu langilt. NB! Pole alati sanitaarraie elemente). Samuti järgitakse jämedate puidusortimentide saamiseks lubatud loo- ja nõmmemetsades. iga hooldusraie käigus ka metsaselektsiooni kasvama jäetud sirged ja hästi laasunud 2.Hooldusraiete bioloogilised alused e. põhimõtteid: esimeses järjekorras raiutakse tüvega, hea tervisliku seisundiga ning põhimõtted läbi mille hooldusraied alati geneetiliselt vähem väärtuslik materjal elujõulised puud (mänd, arukask või kõvad
Sobib kõvalehtpuude (tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu) kasvatamiseks. Puistud on tootlikkuselt Ia-I (harva II) boniteediklassiga, terved, hästi laasunud, kõrge kvaliteediga. Raieküpsete kuusikute tagavara küündib 700 ja enama tm ha-l. Majanduslikult on otstarbekas naadi kasvukohatüübis kaasikute kasvatamine, kuivõrd nad ületavad puidutoogilt samaealisi kuusikuid. Naadi kasvukohatüübi potentsiaali tuleks paremini ära kasutada kõvalehtpuude kasvatamiseks ja väärtuslike puidusortimentide tootmiseks. Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete liitusest. Sagedasemad on h. sarapuu, mage sõstar, h. toomingas, h. näsiniin, h. vaarikas, h. lodjapuu jt. Alustaimestik on väga liigirikas, praktiliselt puuduvad puhmad ja esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud nn. "salutaimede" liigid: h. kopsurohi (Pulmonaria obscura), h. naat, püsik-seljarohi (Mercurialis perennis), h. metspipar (Asarum europaeum), salu-siumari (Actaea spicata) jne. Sageli kasvavad ka koldnõges, h. sinilill,
annaabi.ee 
