Ta on juhtinud Eesti Third level Televisioonis kokku 10 aastat Fourth level meelelahutussaadet "Reisile Fifth level Sinuga" ja Kanal 2s autorisaadet "Meie". 2004 "Teisipäeval Teiega" on kuulatav Vikerraadios. Töö trükimeedias ja publitsistikas Maire Aunaste on seltskonnaajakirja Kroonika üks asutajatest ja esimene peatoimetaja Kirjutas järjelugusid oma Ameerikas elatud ajast ajakirjas Naised. Hiljem sai järjejutust raamat "Viis aastat peidus" Igal nädalal ilmub SLÕhtulehes temanimeline veerg. Maire Aunaste on kirjutanud kolm raamatut: "Iseennast kuulates" "Viis aastat peidus" "Mitte ainult meestest"
väljaandmiseks, tuues eeskujuks soomlaste "Kalevala". Eesti kunstiajaloos jäi Akseli Gallén- Kallela ja tema õpilaste Karjala muinsusvaimustuse ajajärk küll läbi elamata, ent rahvuseepose illustreerimise küsimus aktualiseerus Eesti Kirjanduse Seltsi koosolekuil aastail 1911 1913, mil korraldati võistlus parima illustraatori leidmiseks ning võistluse luhtudes otsustati tellimus anda Eesti Rahva Muuseumi üritustel, publitsistikas ja seltside kõnekoosolekuil muinsushuvilisena esinenud Kristjan Rauale. Pöördelised sündmused maailmapoliitikas, vaidlused "Kalevipoja" keele üle ja ilmselt ka rahapuudus venitasid "Kalevipoja" illustratsioonide valmimist aastast-aastasse. 1929. aastal ilmus August Roosilehe illustratsioonidega tagasihoidlik "Kalevipoja" kooliväljaanne. Kristjan Raua elus aga tulid tööaastad 1919 1924 haridusministeeriumi muinsusosakonnas, hiline abiellumine ning Nõmme kodu ja ateljee rajamine 1920
on uudisväärtus. Kuid ikkagi valitakse teemad, mis ajalehe läbimüüki suurendavad. Kahjuks kaotab ajaleht kiiresti huvi olulise sündmuse vastu, kui see on keeruline ja nõuab süvenemist. Ajaleheloojad teavad ka, et kui lugu tundub tavalugeja jaoks segane olevat, mõjutab see läbimüüki negatiivselt, sest puuduvad huvilised. Seepärast on kahju, kui sügav ja asjatundlik teemakäsitus ajalehes ilmumata jääb. 1.4. Ajakirjandus ja poliitika Publitsistikas on levinud mõiste kõvad uudised. See ongi valdkond, mis seob meedia ja poliitika igapäevaelu. Kõva uudise tuum on poliitika ja diplomaatia: uudised valimistest, rahvusvahelistest läbirääkimistest, parteipoliitika jms. Teine suur rühm on majandusuudised oma erinevate harudega (rahandus, tarbijakaitse, börs jms) (Hennoste 2008: 24). Kõvad uudised on inimeste jaoks väga olulised. Valimiste ajal on need ärevad, sest kõik erakonnad püüavad end teistele eelistada, saamaks valitud
üliõpilasliikumisega. Ühendas üliõpialse üle SAKSAMAA, kes tundisd ühtset isamaad. Ühinemine leidis aset 17.oktoobril 1817 Wartburgfest. Kuupäev valitud teadlikult : Leipzigi lahingu aastapäev(saavutati võit Napoleoni üle) ja 17.okt reformatsiooni alguspäev(Luther oli see, kes rõhutas saksa keelt). Wartburgi tudengite kogunemisest võttis osa 500 tudengit 11 ülikoolist: põletati Metternichi poliitika sümboleid, põletati raamatuid (Gotzebue süüdistati reaktsioonilises publitsistikas). Ühtlasi otsustati, et Saksama aüliõpilaskorporatsioonid peaksid ühinema ja selleks võeti vastu programm. Programmi autor oli Riemann. Programm oli väga poliitiline: kogu Saskamaa poliitilist, majanduslikku ja religioosset ühinemist. Nõuti, et Saksamaa peab kehtestama konstitutsioonilise monarhia, sõnavabadus peab olema kaitstud, eraomandus peab olema kaitsust. Ärritas väga tugevalt riigivõime. 1818 kohtuti taas Jenas
Ta on olnud Riigikogu ja Tartu linnavolikogu liige, kuulub praegu Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Ta on samuti esseist-publitsist ja mõtleja, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleeme. Leidub palju laululist-loitsulist luulet. Kaplinski on modernist, lähtub luules omaenda isikust, kogemustest, tunnetest, lugemusest, mõtleb palju maailma asjade üle. Ta on üks tuntumaid eesti luule uuendajaid. Looming on looduslähedane. Publitsistikas tegeleb ta ühiskondlike küsimustega. Luulekogusid: "Tolmust ja värvidest" (1965), "Valge joon Võrumaa kohale" (1972), "Ma vaatasin päikese aknasse" (1976), "Tule tagasi, helmemänd" (1984), "Õhtu toob tagasi kõik" (1985), "Hinge tagasitulek" (tsensuuri tõttu 1990). Kaplinski on hiina ja jaapani filosoofia ning luule austaja. HANDO RUNNEL (1938) Elust Sündis Järvamaal põllutöölise pojana. 1945-1952 õppis Jalgsema, Ambla ja Järva-Jaani alevikoolides.
Inimese tõeline, sisemine pöördumine pidi ristimisaktile järgnema, seda igapäevases hinehoiutöö, jutluste kuulamise ja pihi läbi. Ristisõjaloo allikad ei kõnele mitte kristlaste ristitute puudumisest eestlaste seas, vaid kirikliku võimu puudumisest eestlaste, lätlaste ja liivlaste maal. Kristlikud misjonärid ei eitanud paganlike ebajumalaid, vaid neid kutsuti kuraditeks ja deemoniteks. Hinnangud vallutusloole kui XVIIIXX saj poliitika kajastus- 18.-19. saj lõpu publitsistikas on juttu, kuidas vallutuse üheks vahetuks tulemuseks oli siinsete rahvaste pärisorjus. Kuid pärisorjus kujunes hiljem ja muudel põhjustel. Ei saa väita, et vallutuseta poleks pärisorjust tekkinud. Hiljem hakkas tähendama poliitilise vabaduse kaotust, rahvuse vabaduse kaotusest. 1920ndatel sai terminiks muistne vabadusvõitlus. Nõukogude aja fenomen oli 1930ndate idee konserveerimine. Ajalookirjutus ei teinud kaasa üldise ajalooteaduse arenguid, mida peeti heaks ja
Kui seda arendada, siis Rummo v Kaplinski on kuidagi varasemad kui Runnel. Samas sünniaastad jne on Runnel vanem kui Kaplinski. Küsimus selles, kui pikk hoovõtt on. Kui palju läheb aega väljakujunemiseks. Kui spekuleerida "kõrge" ja "madala" kirjandusega, siis Alliksaar alustab klassikalisest kõrgusest, klassikaline kõrgstiil, jääb sinna kõrgustesse, aga need muutuvad radikaalselt, seal lõpetab 60ndatel. Rummo alustab klassikalisest kõrgusest, aga siis toimub argisus publitsistikas, mida kõrge poeesiana ei tajutud. Kaplinski alustab klassikalisest kõrgusest, tuleb argisus, tajume kõrgusest, et keegi lendab maale lähemale. Rummo ja Kaplinski näitel on see vabavärsi tulekut. Runneli puhul midagi muud. Runneli ja Üdi puhul ei alusta madalusest (poolmadalalt) aga see tähendab, et kasutavad mingil määral klassikalist vormikeelt, aga nad on algusest peale selle vormikeele rakendanud mingite maalähedaste nähtudega. Runnelil on tugev kokkupuude lorilaulu stiiliga
Tõnissoni juhitud valitsus kehtestas 1933 ajakirjandusele paariks kuuks eeltsensuuri. "Päevaleht" liitus teiste Tallinna lehtede protestiaktsiooniga, jättes avaldamata ametlikud materjalid ja poliitilised juhtkirjad. Juhtkirjade asemel hakkasid ilmuma vaimukad lood kurkide hapendamisest või maasikate kasvatamisest, mille alltekst oli hästi mõistetav, kuigi näiliselt tehti juttu poliitikavälistest asjadest. Oluline koht Luiga publitsistikas on reisikirjeldustel 1920. aastate lõpust ja 30. aastate algusest, mil ta Euroopas ringi liikus. Luiga oli korduvalt valitud Eesti Ajakirjanikkude Liidu juhatusse, puutus seal pidevalt kokku ajakirjanike kutsealaste küsimustega. Luiga seisukoht oli, et ajakirjanik peab olema haritud, erialaselt oma tööks ette valmistatud, sest "ajakirjandus ei ole kutse, kuhu võivad tulla inimesed, kes mujale ei sobi või kes tahavad vähese vaevaga hõlpsasti ära elada" . [2006
annaabi.ee 
