TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja Terviseteaduste Instituut Rekreatsioonikorraldus Projekt REKREATIIVNE RAJATIS Rekreatiivsed rajatised looduskeskkonnas Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 PROJEKT Mustjõe maastikusõiduala puhkealaks. 1. Rajatise eesmärk ja kirjeldus: Noored käivad mustjõe maastikusõidualal sõitmas ja aega veetmas. Koht on atraktiivne ja noortele meeldib seal. Kui ala teha puhkealaks, käiks seal rohkem inimesi. Noored saaksid seal meeldivamalt oma spordialaga tegeleda ja nende perekonnad lihtsalt puhata. 2. Sihtgrupi kirjeldus: Noored motosportlased ja nende pered/tuttavad. Lähiümbruse ATV ja krossisõitjad. 3. Sobivus loodusesse, looduslikud tingimused, (fotomaterjal):
Leiti Veneetsiast pärinevate peekrite killud 2006.aastal avastati üle 500 aasta vana keldriruum, mille otstarve on teadmata Keldriruumist avastati välipudeli katkeid, torkeriist, kahurikuul ning mõningaid ehteid Rippsild Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild Rippsild Tänapäev Linnusevaremed on koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi Korraldatakse iga aasta Viljandi Pärimusmuusika Festival juuli lõpupäevadel Viljandi Pärimusmuusika Festival Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Aitäh kuulamast!
makett. Viljandi ordulossi ajalugu. · Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest · Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal · 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. · Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. · Täieliku kuju ja suuuruse sai 16.sajandi alguseks . · Liivi sõja ajal 1560 toimunud piiramine oli edukas, osaliselt palgasõdurite reetlikkuse tõttu. 1582. aasta Jam-Zapolski rahulepingu tulemusel läks linnus poolakatele, kes tegid parandustöid ja korraldasid 1599 revisjoni, mille tekst on
KAPIBAARADE TERRITORIAALNE KÄITMINE Kapibaarasid leidub peamiselt Kesk- ja Lõuna Ameerikas savannides ning vihmametsades. Nende territooriumil peab olema kindel ligipääs veekogule, sest nad kasutavad seda kaitseks, enda kehatemperatuuri reguleerimiseks, seal leidub neil toitu ning ka on seotud seksuaalse käitumisega. Muidu peavad nende territooriumid sisaldama veel kolme tüüpi maa-alasid: madalikke, suuremaid rohumaasid ja põõsastatud alasid. Madalikud on neil toitumiseks ja puhkealaks hommikusel ajal, päevasel ajal on nad veekogu ääres, kus nad saavad uuda, toituda, püherdada. Keskpäev nad on üldjuhul vees, et vältida ülekuumenemist ja olla kaistud päevaste kiskjate eest. Õhtusel ajal nad kas naasevad madalikule või lähevad rohumaale toituma. Põõsastatud alad on parimateks noorte poegade varjamiseks ning kaitseks kiskjate eest. Märjal perioodil eelistavad nad rohumaid, kuna siis on madalikud liiga vesised. []
muus kui lageraie korras või sanitaarse lageraie korras. Looduslikult täiskasvanud metsatükkidel võib teostada lõplikku raiet muus kui lageraie korras; 7 B puhkemetsad. Puhkemetsade hulka kuuluvad metsapargid, linnametsad, looduskaitsealade puhkealade metsad, puhkemetsaalad ja muud puhkealadena määratletud metsad. Majandustegevus eesmärk moodustada ja säilitada puhkealaks sobivat metsakeskkonda. Loodusõnnetuste läbi või biootiliste tegurite tõttu kahjustatud metsades, halvas sanitaarses seisukorras metsatükkidel teostatakse raiet muus kui lageraie korras või sanitaarse lageraie korras. Looduslikult täiskasvanud metsatükkidel võib teostada lõplikku raiet muus kui lageraie korras. Lubatud on kõik metsade harvendamise, sanitaarse raie ja maastiku kujundav raie vormid. Raiet teostatakse
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses
kuivendusvee lahendus, mis parandaks ka vee kvaliteeti Harku järve valgalas. Põhilised märksõnad koostöö Tallinna linna ja Harku vallaga on vallas tekkiva reo- ja vee ja sadevee puhastus Harku oja valgalas. Samuti on oluline otseselt Harku järve kaldal ja järve suubuvate väiksemate ojade puhtuse tagamine, seda seoses võimaliku elamuehituse ja muu ehitustegevusega. Seega tuleks teha tugevat koostööd nii linna, kui ka vallaga, et teha antud piirkond atraktiivseks puhkealaks. Üldpildis ei ole projekt halb ja isegi kui ta oli paaride meetoti kasutades viimane, ei välistaks see projekti tegemist, kui kasutada parimat võimalikku tehnikat ja viies tekiv keskkonnale mõjuv kahju miinimumini, siis võib nii antud piirkonna elukeskkond, kui ka tööhõive paraneda. 30 10. Kasutatud materjalid 1. Haabersti linnaosa üldplaneering - aruanne 2009 http://www.tallinn
Normist väiksema sulupinna korral ei ole tagatud mugavaid lamamis ja söömisvõimalusi ning põrsad häirivad pidevalt üksteist. Sulu suuruse valikul on soovitatav lähtuda tabelis 17 toodud andmetest. Tabel 17. Sulupinna suurus ühe võõrdepõrsa kohta, m2 Näitaja Kehamass kg 20 30 40 50 Sulu kogupind 0,30 0,35 0,41 0,46 sh. lamamisala 0,15 0,20 0,26 0,31 sõnnikuala 0,15 0,15 0,15 0,15 Puhkealaks valivad võõrdepõrsad tavaliselt vaikse, valguse eest varjatuma ala sulus; roojamiseks aga külmema ja valgema ala. Lamamisala vahepiirded tuleb teha läbipaistmatud, ülejäänud aga läbipaistvad. Kui lamamisala on vahetult söödaküna või söödaautomaadi ees, häirivad küna juures käivad loomad lamavaid põrsaid. Lamavate loomade häiritus on suurem ka kitsaste (sügavate) 35 sulgude korral
1,8 m2. Ühte gruppi paigutatakse enam-vähem üheealised ja samasoolised loomad. Noorloomade pidamishooned on üldjuhul puit- või teraskonstruktsiooniga kergehitised. Väiksemate karjade korral peetakse noorloomi allapanukihil. Suuremate karjade jaoks sobib kõige paremini puhkelatrites pidamine. 69. Kaasaegsed lüpsikarja suurfarmid. Veiste pidamine toimub üldjuhul vabapidamisel. Lüpsiks on suured lüpsiplatsid või masinlüps. Puhkeala ja söömis ala on eraldatud. Puhkealaks on üldjuhul puhkelahtrid. 70. Kaasaaegsed noorkarja suurfarmid. 71. Veiste väikefarm on torusse lüps või väikesed lüpsiplatsid. Puhkeala on sügava allapanuga ja söömis ja puhkeala ei ole eraldatud. 72. Veiste asemetüübid ja allapanuliigid Asemed: matid ja madratsid. Allapanumaterjalid: hekselpõhk, saepuru, turvas. 73. Vasikate pidamine Alates 6 kuu vanuste vasikate lõastamine on loomakaitse eeskirjade kohaselt keelatud. Vahetult
annaabi.ee 
