otsustasid jätkata trakeeni tõugu hobuste puhasaretust ja korrastada dokumentatsioon selliselt, et see vastaks Saksa Trakeeni Liidu rahvusvahelistele nõuetele. 2004. aastal anti Eesti Hobusekasvatajate Seltsile (EHS) trakeeni tõugu hobuste aretusregistri pidamise ja tõudokumentide väljastamise õigus. Kuna Saksa Trakeeni Liit on trakeeni tõugu hobuste originaaltõuraamatu pidaja Euroopa Liidus ja tunnustatud ka kogu maailmas, siis trakeeni hobuste puhasaretusega tegelevad tõuaretusorganisatsioonid järgivad originaaltõuraamatu pidaja tõuaretusprogrammi oma tegevuste läbiviimisel. 21.september 2007 tunnustati Eestis 21 trakeeni märaperekonda ( EHS aastaraamat 2007). Aretusvõttena jätkati liin- ja perekondaretuse kasutamist. Trakeeni tõugu hobuste Eesti populatsioon on levinud üle Eesti Vabariigi. Üks tuntumaid Eesti trakeene oli must täkk Palladium (1989-2006), omanik
Liidu rahvusvahelistele nõuetele. Juba üle 5 aasta on tehtud pingelist tööd oma trakeeni tõugu hobuste tõuraamatu avamiseks Eestis. 2004. aastal anti Eesti Hobusekasvatajate Seltsile (EHS) trakeeni tõugu hobuste aretusregistri pidamise ja tõudokumentide väljastamise õigus. Kuna Saksa Trakeeni Liit on trakeeni tõugu hobuste originaaltõuraamatu pidaja Euroopa Liidus ja tunnustatud ka kogu maailmas, siis selle tõuaretusprogrammi jälgimine on kohustuslik kõigile trakeeni hobuste puhasaretusega tegelevatele tõuaretusorganisatsioonidele. EHS trakeeni haruseltsi kehtiv põhimäärus kinnitati 12.02.2005 haruseltsi üldkoosolekul Heimtalis. Seni on Eesti trakeeni tõuhobuseid registreeritud Vene Riiklikus Trakeeni Tõuraamatus. Need kanded on olnud väga vajalikud Eesti trakeenide järjepideva rahvusvahelistele nõuetele vastava põlvnemise tõestamiseks ja on aluseks Eesti oma trakeeni tõuraamatu tunnustamiseks rahvusvahelisel tasemel. Aretus
Ristandjärglased nuumatakse ja tapetakse. · Ristamise eesmärk on: 1) saada väärtuslikke tarbeloomi; 2) parandada olemasoleva tõu omadusi; 3) panna alus uue tõu loomiseks. · Ristamisel suureneb järglaste heterogeensus, mis on seda suurem, mida enam vanemad teineteisest geneetiliselt erinevad. · mõjutab tulemust lähtetõu(gude) homosügootsus, mis saavutatakse sihikindla puhasaretusega. · Mõlemad aspektid suurendavad tõenäosust, et ristandjärglastel oleksid enamustest lookustest heterosügootses seisundis. · Ristandjärglastel on tugevam tervis, suurem vastupanuvõime haigustele, eluvõime ja kasvukiirus, parem sigivus. Need avalduvad varavalmivuses ja nimetatakse heteroosiks 64. tarbe- ja vahelduv ristamine · tarberistamine - Eesmärk on tarbeloomade, tavaliselt nuumaloomade tootmine.
Universaalsed tõud Tori 157-163-194-21,3 Läti Sematukai(smuudi) 153-159-188-20,4 Valgevene hobune 152-158-190-20,9 Kohalikud tõud Eesti hobune Enne orlovit oli väga hinnatud Venemaal. Eriti suur oli hobuste väjavedu Katariina ajal. Kuulsaim on Vapsikas. Eesti hobust taheti parandada Soome hobusega. Aga mite ühegi teise tõuga parandamine ei õnnestunud. Jakobson hakkas parandama eesti hobust puhasaretusega. 1921 loodi Haabsalus eesti hobuse kasvatus. 1921-1937 toodi sisse soomest 13 täkku. Mitmed soome täkud jäid ka liini alustajateks. Omab avarat sammu ja hoogsat traavi. Eesti hobune on galopi hobune. Värvuselt on kõrbid, hiirjad, võigud, need on aborigeensed värvused. On olemas ka musti, punaseid. On hiljavalmivad. Viatka hobune Kiire sammu ja traaviga. Kasutati troikade ees. Bolessi hobune stepi hobuse baasil. Obi on rohkem metsa tüüpi.
Villalammaste Riiklik Tõulava, mis eksisteeris kuni 1992. aastani (Piirsalu, 2003). 1990. a taastati Eesti Lambakasvatajate Selts, mille põhifunktsioonideks on jõudluskontrolli korraldamine, tõulammaste hindamine, tõukarjade hindamine, tõuraamatute pidamine, uute parandajate tõugude importimine ja levitamine Eestis, ühtse aretusprogrammi rakendamine eesti tumedapealiste ja eesti valgepealiste lambatõugude parandamisel. Kõrvuti puhasaretusega on pidevalt kasutatud eesti tumedapealite ja eesti valgepealiste lammaste aretuses parandajaid tõugusid, et jõudlusomadusi tõsta. Tänapäeval on välja jõutud lammaste aretusväärtuste hindamiseni e. tõelise geneetilise väärtuse määramiseni. Eesti maalammas Eesti maalammas oli eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu saamise lähtematerjaliks. Eesti kohalike maalammastead jäljed kaovad ca 20 saj neljakümnendatel aastatel ehk 65-70.a
süstemaatilise valikuga kinnistada teatud tunnuseid mitme põlvkonna vältel, siis ristamine võimaldab saavutada soovitud tulemusi juba järgmises põlvkonnas. Kuid hilisemates põlvkondades saavutatud efekt kaob, sest ristandite omavahelisel paaritamisel suureneb sarnaste geenide kohtumise tõenäosus, mis omakorda suurendab homosügootsust. Ristamine on paindlikum aretusmeetod kui puhasaretus, sest ta võimaldab kiiremini toota turu nõuetele vastavat toodangut. Ristamist võib kombineerida puhasaretusega, mis annab aretajale tunduvalt laiemad võimalused kui puhasaretus üksikuna. Ristamisel on võimalik katsetada paljude erinevate tõugudega ja tõusiseste rühmadega, et saada soovitud tulemust. Suure aretusmaterjali tõttu on ristamisel ka suurem selektsiooniintensiivsus, sest valida on suurema hulga isendite vahel. Kuna erinevad tõud on geneetiliselt erinevad, siis ristamisel ei teki probleeme inbriidinguga. Ristamisel tuleb leida
Villalammaste Riiklik Tõulava, mis eksisteeris kuni 1992.aastani (Piirsalu, 2003). 1990.a. taastati Eesti Lambakasvatajate Selts, mille põhifunktsioonideks on jõudluskontrolli korraldamine, tõulammaste hindamine, tõukarjade hindamine, tõuraamatute pidamine, uute parandajate tõugude importimine ja levitamine Eestis, ühtse aretusprogrammi rakendamine eesti tumedapealiste ja eesti valgepealiste lambatõugude parandamisel. Kõrvuti puhasaretusega on pidevalt kasutatud eesti tumedapealiste ja eesti valgepealiste lammaste aretuses parandajaid tõugusid, et jõudlusomadusi tõsta. Tänapäeval on välja jõutud lammaste aretusväärtuste hindamiseni e. tõelise geneetilise väärtuse määramiseni. 1.3.2. Eesti maalammas Eesti maalammas oli eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu saamise lähtematerjaliks. Eesti kohalike maalammaste jäljed kaovad ca 20 saj. neljakümnendatel aastatel ehk 65-70.a
annaabi.ee 
