hõbedaselt valgeks või halliks. Tegemist on aastat, aga juus langeb välja teisel aastal, Kasvufaasi nimetatakse anageeniks, millele pikaajalise protsessiga: melaniini tootmine siis järgnevad kolm aastat on juuksepesa järgneb seisakufaas katageen. Puhkefaasi aeglustub järk-järgult, kuni lõpuks lakkab tühi. nimetatakse telogeeniks ja see järgneb täiesti. Seepärast näeme hallinevate juus- Juuksekarva ehitus. seisakufaasile. tega inimese peas tervet hulka eri toone:
avaldab arterite seinale. Arteriaalset vererõhku mõõdetakse mmHg-tes ja A.Vahtramäe 2011 7 väljendatakse kahe arvuga. Kõige suurem on rõhk süstoli ajal vasakus vatsakeses, aordis arterites. Suurem e. süstoolne rõhk näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal (110-120 mmHg), väiksem - diastoolne vererõhk aga on rõhk, mis on arteris südame puhkefaasi ajal (60-80 mmHg). Selle tagavad arterite lihaselised elastsed seinad. Arteriaalne vererõhk oleneb südame jõudlusest aga ka perifeersete veresoonte vastupanust. Tervel inimesel on vererõhk üsna konstantne suurus. Vananemisega kaasnevad muutused (veresoonte elastsuse vähenemine, perifeerse takistuse suurenemine) toovad kaasa kalduvuse vererõhu tõusule. Inimese normaalne vererõhuväärtus on 120/80 mmHg. See on mõõdetav õlavarre arteril. Süstoolse ja
Alopeetsia Alopeetsia ehk juuksekadu on kõikidel inimestel täheldatav normaalne füsioloogiline protsess, mis on seotud karva tsüklilise kasvuga. Eristatakse karva kasvu-, vahe- ning puhkefaasi. Et tsüklite vaheldumine karvafolliikulites ei toimu üheaegselt ning aktiivsed ja puhkavad karvanääpsud on juustega kaetud peanahal läbisegi, siis normaalselt kulgeva protsessi korral pole juuste hõrenemine märgatav. Tavaliselt langeb päevas välja umbes nii palju karvu, kui on inimesel eluaastaid. Juuksenäsad muutuvad aga aastatega väiksemaks ning kasvav karv jääb peenemaks. Vananedes osa karvanääpse ja -näsasid
7 sisepinnal, negatiivne rõhk südameõõntes diastoli ajal ja negatiivne rõhk rindkereõõnes sissehingamise faasis. Vererõhk arteriaalne rõhk kujutab endast jõudu pinnaühiku kohta, mida veri avaldab arterite seinale. Süstoolne RR südame kokkutõmbe ajal. Normiks 110120 mmHg. Diastoolne RR rõhk, mis on arteris südame puhkefaasi ajal. Normiks 6080 mmHg. Hüpotoonia Vererõhu normaalsest madalamaid väärtus. Hüpertoonia Kõrgvererõhutõbi. Pulss arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Süstoli ajal tekkiv aordi seina võnkumine kandub edasi arteritele. Sfügmogramm pulsi sagedust väljendav kõver. Kahe küüruga kõver. Hingamise füsioloogia Hingamisprotsessi erinevad osad:
Vere liikumine veenides tagavad: veene ümbritsevate lihaste kokkutõmme, klappide olemasolu veeni sisepinnal, negatiivne rõhk südameõõntes diastoli ajal ja negatiivne rõhk rindkereõõnes sissehingamise faasis. Vererõhk arteriaalne rõhk kujutab endast jõudu pinnaühiku kohta, mida veri avaldab arterite seinale. Süstoolne RR- südame kokkutõmbe ajal. Normiks 110-120 mmHg. Diastoolne RR- rõhk, mis on arteris südame puhkefaasi ajal. Normiks 60-80 mmHg. Hüpotoonia- Vererõhu normaalsest madalamaid väärtus. Hüpertoonia- Kõrgvererõhutõbi. 5 Pulss- arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Süstoli ajal tekkiv aordi seina võnkumine kandub edasi arteritele. Sfügmogramm- pulsi sagedust väljendav kõver. Kahe küüruga kõver. Hingamise füsioloogia Hingamisprotsessi erinevad osad:
erineva stressi korral Kiirguse regulatiivne mõju taimedele • Fütokroomidel põhinevad mehhanismid - Fütokroomidega seostati kõigepealt õitsemise regulatsiooniga pika- ja lühipäevataimedel . Protsessid kus fütokroomide osalus on tuvastatud - seemnete idanemine ja valmimine, sõlmevaheline kasv, varjust hoidumine, kõrsumine, naabrite tajumine, klorofülli süntees ja lehtede kohanemine, pungade puhkefaasi minek puudel, õitsemise algus • Paljudel õistaimedel tagab fotoperiodismi pigment fütokroom, mis aitab taimel ajastada õitsemisaja. • Punase valguse (660 nm) mõjul aktiviseerub taimedes fütokroom, kaug-punane valgus (730 nm) aga pärsib fütokroomi aktiivust. Kuuvalgusel on kaug-punase valguse protsentuaalne kogus suurem kui päikesevalgusel – seega öösel muutub fütokroom järk-järgult inaktiivseks. •
Vasoaktiivsed ained - vereringet veresoontes mõjutavad ained, mis toimivad veresoone lihaskoele ja sidekoe kiududele ning kutsuvad esile veresoonte ahenemise või laienemise Vererõhk - arteriaalne rõhk, mida veri avaldab veresoonte (arterite) seintele; ühik mmHg; normaalselt 120/80 mmHg Suurem ehk süstoolne rõhk - näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal; 110-120 mmHg Väiksem ehk diastoolne vererõhk - rõhk, mis on arteris südame puhkefaasi ajal; 60-80 mmHg Pulsirõhk - süstoolse ja diastoolse vererõhu vahe; normaalselt 40-50 mmHg; alla 30 hakkab elundite verevarustus kannatama Hüpotoonia - vererõhk normaalsest madalam Hüpertoonia - vererõhk normaalsest kõrgem Pulsisagedus ehk pulss - arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst; võimalik palpeerida HINGAMISE FÜSIOLOOGIA Hingamine on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja
Vererõhk on vere liikumisest põhjustatud arterirõhk. Vere ringlemiseks vajalikku rõhku tekitavad südame kokkutõmbed ehk kontraktsioonid. Rõhk arterites muutub olenevalt südame, kui pumba tsüklilisest tööst. (Iivanainen jt 1997, Kingisepp 2001, Novak 2004, Eesti .... 2004, Novak 2006, Viigimaa jt 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Südame tsükkel - koosneb kontraktsioonist ja puhkefaasist südamel. Kontraktsioonifaasi nimetatakse süstoliks. Puhkefaasi nimetatakse diastoliks. (Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Süstoolne arteriaalne vererõhk - on rõhu kõrgpunkt arterites. Seos südametsükli algusega. Süstoolne rõhk tekib vasaku vatsakese kontraktsioonil ja näitab vererõhku 3 südame kontraktsiooni ajal. Süstoolne vererõhk oleneb südame löögimahust ja südame kontraktsiooni sagedusest
annaabi.ee 
