24. Töötajal on võimalik saada tasustatavat õppep kõrgkooli lõpetamiseks 42p 25. Õppep korral makstakse keskm palka 10p 26. Puhkusetasusid on vaja inventeerida et vastavalt rp seadusele inventeerida ka kõik kohust 27. Puhkusetasu reserv kajastatakse rp-s puhkusetasuna+sots maks+t/k 28. Kui töötaja tuli tööle 14 veebr 08 ja puhkas 3kp kasutades selleks nn lapsepäevi, siis kui palju puhkust oli tal 08 a lõpuks välja teenitud? 26kp 29. Potentsiaalse puhkusetasu suuruse leidmisel puhkusereservi tarbeks võetakse aluseks töötaja viimase 6kuu töötasud ja preemiad v lähtutakse teatud juhtudel palga säilitamise põhimõttest 30. Kui töötaja täispuhkuse pikkus on 35 kp, siis 1 töötatud kuu annab 2,92 puhkusepäeva 31. Alaealise seadusega ette nähtud põhipuhkus tööaasta eest on 35kp 32. ¼ koormusega töötavale töötajale ette nähtud põhipuhus tööaasta eest on 28lp 33. Aprill 2009 on 21tp 34. Dets 09 on 21 tp 35. Juuni 09 tööajanorm on 157 h 36
alljärgnevad: · Tulumaks 23% so ca 345.- EEK (arvestamata kogu töötasule rakendatavat maksuvaba miinimumi proportsiooni kogu palga suhtes ja mahaarvamisi) · Sotsiaalkindlustusmaks 33% so ca 495.- EEK · Kogumispenson 2% so ca 30.-EEK · Töötuskindlustus 0,6+0,3= 0,9 % so ca 13,5 EEK · Transpordikulu ca 10.-EEK · Kütuse kulu ca 20.- EEK · Amortisatsioon ca 40.- EEK · Ettevõtte üldkulud · Puhkusereservi moodustamise kulud ca 1/11 kogusummast so 150.- EEK · Seega ca 546,50 EEK töötajale kätte ca 270.- EEK/kord. Leiame, et selline kulu on ühes kalendrikuus mõistlik Soojuse kadu · Küte (soojuse kadu) suvekuudel kujuneb järgmiselt: maja peasoojusmõõtja järgi esitatakse majale arve soojusenergia eest nt 10 000 EEK, inimesed esitavad sooja vee näite nt 200 m³ seega 200*30,17 = 6 034.- EEK. · Küte (soojuse kadu) on seega 10 000 - 6 034 = 3 966.- EEK,
FIE raamatupidamine Raamatupidamise õige ja nõuetekohase korraldamise eest lasub vastutus füüsilisest isikust ettevõtjal. Füüsilisest isikust ettevõtja kannab täielikku isiklikku vastutust raamatupidamise korralduse, dokumentatsiooni ja informatsiooni eest. Raamatupidamine peab tagama tõese informatsiooni saamise füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevusest ja finantstulemustest. Füüsilisest isikust ettevõtja võib oma ettevõtluse raamatupidamises kasutada kas kassapõhist või tekkepõhist arvestusprintsiipi. Kassapõhise arvestusprintsiibi puhul kajastatakse tulud ja kulud aasta algusest kronoloogilises järjekorras, arvestades raha tegelikku laekumist või tasumist. Tulud arvestatakse selle aasta tuludeks, mil raha laekus ning tuludest lahutatakse ainult need kulud, mis välja maksti. Tulude ja kulude sissekanded päevaraamatusse tehakse siis, kui raha laekub kassasse või pangakontole ja kui raha kassast või pangakontolt välja makstaks...
Töötasude arvestust peetakse palgaprogrammi abil, maksude deklareerimist saab kontrollida ka maksuametist iga isiku lõikes. Puhkuste arvestamine toimub vastavalt kehtivale seadusele. Puhkusetasu arvestatakse nii põhi- kui lisapuhkuse eest. Puhkuste vormistamiseks teeb iga töötaja avalduse, mille kinnitab juhatus. Bilansipäeval arvestatakse iga töötaja isiku lõikes saamata jäänud puhkusepäevade arv ja sellelt arvestatav puhkusekohustuse summa koos maksudega. Puhkusereservi korrigeerimiskanded sisestatakse programmi finantskannetena. Puhkusereservi arvutus toimub Merit Palk programmi abil. 5.4 Maksuvõlad Kõikide maksuliikide kohta peetakse arvestust eraldi kontodel. Käibemaksu kajastamiseks kasutatakse mitut kontot: müüdi käibemaksu konto, sisendkäibemaksu konto, põhivara soetamisel arestatud käibemaksude konto, impordilt tasutud käibemaks. Maksude arvestuse eest vastutab raamatupidaja. Maksude ülekanded valmistab ette
Kokku äritulud 4 521 935 5 535 877 Ärikulud Kaubad, toore, materjal, teenused 2 548 317 3 093 119 Muud tegevuskulud 378 633 538 812 Tööjõu kulud 1 177 322 1 138 770 Sh. Palgakulu 901 991 853 011 Puhkusereservi muudatus -20 102 0 Sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks 295 433 285 759 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 335 688 320 052 Muud ärikulud 8 378 19 140 Kokku ärikulud 4 448 338 5 109 893
ülesanneteks on palgatabelite arvestus ning laekumiste ja müügiarvete kontroll. Ülejäänud ülesanded jagunevad vastavalt töökoormusele. Ettevõttes kasutatakse majandusarvestuse programmi Hansaworld SBE, võimalik on 6 kasutaja üheaegne programmi kasutamine. Kasutajatel on erinevad õigused vastavalt oma tööülesannetele, kõik õigused k.a paranduste tegemine on raamatupidajal.juhatajal. Palka arvestatakse raamatupidamisprogrammis tehakse vastavalt kanded. Kindl.määr tasu, Puhkusereservi kohta peetakse arvestust exeli tabelis. Raamatupidamisprogrammis võetakse puhkusereserv üles aasta lõpu seisuga. Puhkuste ajakava koostatakse I kvartali jooksul, vastavalt vajadustele tehakse muudatusi avaldusega. Puhkusetasu arvestatakse viimase kuue kuu keskmise päevapalga järgi. Komandeeringu aruanne esitatakse juhile, kes kontrollib nende õigsust ja seejärel edastab need raamatupidajale, kes arvestab ja kannab üle päevarahad. Majutus ja sõidupiletid on tööandja poolt.
finantskande. Palga- ja maksukulu sisestatakse kaupluste lõikes. Et sisestamine oleks mugavam kasutatakse automaatlausendeid, mis arvutab tööandja maksud automaatselt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks). Programm võimaldab automaatlausendeid koostada ettevõtte vajaduste järgi. Puhkusetasu kantakse jooksvalt perioodikuludesse. Ettevõte ei tee iga kuiselt kannet puhkusereservi vaid korrigeerib reservi ükskord aastas bilansipäeva seisuga. Maksuarvestused ettevõttes Ettevõtte deklareerib tulumaksu, sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensionimaksu ning töötuskindlustuse maksu iga kuu kümnedaks kuupäevaks ning käibedeklaratsiooni iga kuu 20. kuupäevaks, deklaratsioonid esitatakse www.emta.ee lehel. Praktikal avanes mul
komplekteerimine – tootmised, artiklid ja retseptid; logistika – laoliikumised ja mahakandmised; müügiarved – artiklite nimekirjad ja statistika, müügiarvete laekumised ja nende statistika, laekumiste hetkeseis k.a klientide lõikes; ostuarved - arvete tasumine ja ostustatistika; üldine – seadistused. Palgaarvestuseks kasutatakse programmi Merit Palk. Kord aastas tehakse ka puhkusereservi ümberarvestuse kanne. Koos juhendajaga sain tutvuda Merit Palk programmiga ning edaspidi oskan ka seda iseseisvalt kasutada. 1.3 Raamatupidamise sise-eeskiri Üks praktika ülesannetest oli raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine. Raamatupidamise sise-eeskiri on koostatud ja kinnitatud 5. jaanuaril 2012. aastal. Balsnack International Holding AS-i raamatupidamine on kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, mis omakorda on kooskõlas Raamatupidamise Toimkonna Juhenditega
18 4. KOHUSTUSTE ARVESTUS Ettevõtte kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustusteks. 19 Lühiajalised kohustused on kohustused, mille maksetähtaeg on alla ühe aasta. Materiaalselt fikseeritavaid ja potentsiaalseid kohustusi, kulusid ja kahjumit, sealhulgas järgmisse majandusaastasse üleminev puhkusereservi jääk, võetakse bilansis arvele ja kajastatakse kuludes. Välisvaluutas fikseeritud kohustused võetakse arvele operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga ja hinnatakse ümber raamatupidamise aastaaruande koostamisel bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga. Finantskohustusi (näit. võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused)kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses
annaabi.ee 
