Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"puhaskesa" - 7 õppematerjali

Taimekasvatuse üldkursus
20
docx

Taimekasvatuse üldkursus

· fotosüntees suhteliselt intensiivne · kasvuprotsessid kulgevad aeglaselt · võrsumissõlmedesse ja lehtedesse kogunevad varuained (suhkrud) · karastunud taimed taluvad 10- 12 0 C külma Teine faas - temperatuur alla 00 C (5 - 7 päeva) 1. intensiivne valgustus ei ole vajalik 2.varuained lõhustuvad 3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 C 17. Taliteraviljade koht külvikorras 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri (põldhein,lutsern, var kartul,segatis) 18. Kesade liigid Puhas ja kultuuridega kesa 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Mullaharimine Tavapärane mullaharimine

Botaanika → Taimekasvatus
201 allalaadimist
Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused
36
doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

(suhkrud) · karastunud taimed taluvad 10- 12 0 C külma Teine faas - temperatuur alla 00 C (5 - 7 päeva) 1. intensiivne valgustus ei ole vajalik 2. protoplasmast eralduv vesi lahustab varuaineid 3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon 4. kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 0 C karastumine on pöörduv protsess 17. Taliteraviljade koht külvikorras Taliteraviljade koht külvikorras Kesa põhitüübid: 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri ­ põldhein, ristik ­ lutsern ­ varajane kartul ­ segatis ­ haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19

Botaanika → Taimekasvatus
223 allalaadimist
Taimekaitseplaan
54
docx

Taimekaitseplaan

on kasulik.Spoorid saavad liikuda ka tuule abiga, sellepärast parem, kui kasutatakse selle agrotehniline harimisviis kõikjal kohal, sõltumatu regioonist. Hiline külv vähendab aeg askospooridega nakkatumise jaoks sügisel. On vaja kasutada haigusekindlad sortid. Bioloogiline tõrje Õige külvikorra kasutamine. Nisu külv pärast, näiteks, rapsi,lina,päevalilli, eriti pärast liblikõielisi kultuuri nt. Hernes,kikkehernes,läätsed ja puhaskesa märgatavalt alandavad nakkatumise taset. Keemiline tõrje Keemiline helelaiksuse tõrje eelkõige sisaldab seemne puhtimine patogeenide allasuurumiseks seemne sees ja mullas. Keemiline suvinisu taimekaitse on vaja teha sõltuvalt arengustaadiumist. Esimene keemiline pihustamine läbi viiakse, kui tekivad esimised haigussümptomid, ja korratakse pihustamine nõudmisel.Kultuuri töötlemise aeg sõltub haiguse esinemise ajast. Haigusekindlus sõltub mineraalide kättesaadavust, eriti

Põllumajandus → Põllumajandus
94 allalaadimist
Taimekasvatuseksam
19
doc

Taimekasvatuseksam

Suure saagikusega.Kasut söödateraviljana,Austraalias toiduterav.Teraliimi valgud on halvema kvaliteediga kui nisu ja rukis,pätsimaht väiksem,õlletootmiseks-suur suhkrusisaldus,saab tumedama õlle.1000 seemnemass ületab nisu ja rukki.Aeglane valmimine. 27)Taliteraviljade koht külvikorras, kesatüübid. Külvamine suve teisel poolel aug lõpp või sept algus.Külvikorraväli, mis valmistata-kse ette taliteraviljade külviks-kesa.Kesa põhitüübid:1)puhaskesa e kultuurideta kesa,kus taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj otstarbekas)2)kasutatud e kultuuridega kesa, kus teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri(põldhein,varajane kartul,segatis,mais)Halvad eelviljad on keskm ja pika kasvuajaga suviteraviljad.Haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal.Taliteravilju kasv tasastel põldudel liivsavimuldadel. 28)Taliteraviljade külviaeg ja külvisenorm.

Botaanika → Taimekasvatus
232 allalaadimist
Taimekasvatuse eksam
18
doc

Taimekasvatuse eksam

Suure saagikusega.Kasut söödateraviljana,Austraalias toiduterav.Teraliimi valgud on halvema kvaliteediga kui nisu ja rukis,pätsimaht väiksem,õlletootmiseks-suur suhkrusisaldus,saab tumedama õlle.1000 seemnemass ületab nisu ja rukki.Aeglane valmimine. 27)Taliteraviljade koht külvikorras, kesatüübid. Külvamine suve teisel poolel aug lõpp või sept algus.Külvikorraväli, mis valmistata- kse ette taliteraviljade külviks-kesa.Kesa põhitüübid:1)puhaskesa e kultuurideta kesa,kus taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj otstarbekas)2)kasutatud e kultuuridega kesa, kus teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri(põldhein,varajane kartul,segatis,mais)Halvad eelviljad on keskm ja pika kasvuajaga suviteraviljad.Haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal.Taliteravilju kasv tasastel põldudel liivsavimuldadel. 28)Taliteraviljade külviaeg ja külvisenorm.

Varia → Kategoriseerimata
14 allalaadimist
Maaviljeluse konspekt
34
doc

Maaviljeluse konspekt

1. Talirukis 2. Oder 3. Kaer 4. Oder 5. Talirukis 6. Oder ­ bioloogiliselt lähedaste kultuuride pikem perioodilline viljelemine antud kasvukohas Viljavaheldus ­ kultuuride ajalist järjestust nimetatakse viljavahelduseks - juhuslik, kus kultuuride järjestuse määravad subjektiivsed faktorid - agrobioloogiliselt põhjendatud s.o. kultuuride bioloogilistest iseärasustest tulenevat nõudlust keskkonnatingimuste suhtes Külvikord ­ on põllumajanduskultuuride ja puhaskesa ajalise ja paigutusliku järgnevuse süsteem looduses piiritletud väljadel. Külvikord on viljavaheldussüsteem, st ei ole mingi suvaline süsteem vaid süsteem on korra välja mõeldud ja järgnevatel aastatel ei pea hakkama välja mõtlema mida järgmisena külvata. Külvikord ja selles viljeldavate kultuuirde valik määratakse majapidamise suuruse, tootmissuuna ja keskkonnatingimustega. Külvikorda kavandades tulleb põhjalikult läbi mõelda oma ettevõtte olukord.

Põllumajandus → Põllumajanduse alused
287 allalaadimist
Üldise taimekasvatuse kogu materjal
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

konkreetsel põllul, väljal 2. Bioloogiliselt lähedaste kultuuride pikema perioodiline viljelemine antud kasvukohas Viljavaheldus - viljade ajalist järjestust nimetatakse viljavahelduseks 1. Agrobioloogiliselt põhjendatud s.o. kultuuride bioloogilistest iseärasustest tulenevat nõudlust keskkonnatingimuste suhtes arvestav 2. Juhuslik, kus kultuuride järjestuse määravad subjektiivsed faktorid Külvikord - on põllumajanduskultuuride ja puhaskesa ajalise ja paigutusliku järgnevuse süsteem looduses piiritletud väljadel * külvikord on viljavaheldussüsteem * külvikord on pikaajalise kestusega erinevaid viljelustehnoloogiaid hõlmav kompleks * külvikord ja selles viljeldavate kultuuride valik määratakse majapidamise suuruse, tootmissuuna ja keskkonnatingimustega * integreeritud süsteemina sisaldab külvikord pikema perioodi peale etteplaneeritud

Botaanika → Taimekasvatus
250 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun