Chet Baker Chet Baker (õieti Chesney Henry Baker Jr; 23. detsember 1929 13. mai 1988)oli ameerika muusik. Chet Baker sündis Oklahomas. Juba lapsepõlves võttis ta osa erinevatest lauluvõistlustest ja laulis kirikukooris. Esimene tutvus puhkpillidega sündis tänu isale, kes tõi koju trombooni, ent kuna see instrument käis noorele Chetile esialgu üle jõu, asendas selle trompetiga. Esimesed teadmised muusikavallas hankis Baker Glendale'i keskkoolist, ent hilisemas elus mängis suuremalt jaolt kuulmise järgi. 1946. aastal lahkus Baker koolist ning ta mobiliseeriti sõjaväkke. Kaks aastat hiljem alustas ta muusikateooria- ja harmooniaõpinguid Los Angeleses El Camino College'is, mille peagi pooleli jättis. 1950
Näit. vivaldi aastaajad. 10. Chaconne variatsioonivorm 11. Passacaglia korduvale 3-osalises taktimõõdus. Handel orkestrimuusika Olulisel kohal tähtsamad concerto grosso ja süidid: veemuusika ja tulevärgimuusika, instrumentaalkontserdid orelile ja orkestrile. Orkester on väga tähtis ka vokaalteostes. Ühendab erinevad stiilid, itaalia keelpillimuusika, prantsuse puhkpillidest rikka stiili ja ka inglise konsortmuusika. Concerto grossosid 18. 6 esimest op.3 on erinevate puhkpillidega, igas erinev koosseis. Op. 12 keelpillidele + komponeeris 30nendatel aastatel. 4.osaline kirikusonaadi tüüpi, aeglane laulev esimene osa, teine osa fuuga, kolmas osa aeglane polüfooniline, neljas osa kiire ¾ tantsuline. Ooperid: Handel kirjutas oma esimesed ooperid hamburgis. Need olid Almira ja Nero. Tutvus põhjalikult itaalia ooperiga Napolis ja kohtus a. scarlattiga kellelt võttis eeskuju. Saavutas menu oma ooperiga ,,agrippina"
Esimesena tuli ettekandele Arvo Pärdi loodud 3. sümfoonia. See teos on pühendatud Neeme Järvile ning see oli ka pöördepunktiks Pärdi loomingus ehk see iseloomustab üleminekut ühelt stiililt teisele. Sel ajal hakkas ta süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja koguni lääne muusika juurteni. Ta uuris ka Gregoriuse laulu ning polüfoonia tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga. Pärdi 3. sümfoonia algas rahulikult üksnes puhkpillidega. Aegamööda lisandusid ka teised pillid. Kogu teose ajal oli tunda põnevust, sest ei osanud ette aimata mis juhtuma hakkab. Kohati meenutas teose kõla multifilmi või põnevusfilmi, sest tundus, nagu toimuks varitsus ning seejärel muutus meloodia kurvemaks nagu keegi oleks saanud surma. Meeleolu teose vältel Paide Gümnaasium, Jana Lodjak, 11R 2 vaheldus mitmeidki kordi ning terve selle aja oli seda väga huvitav kuulata. Teos lõppes
9.Märgista teise värviga eelmise ülesande regivärsilises rahvalaulus ALGRIIM. 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: Kandled: väikekannel (5-6-keelne); viisikannel(simbel); hiiu e.vormsi kannel, põispill, moldpill, viiul *Puhkpillid: Pajupill, savipiilu, roopill, putkepill, torupill, karjapasun(piibar), sokusarv *löökpillid: Trumm, kammipill, põsepill 10.Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? Löökpille, kuna keel- ja puhkpillidega saab rohkem erinevaid helisi luua/kasutada. 11.Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kontratantsud – tantsitakse vastastikku viirgudes; Labajalavalss-eestipärane variant viini valsist; "Kaerajaan- on tants, kus tantsijad või paarid asetuvad vastamisi ning nende tegevus tantsust osavõtjate rühmas on omavahel kooskõlastatud. 12.Enamus eesti rahvatantse on üle võetud naaberkultuuridelt. 13.Valsi eestipärane vorm on labajalavalss. 14
Riedel on üks kolmest heliloojast, kes töötas ka “Pipi Pikksuka” filmi ja teleseriaalide kallal. Kuigi muusika esitlus on erinev tavapärasest “Pipi Pikksuka” lavastuste muusikast, kuna tegu on siiski sümfoonia orkestriga ja laulmist seal loomulikult ei olnud, siis paljudki meloodiad olid ära tuntavad. Muusikaline osa läks laval toimuvaga väga hästi kokku. Tihti oli kuulda flööte, mis pigem mängisid siis kui laval oli rõõmsam ja õrnem temaatika, koos teiste puhkpillidega andis see lavastusele juurde värvikust ja iseloomu. Muusika oli pigem lustlik ja lapselik. Kuna balletis ei räägita, siis just muusikaline osa oligi just nagu tegelaste ja olukorra meeleolu kirjeldus. Muusikalise osa esitas Soome Rahvusooperi Sümfooniaorkester (The Orchestra of the FNO). On suurim orkester soomes. Orkester on asutatud 1964. Aastal ja pärast kolimist uude ooperimajja 1993. aastal on nende liikmeskond kasvanud 111-ne liikmeni.
Funk Termin ,,funk" kirjeldab väga laia muusikavahemikku. See kõik sai alguse funk'i ,,ristiisast" James Brownist 1960ndate lõpul. Dzässi mõjutused tungisid esile kuuekümnendate lõpus, seega seitsmekümnendate alguseks oli Stevie Wonder hõivatud uue pop-funk-brändi loomisega, samal ajal kui funk-bänd Tower of Power suutis mängida tihedamaid, keerukamaid ja libedamaid rütme, mida keegi eales kuulnud oli ning seda ka puhkpillidega. Kümnendi lõpuks oli funk leidnud oma tee New Yorgi tantsupõrandatele selliste bändidega nagu Chick ja Sister Sledge. Basskitarr on funk-muusikas kõige olulisem instrument. See kõlab kokku trummidega ning kasutab võimast sünkopeerimist (syncopation nõrkade löökide rõhutamine), loomaks nakatavat tantsurütmi. Funk-lood algavad tihtipeale bassi ja trummi jämmimisega basskitarr tõuseb esile rifiga ning trummar jääb rütmis tagaplaanile. Enamik funk'i basskitarriste mängib
ansamblit mängida ei saa. → Kaks meloodiapilli on sellises trios võrdse tähendusega. Itaalias olid nendeks enamasti viiulid, teised levinumad olid oboe ja plokkflööt . Pille lisati vastavalt ruumi suurusele. Meloodiahääli võidi mängida paljude viiulitega ning dubleerida ka puhkpillidega. Barokktrio oli aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpilisele orkestrikoosseisule. → Nii kujuneski hilisbarokile tüüpiline neljahäälne ITAALIA ORKESTER juhtivaks kaks võrdse tähendusega viuulirühma , harmooniatäiteks vioola(d)
asetsevad põhibassid ja akordid, mis võimaldavad mängida saadet. Viimasel ajal on hakatud kasutama ka meloodiabassidega akordioni, mille vasakpoolsele klahvistikule on lisatud ümberlülitamise võimalus - harjumuspärase akordinupu all kõlab teatud kõrgusega üksiknoot. Nii on võimalik lisaks parempoolsele ka vasakul klahvistikul mängida ühehäälset meloodiat. LÖÖKPILLID Löökpillid on Eestis üsna tagasihoidlikult esindatud pillirühm. Osa neist on sarnaselt puhkpillidega kindlaotstarbelised, mitte meelelahutuslikud, instrumendid. Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram Lokulaud kujutab endast kahe posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe, harvemini ühe kasest või tammest vasaraga. Lokulauda kasutati signaalinstrumendina. Tema kaugele kõlava heliga kutsuti töölisi koju ja rahvast kokku, teatati õnnetusjuhtumitest.
Ent rahu on vaid ajutine. Ikka ilmub tema silmade ette armastatu kuju, kinnisidee, tuues endaga kaasa piinavaid mälestusi, rusuvaid tundeid. Siis näib, nagu oleks ta armukadedushoos mõrvanud oma armastatu, nagu viidaks teda hukkamispaigale. Siis leiab ta end nõidade orgia keskel. Ka siin viirastub talle armastatu kuju. Teos on avaldanud väga suurt mõju sümfoonilise muusika edasisele arengule just orkestrikäsitluse osas. Teoses läbib juhtteema kõiki osi, uudsed kõlavärvid (seotud puhkpillidega) ning väga suur orkester. Ta täiustas sümfooniaorkestrit, lisades uue pillina harfi. EDVARD GRIEG (1843-1907) Sündis Bergenis, oli norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja Klaverikontsert a-moll. Ema õpetas talle selgeks varakult klaverimängu ning Leipzigi konservatooriumis täiustas ta end muusikateooria ja komponeerimise alal. Aastatel 1871-1880 töötas Grieg aktiivselt
annaabi.ee 
