Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"puhasaretust" - 7 õppematerjali

Tõu- ja sordiaretus
2
doc

Tõu- ja sordiaretus

d.) produktiivloomade hindamine (jõudluskontroll, kontrollnuum), söötmine ja pidamine e.) tõuloomade paljundamine tõufarmides oma karja uuendamiseks ja teistele tõumajanditele või tarbeloomamajanditele andmiseks Nende võtete pidev rakendamine talu karja või kogu tõu piires paljude põlvkondade jooksul võimaldab parandada loomade tõulisust ja jõudlust ning täiustada genotüüpi. Tänapäeval kasutatakse tõuaretusviisidest kõige rohkem puhasaretust, eriti liin- ja perekonnaaretust. Liini (aretusliini, sugulasliini) moodustab ühest väärtuslikust isasloomast (liinialustajast) ja perekonnaaretuse ühest väärtuslikust emasloomast pärinev tõuloomade rühm. Vähem rakendatakse tõuaretuses tõugudevahelist ristamist, liikidevahelist hübridiseerimist ja teisi tõuaretusvõtteid. Tõuaretust organiseerivad taludes zootehnikud (zooselektsionäärid) ja ETLL (Eesti Tõuloomakasvatuse Liit).

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
Trakeeni hobusetõug
21
docx

Trakeeni hobusetõug

2. Trakeeni tõug Eestis Eestisse on trakeeni hobuseid toodud 20. sajandi algul ja hiljem alates 1969. aastast. Eesti trakeenide populatsioon ongi peamiselt välja kujunenud 1960.- ndate aastate keskpaigast kuni 1985. aastani Venemaalt imporditud trakeeni tõugu märadest ja täkkudest ning nende järglastest. 05.08.1999. Eesti trakeenikasvatajad tulid Heimtali Hobusekasvanduse kutsel trakeeni haruseltsi moodustamiseks esmakordselt kokku Koosolijad otsustasid jätkata trakeeni tõugu hobuste puhasaretust ja korrastada dokumentatsioon selliselt, et see vastaks Saksa Trakeeni Liidu rahvusvahelistele nõuetele. 2004. aastal anti Eesti Hobusekasvatajate Seltsile (EHS) trakeeni tõugu hobuste aretusregistri pidamise ja tõudokumentide väljastamise õigus. Kuna Saksa Trakeeni Liit on trakeeni tõugu hobuste originaaltõuraamatu pidaja Euroopa Liidus ja tunnustatud ka kogu maailmas, siis trakeeni hobuste

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
Hobusekasvatus
6
docx

Hobusekasvatus

sajandil Saksamaal Ida-Preisi provintsis tarpanist põlvneva kohaliku hobuse baasil. Hobuse pea on kuiv, sirge profiiliga, selg sirge, liigesed ja kõõlused reljeefsed, värvustest on sagedasemad kõrb, mustjaskõrb ja must. Eestisse on trakeeni hobuseid toodud 20. sajandi algul ja hiljem alates 1969. aastast. Eesti trakeenikasvatajad tulid Heimtali Hobusekasvanduse kutsel trakeeni haruseltsi moodustamiseks esmakordselt kokku 05.08.1999. Koosolijad otsustasid jätkata trakeeni tõugu hobuste puhasaretust ja korrastada dokumentatsioon selliselt, et see vastaks Saksa Trakeeni Liidu rahvusvahelistele nõuetele. Juba üle 5 aasta on tehtud pingelist tööd oma trakeeni tõugu hobuste tõuraamatu avamiseks Eestis. 2004. aastal anti Eesti Hobusekasvatajate Seltsile (EHS) trakeeni tõugu hobuste aretusregistri pidamise ja tõudokumentide väljastamise õigus. Kuna Saksa Trakeeni Liit on trakeeni tõugu hobuste originaaltõuraamatu pidaja Euroopa

Bioloogia → Hobusekasvatus
46 allalaadimist
Koeratõugude leksikon
11
doc

Koeratõugude leksikon

Ta ei vaja erilist karva eest hoolitsemist. Tema karvkate on lühike, tihe, läikiv ja liibub tihedalt vastu nahka. Kääbuspineri nahk on voltideta. Ta pea on suhteliselt pikk, ülevalt vaadates kiilukujuline ja mõõdukalt laia ajukoljuga. Tema silmad on väikesed, ovaalsed, pisut viltused, tumedad, kuivade laikudega. Dekoratiivkoerad Malta koer See koer on aretatud Vahemeremaades. Seda tõugukoera tuntakse üle 2000 aasta. Malta koera puhasaretust alustati Inglismaal mõni sajand tagasi. Sealt levis see tõug teistesse riikidesse. Malta koer on väga kiinduv oma peremehesse, kuid võõraste vastu äärmiselt umbusklik. Ta on väike, pikavõitu kerega, lühijalgne, tugeva ja kuiva kehaehitusega. Karvkate on Malta koeral valge. Karvad siidjad, peened, pikad, sirged ning langevad seljalt ninast kuni sabani kahele poole keha. Aluskarv tal puudub. Pea on tal piklik. Ajukolju on tal lai ja kumer, üleminek otsmikult koonule ei ole järsk

Loodus → Loodusõpetus
14 allalaadimist
Aretusõpetuse vastused
28
docx

Aretusõpetuse vastused

a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju avastusi bioloogias

Põllumajandus → Aretusõpetus
103 allalaadimist
Veisekasvatuse vastused 2013
29
doc

Veisekasvatuse vastused 2013

piimajõudlust, rasva- ja valgutoodangut, head tervist ja viljakust, sujuvat laktatsioonikõverat. Saada kvaliteetset ja stabiilset piimatoodangut, säilitada kiire kasvuintensiivsus. Parandada udara ja lüpsiomadusi. Aretusloomade valikul on põhitähelepanu jalgade, sõrgatsi ja sõrgade tugevusel. Loomad peavad olema tüübilt sarnased maailmas aretavatele sama tõugu loomadele. Aretusmeetodina kasutatakse puhasaretust. Pulliisade ja pulliemade valik. Valikutunnuste geneetiline ja majanduslik hindamine. Aretusmaterjalid. Eesti maakarja puhul on eesmärk säilitada: · eesti maakarja kui bioloogilist mitmekesisust · tõusisest geneetilist mitmekesisust · eesti maakarja kui kultuuripärandit · maakarjale omaseid tunnuseid 22. Aretussüsteem seoses genoomvalikuga Genoomvaliku olemus baseerub loomade populatsioonil, kelle kohta on teada võimalikult täpsed

Kategooriata → Veisekasvatus
73 allalaadimist
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

11.Täisverelised tõud Täisverelisteks tõugudeks on inglise, araabia täisvereline ja anglo-araabia täisvereline. Täisverelistel tõugudel on suletud tõuraamat, st kasutatakse aretuses ainult selle oma tõu täkkusid. Tõuraamatusse märgitakse ainult need hobused, kelle vanemad on 1. tõuraamatus. Täisvereliseks tõuks on muutumas ka trakeeni tõug. Araabia täisvereline ratsahobune o Kuulub kiltmaahobuste hulka. o Kasutatakse ainult puhasaretust o Pea on nõgus, kehaehitus harmooniline o Kere on lühike o Pea on väike, lühike o Kael on kõrge asetusega ja keskmise pikkusega o Turjakõrgus 145...150 cm, kämblaümbermõõt 18...19 cm o Levinud on märaperekondade aretus Inglise täisvereline ratsahobune o Aretatud võidusõitude jaoks o Aretatud kiiruse ja varavalmivuse suunas o Kere on pikem kui araabia täisverelisel

Merendus → Kalakaubandus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun