Rahvavalgustusliku kirjanduse eesmärk oli vahendada talurahvale neile arusaadavas vormis praktilisi, eelkõige tervishoiualaseid teadmisi. 1766. aastal trükist ilmunud eestikeelne populaarmeditsiiniline ajakiri "Lühhike öppetus" tähistab ühtlasi ka eestikeelse ajakirjanduse algust. Ehkki valgustuse vaieldamatuks teeneks oli pärisorjuse kui probleemi ühiskondlik teadvustamine ja muutmine avaliku mõttevahetuse aineks, jäid enamik valgustuslikke publitsiste oma nõudmistes ettevaatlikeks, pidades näiteks kohest pärisorjuse kaotamist enneaegseks. Tavaliselt piirdusid nad nõudmistega määrata kindlaks talupoegade koormised ja neid vähendada, ning tõhustada samal ajal kooliharidust, kuivõrd harimatute pärisorjade vabastamisele pidavat eelnema pikemaajaline valgustus- ja kasvatustöö. Sellel poliitiliselt alalhoidlikul foonil paistavad silma kaks pärisorjuse kriitikut, kes ühtlasi
tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine. 20) Nimetage publitsiste, kes kirjutasid eesti talupoegade olukorrast valgustusideede vaimus. Tooge näiteid valgustusideede levikust kiriku- ja kultuurielus. Johann Philipp Gustav von Ewers, Johann Christoph Petri, Garlieb Helwig Merkel. 21) Tooge näiteid 18. sajandi barokk-kunstist Eestis. Põhjasõja järgne majanduslik rusutis takistas ehituskunsti arengut. 18. saj. esimese poole kuulsaim ehitis on keskvalitsuse korraldusel püstitatud barokkstiilis Kadrioru loss. Sajandi
üksteisega kaunite losside, luksusliku sisustuse ja kalli rõivastuse poolest · Sellega sama tähtis oli toetada · Arhitekte · Maalikunstnike · Skulptoreid · Juveliire · Luuletajaid · Ka pidada oma teenistuses · Arste · Advokaate · Notareid · Publitsiste · Selle tulemusel kujunes Itaalia linnades küllaltki arvukas intelligents, kes oli väga vastuvõtlik kultuuriuuendustele · 14.-15.saj tekkisid algul Itaalias ning hiljem ka mujal Lääne- ja keskäeuroopa maades uus maailmavaade ja uus kultuur, mida tähendavad mõisted: · Renessanss · Selle all mõeldi eelkõige antiikkultuuri juurde naasmist ja
· Võim koondus pärandatavalt mingi ühe eriti rikka perekonna kätte --> türannia. · Linnriikide valitsejad ja nende õukonnad ning rikkad kodanikud võistlesid omavahel kaunite losside, luksusliku sisustuse ja kalli rõivastuse poolest, kuid tähtis oli ka toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid ning pidada oma teenistuses advokaate, arste, notareid ja publitsiste. · Kujunes arvukas intelligents --> vastuvõtlik kultuuriuuendustele. · 14.-15. sajandil tekkis kõigepealt Itaalias ja seejärel paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maades uus maailmavaade ja kultuur. · Renessanss ja humanism. · Renessansi all mõisteti eelkõige antiikkultuuri juurde naasmist ja selle taassündi. · Seda vastandati valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele.
28. HUMANISM JA RENESANSS · Türannia-võim koondub pärandatavalt mingi ühe rikka perekonna kätte. Nt. Medicite perekond Firenzes 1434.aastal. · Linnriikide valitsejad, rikkad kodanikud võitlesid omavahel kaunite losside jm pärast. Tähtis toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid; pidada teenistuses arste, notareid, publitsiste Itaalias kujuneb välja arvukas intelligents. · 14.-15.sajandil tekib Itaalias uus kultuur ja maailmavaade renesanss- antiikkultuuri juurde naasmine ja humanism- ilmalik haritus ja teadus. · Asketism ideaal, mis nõudis inimeselt loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutes hauataguse õndsuse nimel. HUMANISM KIRJANDUSES · Dante Alighieri 1265-1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid
Tema ümber koondusid kohalikud luuleharrastajad, moodustades poeesiahuviliste nn lamburiseltsi. P. Fleming oli pulmalaulude innukas viljeleja ning ka teiste õhutaja. Rahvavalgustuslik proosa Märksa enam kui luulet mõjutasid valgustusideed meie jutukirjandust. Ratsionaalne elutunnetus otsib väljundit ikka proosas, emotsionaalne aga eelistab luulet. Siinsed pärisorjalikud olud lausa sundisid Saksamaa ülikoolides hariduse saanud kirikuõpetajaid, teadlasi, publitsiste ja teise haritlasi kriitilis-analüüsivatele mõtteavaldustele, parandamaks eesti rahva kõlbelist ja majanduslikku olukorda. Ikka enam ilmnes feodaal-pärisorjusliku süsteemi ummikseis, millest hakati juba avameelselt kirjutama. Eriti teravalt tegid seda Laiuse pastor H. J. v. Jannau, Torma pastor J. G. Eisen, Tartu justiitsbürgermeister ja ajaloolane Fr. K. Gadebusch, Põltsamaa pastor A. W. Hupel, publitsist J. Chr. Petri ning publitsist ja kirjanik G. H. Merkel
Sündinud 1879, Ukraina lõunaosas Hersoni kubermangus, jõukas juudi perekonnas. 1917 a-ks Trotski isa oli Hersoni kubermangu suurim maavaldaja. Trotski ametlik kooliharidus piirdus Nikolajevi reaalkooliga, kõik hiljem omandatu omandas iseõppimise teel. Liitus õige varakult, 17-18 a-lt revol sotsiaaldemokraatiaga, kuulus mitmetesse salaringidesse, saj alguses lahkus Vm-lt pagendusse välismaale. Seal kujunes temast üks juhtivamaid pol publitsiste, väga hea ja kerge sulejooksuga mees, avaldas seisukohti kõikvõimalikes küsimustes. Sai kiiresti tuntuks ja populaarseks sotsdem- pagulaste ringkondades ja ka oma kirjutiste kaudu. Võitluses enamlaste ja vähemlaste vahel üritas pikalt hoida keskmist kurssi, leida oma teed nende vahel. Enamlaste poolele läks lõplikult üle vahetult enne juulikriisi 1917, sai kohe ka vitsad. Oli üks neist, kes juulikriisi lõppedes arreteeriti ja pidi istuma paar kuud vanglas.
katteks, nende ülalpidamiseks ja relvastamiseks. Mehed, peamiselt endised töötud, olid eluga rahul, Hitlerile truud ja talle võimu haaramiseks vajalikud. Rahaallikad leiti. Saksamaal elas ligi pool miljonit juuti. Nende hulgas oli üsna palju jõukaid inimesi – pankureid, ettevõtjaid, ärimehi, majaomanikke, teadlasi, õpetlasi, kirjanikke, kunstnikke, kineaste, 98 näitlejaid, arste, advokaate, publitsiste. Hitler otsustas alustada juudivastast võitlust. Ässitades lumpeni juutide vastu, provotseeriti rahutusi ja rüüstamisi. Kokkuröövitud varad laekusid parteikassasse. Eesmärgiks oli stimuleerida juutide emigratsiooni. Kaasa lubati võtta vaid vallasvara, sedagi piiratud hulgal. Riik sai ülejäänu endale. Tuhanded juudid põgenesid maalt, aga suurem osa jäi paigale.
annaabi.ee 
