teatavaid aspekte 26. oktoober 1994 · Rahvusvahelise Hotellide ja Restoranide Assotsiatsiooni ( IH&RA ) ja Ülemaailmse Reisibüroode Liitude Föderatsiooni ( UFTAA ) koostatud Hotellide ja Reisibüroode suhtlemise reeglistik · PS! Euroopa Liidu õigus ei reguleeri majutusteenuse osutamist ( VEEL ?!) Majutusettevõtlust reguleerivad Eesti seadusandlikud aktid : · Turismiseadus · Käibemaksuseadus · Tubakaseadus · Alkoholiseadus · Raamatupidamisseadus · Töö- ja puhkeajaseadus · Töölepinguseadus · Tarbijakaitseseadus · Võlaõigus Seadus · Euroopa Liidu kodaniku seadus · ja paljud muud seadusandlikud aktid ja määrused - "Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimestele liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes"( RTL 202,145, 2120) kehtib pärast 01.01.2003 ehitatud või rekonstrueeritud hoonete puhul - "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" ( RTL 2001, 100, 1369) 3
kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mitteataotlevatest organisatsioonidest ning riiettevõtetest. 2)Tänapäevastes demokraatlikes ühiskondades võib valitsuse majanduslikud ülesanded kokku võtta järgmiselt: *majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine *vaba konkurentsi tagamine turul *majandusarengu soodustamine *tulude ümberjaotamine 3)Tööandjate ja töövõtjate põhikohustuste reguleerimisel on olulisel kohal Töölepinguseadus, Puhkuseseadus, Töö- ja puhkeajaseadus ja Palgaseadus. 4)Teguriturgudelt palkab valitsus nii tööjõudu, kapitali kui maad. Valitsus pakub inimestele tööd avalikus sektoris. 5)kujutab endast plaani, mille alusel valitsus kasutab riigi raha.Eelarvesse on kirja pandud kõik riigi tulud ja kulud. 6)Kõige suurema osa riigieelarve kuludest on suunatud sotsiaalkuludeks, millest suure osa moodustavad pensionid ja sotsiaaltoetused. Sotsiaalne kaitse 31% , Muud 20%,
Tööõiguse allikad: EV põhiseadus, kus on sätestatud üldpõhimõtteid nii töötaj ategevusala, elukutse, töökoha valikul, perekonnaja sõnavabaduse kaitsel, kui ka töötaja võrdsel kohtlemisel. Euroopa sotsiaal…. EL direktiivid Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) konvensioonid EV töölepingu seadus Teise tööõigust reguleerivad õigusaktid, nt puhkuseseadus, palgaseadus, tööja puhkeajaseadus ENSV töökoodeks materiaalse vastutuse kohandamise osas. Töölepingute eritatakse teistest lepingutest: kes korraldab ja juhib töö protsessi; kas tööd teostav isik on allutatud isik on allutatud töö eest maksva ettevõttes kehtestatud töö sisekorra eeskirjale; kes määrab töö tegemise aja, koh aja viisi;kas tööd tegev isik on arvatud ettevõtte töötajate koosseisu; kellel lasub töötegemisega kaasnav risk; kes maksab töövahendite eest; kes saab tulu või kasumi.
vabariigi valitsuse määrusele. Osaline tööaeg – kui tööandja ie vaja täistöökohaga töötajat, st töö ül ei jagu 40h nädalas, võivad pooled kokkuleppida töötamise osalise tööajaga. Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Tavaliselt rakendatakse seda üldise tööajanormi pooles ulatuses. Siin tuleb silmaspidada, et töö ja puhkeajaseadus ei sea piiranguid osalise tööajaga töötajale. (nt kui osalise tööajaga töötaja töötab ainult 10h nädalas, saab ta ikka puhkust 28 kalendripäeva ja tal on täistöötajaga samad õigused). Osalise tööajaga töötajatele makstakse palka töötatud tundide või tehtud töö eest. Palga maksmine eristab osalise tööajaga töötaja lühendatud tööajaga töötajast.
millega määratakse turul tegutsemise piirid. Ettevõtluse õiguslikud alused määratakse kindlaks Äriseadustikuga, kus sätestatakse erinevate ettevõtluse vormidega seotud tingimused. Tarbijate õiguste kaitseks on vastu võetud Tarbijakaitseseadus, millega määratakse tarbijate põhiõigused ning nende tagamine. Tööandjate ja töövõtjate põhikohustuste reguleerimisel on olulisel kohal Töölepinguseadus, Puhkuseseadus, Töö- ja puhkeajaseadus ja Palgaseadus. Vaba konkurentsi tagamiseks peavad ettevõtjad oma tegevuses lähtuma Konkurentsiseadusest. Lisaks eelpoolnimetatud seadustele peavad majanduslikud subjektid oma tegevuses lähtuma veel paljudest muudest seadustest ja määrustest. Selleks, et majandussüsteem toimiks oma tootmisvõimaluste rajal peab ta kasutama ära kõik võimalikud ressursid ja tehnoloogia. Kas me saame aga olla kindlad, et vaba turumajandus tagab kõigi ressursside efektiivse kasutamise
1) majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine 2) vaba konkurentsi tagamine turul 3) majandusarengu soodustamine 4) tulude ümberjaotamine Majandustegevuse õiguslike raamide kujundamiseks kehtestab valitsus majandussubjektidele reeglid, millega määratakse turul tegutsemise piirid. Ettevõtluses-Äriseadustik. Tarbijate õiguste kaitseks- Tarbijakaitseseadus. Tööandjate ja töövõtjatele- Töölepinguseadus. Töö ja puhkeajaseadus. Palgaseadus. Vaba konkurentsi tagamiseks-Konkurentsiseadus. 16 Neile lisaks veel mitmed seadused ja määrused, millest peavad lähtuma majanduses tegutsevad subjektid. Tulude ümberjaotajana töötatakse välja programme, mis tagavad tulude ühtlasema jaotuse ühiskonna liikmete vahel. Võetakse rikastelt ja antakse rohkem vaestele, seega pakutakse
vastupidi. Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli. o Riik ja majandus Riigi ülesandeid majandused: · Majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine (Äriseadustik, Tarbijakaitseseadus, Töölepinguseadus, Puhkuseseadus, Töö- ja puhkeajaseadus, Palgaseadus, Konkurentsiseadus) · Vaba konkurentsi tagamine turul - konkurentsiamet · Majandusarengu soodustamine · Tulude ümberjaotamine nn Robin Hoodi funktsioon · Turutõrgete leevendamine ja ühishüvede tagamine Turu mittetäielik toimimine, tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud ja sissetulekute ebaühtlane jaotus ühiskonnas muudavad vajalikuks valitsuse sekkumise majandusellu.
Esinevad nii turu- kui riikliku regulatsiooni mehhanismid; seal, kus turg pole efektiivne, peab sekkuma riik ja vastupidi. Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli. 2. Riik ja majandus. (lk.33) majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine (Äriseadustik, Tarbijakaitseseadus, Töölepinguseadus, Puhkuseseadus, Töö- ja puhkeajaseadus, Palgaseadus, Konkurentsiseadus) vaba konkurentsi tagamine turul - konkurentsiamet majandusarengu soodustamine tulude ümberjaotamine nn Robin Hoodi funktsioon Turutõrgete leevendamine ja ühishüvede tagamine 19 Turu mittetäielik toimimine, tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud ja sissetulekute ebaühtlane jaotus ühiskonnas muudavad vajalikuks valitsuse sekkumise majandusellu.
annaabi.ee 
