Vastus: See tuleneb sellest, et puhkeolekus on membraani sisepinnal negatiivne ja välispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja välispinnal on lahuse iooniline koostis erinev. Väljaspool rakku on rohkem positiivse laenguga ioone, seespool aga negatiivse laenguga ioone. Kuna laeng ühel ja teisel pool membraani on erinev, tekib membraanile pinge. Seda erinevust nimetatakse membraanipotentsiaaliks. Kuna selline potentsiaal on puhkeolekus rakus, nimetatakse seda ka puhkepotentsiaaliks. 8. Kuidas töötavad ioonkanalid? Kuidas töötavad ioonpumbad? Vastus: 1. Ioonikanalid lasevad rakumembraanist läbi ainult teatud ioone (näiteks naatriumkanalid naatriumioone) 2. Ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema konts. ossa: membraani sellelt poolelt, kus on rohkem vastavaid ioone, liiguvad ioonid sinna, kus on neid vähem. 3. Mõned ioonikanalid on pidevalt avatud ning liikumine toimub senikaua, kuni ioonide kont
organismi ette kiireks reageerimiseks („Põgene või võitle“) Parasümpaatiline närvisüsteem – kõige aktiivsem puhkeolekus, kontrollib seedeelundite talitust ( „Puhka ja seedi“) Närviimpulss – Piki närvirakke liikuv elektriline signaal, põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus olevas rakus nimetatakse membraanide vahelist pinget puhkepotentsiaaliks. Potentsiaali muutus - Ioonide liikumine läbi membraani põhjustab membraanipotentsiaali muutuse. 3. Refleksid Refleksid on tahtest sõltumatud vastused ärritusele, mis toimivad närvisüsteemi vahendusel ning väljenduvad liigutustena või siseelundite talituse muutusena, refleksid on tingimatud ja tingitud Tingimatud refleksid Tahtele allumatud ja kaasasündinud, geneetiliselt päritavad ja sünnishetkeks välja arenenud nt aevastamine, toitumine, neelamine.
väljaspool juhtesüsteemi. Normaalsetes tingimustes on võime erutusimpulsside spontaanseks rütmiliseks vallandamiseks piirdunud spetsifiiliste erutustekke ja erutusjuhtesüsteemiga. 1.1. Erutuse tekkemehhanismid Südame rakkudel on, nagu kõigil teistel rakkudel, membraanipotentsiaal, mis püsib konstantsena, kui mingi mõjutus rakku ei aktiveeri. Sellepärast nimetatakse seda rahuolekus esinevat konstantset membraanipotentsiaali ka raku puhkepotentsiaaliks. Rahuolekus on membraan kõige paremini läbitav K+ ioonidele ning sellepärast on puhkepotentsiaal lähedane K+ ioonide tasakaalupotentsiaalile. Südamelihasrakud, mis ei ole osa juhtesüsteemist, omavad puhkepotentsiaal -90 mV. Samas sammuandja rakud, mille on loomulik automatism ja mis repolariseeruvad kuni -60 mV, ei oma pidevat puhkepotentsiaali, vaid genereerivad regulaarselt spontaanset aktsioonipotentsiaali. 1.1.1. Mehhanismid erutusjuhte süsteemis
rakumembraani välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng. Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. Ülejäänud raku sisemuses on negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid võrdselt s.t seal valitseb elektroneutraalsus! Rakumembraanidel suhtelises rahuolekus esinevat potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks. Puhkepotentsiaali põhjuseks on K-, Na-, Cl-ioonide ning anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusiseses ja rakuvälises vedelikus ning rakumembraani ioonikanalite valikuline permeaablus nende ioonide suhtes. 4. Membraani aktsioonipotentsiaal Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus- e aktsioonipotentsiaalina (AP): rakumembraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu
PNS Aksonit katab sisemine müeliintupp ja välimine Schwanni rakkudest neurilemm. KNS on Schwanni tupe asemel oligodendrogliia rakud. Närvi ehitus- Kuidas tekib puhkepotentsiaal-Erutuse levik on seotud rakumembraanide elektriliste potensiaalide muutustega. Puhkeseisundis on rakumembraan polariseeritud olekus, välispinnal on positiive ja sisepinnal negatiivne eletrilaeng. Nad tasakaalustavad üksteist. Rakumembraanide suhtelises rahulolekus esinevate potentsaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks. Aktsioonipotentsiaal neuronites-Ärritaja toimel tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina ehk aktsioonipotentsiaaliga, mil rakumembraani välispind mandab negatiivse ja sisepind positiivse laeng. Refraktaarsus neuronites- Koe erutuse langus Mis määrab erutuse levimise suuna-Aktsioonipotentsiaali tekke momendil koe erutuvus langeb, uusi ärritajaid selles piirkonnas vastu ei võeta ning erutus levib naaberalale, kus membraan on puhke seisundis
välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng. ·Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. ·Ülejäänud rakusisemuses on negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid võrdselt, nii et seal valitseb elektroneutraalsus. ·Rakumembraanidel suhtelises rahuolekus esinevat potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks(PP). ·PP tekitamisel osaleb Na+-K+-pump, mis ühe molekuli ATP hüdrolüüsiga viib rakku sisse 2 K+- ioonija rakkust välja 3 Na+-ioonitekitades nii laengulist ebavõrdsust. AKTSIOONIPOTENSIAAL ·Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus-e aktsioonipotentsiaalina (AP), mil rakumembraani välispind omandab negatiivse, sisepind positiivse laengu. ·Aktsiooni potentsiaali amplituud on sõltuvalt koest 60...120mV.
võimeline enam ärritajale reageerima. · Bioelektrilised nähtused närvi- ja lihaskoes. Erutuse membraaniteooria olemus. Selle teooria kohaselt tekitab biopotentsiaale ioonide mittetasakaaluline jaouts rakumembraanidel ja sellest tulenev liikumine. Puhkeolekus on rakumembraan elektriliselt polraiseeritud: membraani välispind on positiivse ja sisepind negatiivse laenguga. Seda transmembraanset potentsiaalise vahet nime. membraani puhkepotentsiaaliks. Raku- ja rakuvälise keskkonna potentsiaalise vahe tekke olulisemateks teguriteks puhkeolekus rakus on: *Põhiliste katioonide ja Na+) ning anioonide (valgumolekulidest moodustunud orgaaniliste anioonide A-, Cl- ja HCO-) mittetasakaaluline jaotus rakus ja rakuvälises keskkonna *Rakumembraani valikuline (selektiivne) läbilaskvus e pemeaablus erinevate ioonide suhtes; *Na+- ja K+-ioonide aktiivne transport konsentratsioonigradiendide vastupidises suunas metaboolse energia
annaabi.ee 
