PUHKEREISIDE TRENDID TURISMISEKTORIS Puhkereisid muutuvad järjest populaarsemaks, seetõttu ongi teema üleskerkinud. Puhkereiside trende on oluline uurida, sest paljudele riikidele on turism väga oluline sissetulekuallikas. Turism on kasulik nii ettevõtjatele kui ka riigile. Kui vaadata laiemalt, siis on turism tähtis ka kohalikele elanikele, sest nii tutvub uute inimestega, saab omandada uusi oskusi ja teadmisi ning avardada maailmapilti. Oluline on teada, kuidas trende enda kasuks tööle panna. Artikli eesmärgiks on teada saada, mis on viimaste aastate turismitrendid ja milliseid uusi trende on oodata
Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kui 1970. aastal oli kruiisireisijate arvuks pool miljonit, siis aastaks 2002 oli arvuks 10 miljonit ja 2010. aastaks ennustatakse 20 miljoni kruiisituristini jõudmist. Kruiisitööstus on puhkereiside turul kõige kiirema kasvuga kategooria alates 1990.-dest on kruiisitööstuse reisijate keskmine kasvutempo olnud aastas 7,4%. Kruiisireiside populaarsemaks sihtkohaks on Kariibi meri, kus leiavad aset ligi pooled kogu maailma kruiisidest. Populaarsuselt järgnevad Vahemere regioon, Euroopa ja Alaska viimane nimetatutest on väga soositud ameeriklaste hulgas. Euroopa kui sihtkoha alla kuulub ka Läänemere piirkond, millest on saanud reisijate arvult kolmas kruiisiturg maailmas ja mis
(Turismiseadus 2000) 1960-datel algas massiturism ja esimesteks sihtkohtadeks oli Vahemere rannik ning saared. Inimeste eesmärgiks oli puhata soojas kliimas. Hakati rajama ka hotelle uutesse sihtkohtadesse. Aastal 1958 võeti kasutusele esimene reaktiivlennuk regulaarsete reiside sooritamiseks. Sellest ajast alates hakkas turism arenema hüppeliselt ja väga kiiresti. Tekkis ka ostuturism ning 1970. aastast hakati ametlikult korraldama tellimus- ehk tsarterreise. Puhkereiside hinnad alanesid ja reisida said veelgi suuremad rahvamassid. (Jakobson, 2003) 20. sajandi lõpukümnetel oli aktiivne puhkus ja ekstreemspordialad harrastusena levinud suurematele inimestehulkadele. Reisipaketid muutusid odavamateks, sest hakati üha enam tegelema omal käel toitlustamisega (self-catering). Samuti suurenesid võimalused turistidel iseseivalt reis kokku panna. Pakuti ka pakette, kus kõik teenused
seotuid kodutöid, mis on paljudele tänapäeva linnainimestele kaugeks ja võõraks jäänud. 1.1.2 KRUIISITURISM- POULAARNE JA KASVAV TURISMITREND 3 Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kui 1970.aastal oli kruiisireisijate arvuks pool miljonit, siis aastaks 2002 oli arvuks 10 miljonit ja 2010.aastaks oli see arv juba jõudnud 20 miljonini. Kruiisitõõstus on puhkereiside turul kõige kiirema kasvuga kategooria- alates 1990.-dest on kruiisitööstuse reisijate keskmine kasvutempo olnud aastas 7.4%. Maailma Turismiorganisatsiooni kohaselt vähenes 2009.aastal kogu turism maailmas 4-6%, aga kruiise mõjutas majanduslangus võrreldes muude segmentidega vähem. Juhindudes eeltoodud statistilistest näitajatest võib öelda,et kruiisiturism on kahtlemata maailma turismis üheks oluliseks tulevikutrendiks.
Maaturismi osa, kus turismitoode arendatakse ja tarbitakse looduslike ressursside (sageli looduskaitsealade) ja nende taluvuse baasil Kruiisiturism Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kui 1970. aastal oli kruiisireisijate arvuks pool miljonit, siis aastaks 2002 oli arvuks 10 miljonit ja 2010. aastaks ennustatakse 20 miljoni kruiisituristini jõudmist. Kruiisitööstus on puhkereiside turul kõige kiirema kasvuga kategooria alates 1990.-dest on kruiisitööstuse reisijate keskmine kasvutempo olnud aastas 7,4%. Maailma Turismiorganisatsiooni kohaselt vähenes 2009. aastal kogu turism maailmas 4-6%, aga kruiise mõjutas majanduslangus võrreldes muude segmentidega vähem. Juhindudes eeltoodud statistilistest näitajatest võib öelda, et kruiisiturism on kahtlemata maailma turismis üheks oluliseks tulevikutrendiks.
kirjanduse loetelust ja lisadest. 3 KRUIIS Kruiis on reis, mis sooritatakse veekogul puhkuse eesmärgiga lõõgastuda, nautides kõiki mugavusi, mis on käe-jala juures. Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kui 1970. aastal oli kruiisireisijate arvuks pool miljonit, siis aastaks 2002 oli arvuks 10 miljonit ja 2010. aastal oli juba 20 miljonit kruiisituristi. Kruiisitööstus on puhkereiside turul kõige kiirema kasvuga kategooria – alates 1990.-dest on kruiisitööstuse reisijate keskmine kasvutempo olnud aastas 7,4% (Annaabi, kruiisiturism). Kruiisireiside populaarsemaks sihtkohaks on Kariibi meri, kus leiavad aset ligi pooled kogu maailma kruiisidest. Populaarsuselt järgnevad Vahemere regioon, Euroopa ja Alaska. Euroopa kui sihtkoha alla kuulub ka Läänemere piirkond, millest on saanud reisijate arvult kolmas
(politsei, esmaabi) jpm. Peale selle on oluline anda potentsiaalsetele külalistele turismi- sihtkoha kohta informatsiooni. (Dorbek et al 2003; Hall et al 2006: 123) Pereturistile positsioonimisest on kirjutanud mitmed autorid: Heli Tooman, Aare Mae, John Reith, Roger March, Arch G. Woodside, Maureen H. McDonough, Gary A. Ackert, Philip Kotler, Norma Polovitz Nickerson, Paula Kerr, Michael R. Solomon jpt. Kõik nad leiavad, et lastega perekonnad moodustavad puhkereiside turul olulise osa. Seepärast on vaja neile pakkuda vastavaid teenuseid ja tegevusi. Lapsesõbralikke paiku külastavad samad perekonnad sageli korduvalt. Seega on pereturisti kerge püsiklien- diks muuta. Puhkust planeeritakse tavapärasest rohkem ja sihtkohti valitakse hoolika- malt. Jällegi on tähtis roll info kättesaadavusel. (Tooman et al 1999: 187; Reith 1987: 22, viidatud Siimon 1997: 8081 vahendusel; March et al 2005: 173; McDonough et al
annaabi.ee 
