- enda esitlemine, mulje loomine, (viisakus kui strateegia) - enda ja teiste defineerimine (kes olen mina X-ga suheldes, kes on X) Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine Teadmine (skeemid – sisaldavad organiseeritud teadmist) iseenda, rolli, põhjuste kohta, skriptid, kategoriseerimine Motiivid – kommunikatsioon on suunatud eesmärgile Hoiakud Isiksus Emotsioonid Vanus (nt lihtsustamine, selgitamine, “pudikeel”) Sugu (nt ekspressiivsus) Kultuur Küsimuste esitamine Vestluse juhtimise tehnika Küsimuste esitamise funktsioonid: - info kogumine - kontroll interaktsioonides - huvi loomine teema vastu - huvi väljendamine - vastaja teadmiste kaardistamine - tähelepanu hoidmine Tüübid: suletud/avatud, juhtivad (sõnastus määrab vastuse*), retoorilised, esitatakse mitu küsimust korraga Näiteid suunavatest/juhtivatest küsimustest Kas see pole ilus?
intonatsiooniga kuuldavale toodud häälikuid. Kõne seisukohalt Käku oskused eriti silma ei paistnud. Ainukesed sõnad, mida me selle tunni aja jooksul kuulsime, olid ,,Aitähh" ja ,,Allo". Tema vanused lapsed peaksid tegelikult juba rohkem sõnu ütlema, aga samas, kõne areng on individuaalne asi, nii et ei maksa veel karta, et lapsel mingi kõnehäire on. Tegelikult rääkis laps päris palju, aga ükski neist ei meenutanud mingeid sõnu (pudikeel). Hääle intonatsiooniga oskas Käku küll mängida, tehes erineva kõrguse ja rõhuasetusega hääli (rõõm, üllatus, jonn jne.) · Õppimine Lahendab lihtsamaid probleeme, nt eemaldab karbikaane, et näha, mis seal sees on. Mõistab ja kuulab loetavat juttu ning reageerib tuttavatele tegelastele. Peab meeles, kuhu ta mingi teda huvitava eseme pani. Areneva uudishimu tõttu tahab näha, mis on asjade sees ning hakkab uurima suletud kappe ja sahtleid.
- teemad, sõnad, eneseväljendus, rõhuasetused jne. - enda esitlemine, mulje loomine (viisakus kui strateegia) - enda ja teiste defineerimine (kes olen mina X-ga suheldes, kes on X) Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine: · Teadmine (skeemid sisaldavad organiseeritud teadmist) o iseenda, rolli, põhjuste kohta, skriptid, kategoriseerimine · Motiivid kommunikatsioon on suunatud eesmärgile · Hoiakud · Emotsioonid · Vanus (nt lihtsustamine, selgitamine, "pudikeel") Küsimuste esitamine Vestluse juhtimise tehnika Küsimuste esitamise funktsioonid: - info kogumine - kontroll interaktsioonides - huvi loomine teema vastu - huvi väljendamine - vastaja teadmiste kaardistamine - tähelepanu hoidmine Tüübid: suletud/avatud, juhtivad (sõnastus määrab vastuse) Kas see pole ilus? Ega sind see film ju ei huvita? Sa ju ei teeks niimoodi? Iga aus inimene, käituks just sel viisil. Kas sa ei teeks nii? Vastused
· Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) Ühe-sõna periood · Mõistavad sõnu 5-8-kuuselt · Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) · Nimisõnad-tegevused; zestid, intonatsioon · Üleüldistused ja alaüldistused · Sõna või holofraas? Mõistavad lauseid (katsed) Hoidekeel (Motherese) · Lapsele kohandatud kõne · Laused selged, lühemad, eraldatud pausidega, intonatsioonikam, küsimused · Aitavad avastada kuidas sõnu lauseteks konstrueerida · Lapsed eelistavad tavalisele kõnele · Titakeel/pudikeel? Võimendatud, ei pea olema alati ninnunännu. (kolmas loeng) Sõna tähenduse areng: semantiliste tunnuste teooria · Eve Clark: semantiliste tunnuste teooria - > sõna tähendus tuletatakse referendi (eseme) tajutud ühistest omadustest · Teooria toetuseks: mõistete määratlemine, üleüldistused taju alusel Funktsionaalse sarnasuse teooria · Katherine Nelson: funktsionaalse sarnasuse teooria --> lapsed tuletavad sõnade tähenduse vastavalt referendi funktsioonile
olema oma nõudmiste suhtes järjekindel); oskab ilma nututa oma soove väljendada, näidata esemele mida soovib. Sensoorne areng: laps huvitub märkide keelest (kehakeelest). Intellektuaalne ja keeleline areng: sõnavara suureneb; ütleb ema-isa ja teab nende sõnade kindlat tähendust; on võimeline kokku viima konkreetseid esemeid oma sõnaga (näiteks: koer- aua; kass- kiss, näu); lapsel on tekkinud mittearusaadav "pudikeel". LISAINFO: Lapsele peaks õpetama, kuidas ise riidesse panna, kuidas potil käia, kuidas ise süüa, sest nüüd on nende tegevuste vastu suur huvi. Ikka meeldib lapsele asju üksteise sisse panna, samuti asju üksteise vastu lüüa. Peitusemängki on endiselt lemmikute seas. Ema võib 15 peita end lina alla ja hüüda ,,Kus on emme?". Lapsele meeldib otsida. Arendama peab ka
(östrogeen ja testesteroon). Varasem murdeiga varaseem seksuaalne käitumine, muurdeealise moodi käitumine varem iseseisev tegutseja, seksuaalne teadlikkus ja huvi, käib kohtamas, tehnoloogia kasutamine, tarbimiskäitumine. Suurem vajadus autonoomia järele, orientatsioon eakaaslastele, keskenduma heteroseksuaalsetele suhetele ,enesele tähelepanu pööramine, eneseteadvus, identiteedi otsimine, tekivad abstraktsed kognitiivsed võimed Ebaküpsuse kriteeriumid: 1. Lapsik käitumine: pudikeel, viriseb, nutab, ei saa üksinda hakkama, suhtleb endast noorematega või enda ema ja isaga, lapse riided jne. 2. Rumal käitumine: mängib klouni, naerab, tembutab jne. 3. Õel, teeb teistele liiga, ei suuda oma emotsioone adekvaatselt väljendada, tundeid vaos hoida. Pikem murdeiga hilisem tööliminek, majanduslik sõltumatus, saadakse lapsi, iseseisvalt elama Täisea kriteeriumid: varem mingid välised elusündmused: abiellumine, kooli lõpetamine, tööleminek jm. Nüüd sisemised
leevenevad ja/või teisenevad. ATH-ga lapse eripära Kognitiivne areng Vaimsed võimed on keskmisel tasemel. Tähelepanu puudulikkus ja rahutus toovad kaasa õppimisprobleeme, 1/3 lastest esineb spetsiifilisi õpiraskusi. Kõne Kõne mõistmise ja kasutamise areng on sageli aeglasem, rohked häälikute asendused ja pudikeel. Motoorika Liikuvus ja kohmakus (koordinatsioonihäired). Peenmotoorika probleemid (kannatavad liigutuste täpsus, sihipärasus, silma- käe koostöö). Meeleolu ja emotsioonid Ülemäärast ärevust, kurbust, meeleolude kiiret vaheldumist ning madalat enesehinnangut esineb eakaaslastest sagedamini.
Kõne mõsitmise pool. KÕNE 3 OLULIST KOMPONENTI. KÕNE LATERALISATSIOON - Anatoomiline iseärasus, vasakul lanum temporale 65% Ajukoort on vaja, mis kõnelihaseid kontrollib, frontaalsagaras. See ka, et saame rääkida, inimestel. mida vaja on, planeerime, mida tahame öelda, artikulatsioon, düsartria kõned ei tule välja, kõne moodustamine oleks korras, pudikeel – häälikud vahetatakse ära. Kogu lihaskond nõrk PENFIELDI KÕNEPIIRKONNA KAARDISTAMINE või osaliselt mõrk, halvatud, ei saa kiiresti formuleerida õigeid häälikuid. Esmalt lasta lõuga Epilepsia haigetel, elektroodid ajju, meditsiinilise näidustusega in, stimuleeritakse liigutada. Ekspressiivse kõne häirega ei saa liigutust teha, keele torutamine, keele üht põske
annaabi.ee 
