aasseahernes. Liblikõielistel heintaimedel on enamasti arenenud sammasjas peajuur, millest lähtuvad tugevad juureharud, mis omakorda harunevad niitjateks juurteks. Liblikõieliste juured tungivad üldiselt sügavamale mulda kui kõrreliste heintaimede juured, kuid liikide vahel esineb selles osas suuri erinevusi. Punane ristik Punane ristik (Trifolium pratense) on püstiste või tõusvate 20-70 cm pikkuste vartega puhmikuline niidutüübiline liblikõieline heintaim. Sammasjuur hargneb mullapinna lähedal ja juureharud tungivad kuni 1,5 m sügavuseni. Eestis kasvatatakse kahte tüüpi punast ristikut: hilist ja varast. Punane ristik on lühikese kasutuskestusega (3-4 aastat). Läbilöövus segudes esimesel kasutusaastal on tugev. Talub hästi kattevilja. Põldheinas ja lühiajalisel niidul on punane ristik hea saagivõimega, karjatamisel vähe vastupidav. Punane ristik on hästi söödav ja kõrge toiteväärtusega
põukartlikud karbonaatse koresega- lutsern, punane aruhein, luste, mesikas. Ida-kitsehernes on püstiste, õõnsate, ülaosas hargnevate kuni 200 cm kõrguste vartega Mullad võibjaagda kaheks sobivuselt rohumaataimedele pealishein. Niit ja 10 aastat 1.) Eestis kõige kõrgema viljakusega mullad on leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmullad H. nõiahammas: Puhmikuline pealishein, 50-60 cm. niitja karjamaa, 4-6 aastat. 2) turvasmullad- soodsad karmides talvitumtingimustes Arengu iseärasused: 14)Taimede koristusaegse arengufaasi mju rohukvaliteedile (eriti : toorproteiini ja kiudainete 1) Vegetatiivne paljunemine on nõrgem kui kõrrelistel. sisaldusele.)
AED-RÕNGASLILL Lavatera trimesis Harunevad varred Suured roosades või valgetes toonides õied. Umbes 60 cm kõrge. Lehterjatel õitel tumedamad sooned. Eelistab päikesepaistelist kuiva kerge mullaga kasvukohta. Ilmastikukindel ega vaja toestamist. Ettekülv märts-aprill. LÕVILÕUG Antirrhinum majus LÕVILÕUG Antirrhinum majus Erksavärviliste (väga erinevad värvid) kahehuuleliste õitega puhmikuline umbes 15 cm kõrgune suvik. Eelistab päikesepaistelist või poolvarjulist parasniiske mullaga kasvukohta. Ettekülv jaanuar-aprill. Idaneb 2 nädalat. Resistentne roostehaigusele ning talub kergemaid külmasid. SAMETLILL Godetia SAMETLILL Godetia Asalead meenutavad 5-8 cm õied Õitseb kogu suve. Tugevad sirged varred on nagu oksad. Hea lõikelill, suhteliselt vähenõudlik.
kuid ka märgadel päris- ja sooniitudel, looniitudel, ka puisniitudel ning lodu- ja soometsades Kasutamine haljastuses: veeäärsetesse aladesse sobib ideaalselt Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hartarn2.htm http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=154 2.3 Kastevars (Deschampsia) Konkreetne liik: luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm, laius 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge kasvuga puhmikuline. Erkrohelise peene kaardus lehestikuga kompaktne mätas. Lehed: karedad, talvehaljad. Õied või õisikud: suured õhulised pöörisõisikud. Liigi eritunnused: kena sügisvärvus. Kasvukoha nõuded: huumusrikas parasniiske mulda. Täispäike või ka poolvari. Kasutamine haljastuses: kõrreliste peenrasse, park, metsaaed, veekogude äär, sooaed, kiviktaimla, soolotaim. Kasutatud kirjandus: http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/luht-kastevars http://www.aiasober
ee/? et/istikute_nimekiri/k %C3%B5rrelised/carex_oshimensis_evergold_oshiima_tarn_evergold.html. 15.09.2013. Neeva aed. Oshiima tarn 'Evergold'. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/oshiima-tarn-evergold/?category=1&panel=2. 15.09.2013. 2.3 Kastevars (Deschampsia) Konkreetne liik: luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) (joon. 53, joon.54) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm, laius 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge kasvuga puhmikuline. Erkrohelise peene kaardus lehestikuga kompaktne mätas. Lehed: karedad, talvehaljad. Õied või õisikud: suured õhulised pöörisõisikud. Liigi eritunnused: kena sügisvärvus. Kasvukoha nõuded: huumusrikas parasniiske mulda. Täispäike või ka poolvari. Kasutamine haljastuses: kõrreliste peenrasse, park, metsaaed, veekogude äär, sooaed, kiviktaimla, soolotaim. Joonis 53. Luht-kastevars (http://www.yogacowgirls.com/wp/?p=239) Joonis 54. Luht-kastevars
Sorte palju ,,Silberteepich" https://www.google.ee/imgres?imgurl=https://upload.wikime dia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Cerastium_tomento sum_a1.jpg/1200px-Cerastium_tomentosum_ Männas-neiusilm (Coreopsis veticillata) Pärit Põhja- Ameerikast, püstine, keskmise tihedusega, madal, puhmikuline, kõrgus 45-50 cm Kasvukoht täispäikeseline, kasvab aastaid samal kohal. Pinnas tavaline aiamuld, päikeseline kasvukoht, pinnas peaks vett hästi läbi laskma. Õied särav- kuni kuldollased, võivad olla tumeda südamikuga, lehed nn tilli lehed, õitseb juulist septembrini. Pärast õitsemist maani maha lõigata. Istutada koos suvililledega, äärispeenrasse, väga ilus koos lavendliga (vt Muhediku maailm) Paljundamine puhmiku jaga-mise teel pistikutega võ koos
• Gladiool (Gladiolus) on taimeperekond võhumõõgaliste sugukonnas. • mugulsibulaga külmaõrnad püsililled. Neil on mitu, enamasti süstjat või mõõkjat lehte. Lehtede värvus on heledast kuni sinakasroheliseni. Nad on tugevad ja kaetud vahakihiga. Lehtede pikkus on 30–140 cm, laius aga 2–8,5 cm. gladiolus x hybridus CALAMAGROSTIS X ACUTIFLORA - TERAVAÕIENE • Jõulise kasvuga KASTIK puhmikuline. Rohelise- valge-roosatriibulise lehestikuga kõrgekasvuline puhmik. Sihvakad kollakad õisikud, VI-IX. Eelistab täispäikeselist kasvukohta, kuna varjus kaotab oma iseloomuliku tiheduse ja värvi. Eelistab parasniisket mulda, mis ei kuiva läbi, kuid kasvab ka rasketel savikatel muldadel. Kasutatakse üksikuna või suurte gruppidena kõrreliste peenrasse või veekogude äärde. Calamagrostis x acutiflora ‘overdam’ Carex
3. Generatiiv võrse - kui kõrrel on õisik, kõrs ja kõrrelehed , see on võimeline andma seemet. Eristatakse 3 võrsumise tüüpi. Vaata lehe pealt mis ta andis.:) 1. võsundiline - 2. hõreda kuhmikuline see on selline kus külgpung kasvab läbi maaluse lehe ja suundub kaarjalt mulla pinnale. Tekivad hõredad puhmad. Selle tüübiga on põld-timut, kerahein, harilik aruhein, kõrge raikaerik, 1.a raihein, ja karjamaa raihein. 3. Tiheda puhmikuline jusshein, luhtkstevars, punane aruhein ja lamba-aruhein. 70) Liblikõieliste heintaaimede võrsete kasv ja areng Öiblikõieliste taimede arenemised. Esmalt areneb idujuur ja siis iduvars koos idupungaga. Kõikkidel liblikõielistel on 2 idulehte. 4-6 päeva möödudes ilmub mulla pinnale ristikutel 2 õmarat iduehte, lutsernil ja idakitsehernel 2 ovaalset idulehte. Iga 7-10 päeva möödaudes hakkavad arrenema pärislehed mis on ristikutel ja lutsernil kolmetised, idakitsehernel paaritu
annaabi.ee 
