ebamugavalt kui keegi avalikult nuttis. Aastal 1972 oli veel avalik nutmine nii kohatu, et USA presidendikanditaat Edmund Muskie praagiti kõne ajal nutmise pärast kandidaatide seast sootuks välja. Pisarad on tegelikult inimorganismile väga vajalikud, need viivad kehast mürke välja. Pisarate ülesanne on silmi puhastada ja niisutada. Inimesed nutavad enamasti siis, kui nad ei oska end sõnadega väljendada. Emotsioonid kasvavad üle pea ja me ei suuda end selgeks teha muud moodi, kui puhkeme nutma. Nutmine on ka teatud moodi põgenemine, see aitab vältida viha põhjuseid. Teadlased on tõestanud, et stress on inimesele kurnav ja laastav. See laastab ajusid, südant ja siseorganeid. Nutmine leevendab stressi tagajärgi ja aitab pingega toime tulla. Pisarate teemalise uuringu käigus lasti meestel ja naistel pidada 30 päeva nutmispäevikut. Tulemustes selgus, et selle aja sees nuttis 94 protsenti naistest ja ainult 55 protsenti meestest
Kuigi oleme arendanud niisuguseid tehnoloogilisi uuendusi, nagu telefon, faks ja e-post, et rakendada oma oskust kõnelda ja kirjutada, jääb kehakeel alati meie põhiliseks ja selgeimaks suhtlemisvahendiks. Geneetilised alused Teatud tegevused on meile geneetiliselt kaasa sündinud ja on osa meie ellujäämise varustusest. Näiteks imikuna teame instinktiivselt, kuidas imeda. Teame sedagi, kuidas nutta, kui oleme näljased või vajame tähelepanu. Kui saame vanemaks, puhkeme spontaanselt nutma, kui oleme endast väljas, just nii samuti, nagu millegi naljaka peale spontaanselt naerma puhkeme Ümbrusest tingitud kehakeele alused Arenedes õpime tegevusi keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnas. Just lapsed ja teismelised võtavad omaks erilise kõnepruugi, selleks et olla “lahedad’’ ja sõpradele vastuvõetavad. Ka võivad nad muuta oma kõnnakut ja liigutusi. Kultuurilised alused Kultuur on keskkonnaga tihedalt seotud
dikatatuurile,eitasid demokraatlikku riigikorda,ülistasid vägivalda ja propageerisid harimata rahvakihtide valitsemist. Anarhism : Willam Godwin,Pierre Joseph Proudhon,Mihhail Bakunin Anarhistid väitsid,et riigi on loonud tugevad ja rikkad nõrkade ning vaeste vastu,mistõttu tuleb riik kaotada.Bakunini põhiseisukoha järgi oli ühiskonna hädade ja puuduste põhjus riik.Üksikisiku eneseteostus saavutatakse anarhistide arvates loova töö kaudu.Nad arvasdi et revolutsioon peab puhkeme stiihiliselt.Osa anarhiste kasutas võitlusmeetodina individuaalset terrorit riigipeade vastu. Internatsionaalid : George Odger 1864.aastal loodi Londonis Rahvusvaheline Tööliste Ühing mida hiljem hakati nimetama Esimeseks Internatsionaaliks.Uus organisatsioon loodi miitingul,mis oli kokku kutsutut protestiks Poola ülestõusu mahasurumise vastu Venemaa poolt.Osalsesid inglise ja prantsuse sotsialistliku liikumise tegelased ning poola,saksa ja itaalia pagulased. 14
tühisust või oskamatust mingil alal, annab ta ehk endale võimaluse kergendada elamise vaeva ja keskenduda millelegi, mis on ta enesearengu seisukohast tähtsam. Omada staatust tähendab sageli olla armastatud. Siinkohal tuleb silmas pidada armastus selle erinevates vormides ja tähendustes perekondlik, seksuaalne armastus, austus kui armastus, inimese olemasoluga arvestamine jne. Olla armastuse objektiks on tunda end vajalikuna. Hoole ja tähelepanu all me n-ö puhkeme õide. Armastus aitab meil täita eesmärke, see pakub meile kaitset ning turvatunnet, armastusevajadus on võib-olla ehk olulisim vajadus, järgnedes füsioloogilistele. Samasuguseid tundeid võib tekitada kindlustatud staatus ning teadmine, et ollakse austatud, ning isegi kui mitte armastatud, siis vähemalt kardetud see tundub olevat parem kui olla inimene, kes peab ise kartma. Olla ignoreeritud ei ole ainult ebameeldiv, see on ka evolutsioonilisest seisukohast ohtlik
Kus maailma nurgas ka ei viibiks, tunneme sõbraliku naeratuse või vaenuliku liigutuse kohe ära. Kehakeel on ja jääb meie põhiliseks ja selgeimaks suhtlemisvahendiks. (Pease, 1994) 2.1 Geneetilised alused Teatud tegevused on meile kaasa sündinud ja on osa meie ellujäämise varustusest. Näiteks imikuna teame instinktiivselt, kuidas imeda. Teame sedagi, kuidas nutta, kui oleme näljased või vajame tähelepanu. Kui saame vanemaks, puhkeme spontaanselt nutma, kui näiteks endast väljas oleme. (Pease, 1994) 2.2 Ümbrusest tingitud kehakeele alused Arenedes õpime tegevusi keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnas. Just lapsed ja teismelised võtavad omaks erilise kõnepruugi, selleks, et olla ,,lahedad" ja sõpradele vastuvõetavad. (Pease, 1994) 2.3 Kultuurilised alused Kultuur on keskkonnaga tihedalt seotud. Mõned meie tegudest tulenevad kuulumisest
kirjutada, jääb kehakeel alati meie põhiliseks ja selgeimaks suhtlemisvahendiks.5 2.1 Teod6 Suhtlemise käigus sooritame lugematu hulga tegusid. Neid võib jagada eri kategooriatesse. 2.1.1 Geneetilised Need teod on meile geneetiliselt kaasa sündinud ja on osa meie ellujäämise varustusest. Näiteks imikuna teame instinktiivselt, kuidas imeda. Teame sedagi, kuidas nutta, kui oleme näljased või vajame tähelepanu. Kui saame vanemaks, puhkeme spontaanselt nutma, kui oleme endast väljas, just niisamuti nagu millegi naljaka peale spontaanselt naerma puhkeme. 5 Anna Jaskolka, 2004. Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt. Tallinn: kirjastus ERSEN 6 Allan Pease, 1981. tõlk. Kalev Lattik, 2001. Kehakeel. Tallinn: kirjastus ERSEN 38 2.1.2 Ümbrusest tingitud Arenedes õpime tegevusi keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnas
Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust (Nierenberg 1997: 3). 1.1 Sõnadeta signaalide liigitamine 1.1.1 Geneetilised Nõnda suhtlemise võime on meile kaasa sündinud ja osa meie ellujäämise varustusest. Näiteks imikuna teame instiktiivselt, kuidas imeda. Teame sedagi, kuidas nutta, kui oleme näljased või vajame tähelepanu. Kui saame vanemaks, puhkeme spontaanselt nutma, kui näiteks oleme endast väljas (Jaskolka, 2004: 21). 1.1.2 Ümbrusest tingitud Arenedes õpime tegevusi keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnas. Just noored võtavad omaks erilise kõnepruugi, et olla sõpradele vastuvõetavamad. Ka võivad nad muuta oma kõnnakut ja liigutusi (Jaskolka, 2004: 21). 1.1.3 Kultuurilised
annaabi.ee 
