Asub lõunas On suur keeristorm -tuule kiirus u 500 km/h Sinna mahuks 2- 3 Maa suurus planeeti HUVITAVA FAKTID On võimalik näha maalt palja silmaga Jupiteril on kõikidest planeetidest kõige lühem päev - 9h ja 55min Jupiter teeb 11,8 Maa aastaga tiiru ümber päikese Maa on 318 korda kergem, kui Jupiter KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Punane_Laik http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/pildid/jupwsmap.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2e/Jupiter_Earth_ Comparison.png/300px-Jupiter_Earth_Comparison.png http://space-facts.com/jupiter/ https://aglae89.files.wordpress.com/2010/11/jupiter.jpg http://kepler.nasa.gov/images/mws/Jupiter3.jpg AITÄH KUULAMAST!
imgurl=http://intranet.dalton.org/departments/science/Astro/planets/Jupiter/JPGs /jupiter1.jpg&imgrefurl=http://intranet.dalton.org/departments/science/Astro/pla nets/Jupiter/Web%2520page %2520stuff/Aboutjupiter.htm&usg=__tolVsHo9ICqOIgFgNBUa8NNtC68=&h =302&w=584&sz=31&hl=et&start=16&tbnid=zqC5K5l49JYbZM:&tbnh=70&t bnw=135&prev=/images%3Fq%3DJupiter%26gbv%3D2%26hl%3Det%26sa %3DG 3. http://www.vara.ee/horoskoop/ambur.shtml 4.http://209.85.129.132/search? q=cache:gkCEfvVpdYEJ:opik.obs.ee/osa2/ptk06/tekst.html+Jupiteri+Ganymede s&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee 5. http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box01.html 6. http://pds.jpl.nasa.gov/planets/images/browse/jupiter/febgrs.jpg 8
vedel seisund. Teised gaasiplaneedid on samuti lapikud kuid mitte nii palju. Öises taevas on Saturn kergesti märgatav isegi paljaste silmadega. Kuigi ta pole ligilähedaseltki nii hele kui Jupiter, on teda kerge identifitseerida kui planeeti kuna ta ei "vilgu" nagu tähed. Rõngad ja suuremad kaaslased on nähtavad väikese astronoomilise teleskoobiga. Kasutatud lingid 1.Universum:http: http://opik.obs.ee/osa5/ptk06/tekst.html 2.Taevakehade esmane 3.Päikesesüsteem:http://www.kadrina.edu.ee/andres/unirel/psystem .htm 4.http://hot.ee/ylle5555/page3.html 5.http://hot.ee/paikesesysteem/saturn.html ; 6.http://www.miksike.ee/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.ht ml 7.http://opik.obs.ee/osa2/ptk07 Tänud et vaatasite.
imgurl=http://intranet.dalton.org/departments/science/Astro/planets/Jupiter/JPGs/jupiter1.jpg &imgrefurl=http://intranet.dalton.org/departments/science/Astro/planets/Jupiter/Web %2520page %2520stuff/Aboutjupiter.htm&usg=__tolVsHo9ICqOIgFgNBUa8NNtC68=&h=302&w=584 &sz=31&hl=et&start=16&tbnid=zqC5K5l49JYbZM:&tbnh=70&tbnw=135&prev=/images %3Fq%3DJupiter%26gbv%3D2%26hl%3Det%26sa%3DG 3. http://www.vara.ee/horoskoop/ambur.shtml 4.http://209.85.129.132/search? q=cache:gkCEfvVpdYEJ:opik.obs.ee/osa2/ptk06/tekst.html+Jupiteri+Ganymedes&cd=2&hl= et&ct=clnk&gl=ee 5. http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box01.html 6. http://pds.jpl.nasa.gov/planets/images/browse/jupiter/febgrs.jpg 3
suurest, 25-meetrise läbimõõduga antennist, mis paigutatakse vastavalt vastuvõetava kiirguse lainepikkusele kindlatesse punktidesse 27-kilomeetrise läbimõõduga maa-alal. Lõpliku pildi teeb arvuti. Suur osa kiirgusest neeldub Maa atmofsääris ja selle vältimiseks kasutatakse kosmoseteleskoope. Suurim on 1990. aastal orbiidile paigaldaud Hubble, millel on 2,4 meetrine reflektroteleskoop. Kasutatud materjalid: http://opik.obs.ee/osa1/ptk06/box03.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4kla
REFERAAT Planeet Saturn Koostaja:Kristo Paju Juhendaja: Meeli Telgmaa Torma 2003 9 klass Kasutatud lingid: 1.Universum:http: http://opik.obs.ee/osa5/ptk06/tekst.html 2. Taevakehade esmane liigitus: http://hot.ee/ylle5555/page3.html 3. Päikesesüsteem:http://www.kadrina.edu.ee/andres/unirel/psystem.htm 4.Planeet: http://hot.ee/paikesesysteem/saturn.html ; http://www.miksike.ee/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/ Sisukord 3. Universumi teke 4. Taevakehade esmane liigitus 5. Päikesesüsteem 4. Planeet Universum on tekkinud Suure Paugu teooria järgi.
Tähepilv on suhteliselt väikeste mõõtmete ning suure tihedusega.Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte, tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki. http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/galaktikad.html http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/1kosmos/linnutee.htm http://www.para-web.org/showthread.php?tid=4509 http://opik.obs.ee/osa4/ptk06/tekst.html http://fyysika.onepagefree.com/files/Teema%208%20-%20Galaktikate%20teke%20ja %20evolutsioon.pdf http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai-spiralgal.html http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14616/4osa_Galaktikad.pdf;jsessio nid=14DF70053A8B6FEEC1248985170D2D17?sequence=9
Värvid on korrelatsioonis pilvede kõrgusega: sinine madalaimal, järgnevad pruunid ja valged toonid ning punane kõige kõrgemal. Mõnikord on madalamad kihid nähtavad läbi aukude ülemistes kihtides Vanakreeka mütoloogia Jupiter (a.k.a Zeus) oli Vanakreeka mütoloogias: 1. Peajumal 2. Taevajumal 3. Vihma ja pikse käsutaja 4. Võidu- ja sõjajumal Pildid Kasutatud kirjandus http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box02.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/jupiter.html http://karmo.tripod.com/jupiter/jupiter.html http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter Eesti Nõukogude Entsüklopeedia Aitäh!
kõik kasutavad ja on rahul sellega. Huvitav oli Hubble'ist ka rohkem teada saada, sest ma olin kuulnud ainult mingeid pealiskaudseid väiteid selle kohta. Astronoomia ajaloost ning tänapäevaste teleskoopide tekkest ei teadnud ma ka enne midagi. Hea oli teada saada, et üks eestlane on teleskoopide arengule nii palju kaasa aidanud. 7 Kasutatud kirjandus http://opik.obs.ee/osa1/ptk06/box01.html http://opik.obs.ee/osa1/ptk06/box03.html http://www.obs.ee/~erik/eesti-avastused.html http://www.aai.ee/muuseum/Kalender/HTML/index.html?bernhardschmeestits.htm http://www.kool.ee/?228 http://hubble.nasa.gov http://et.wikipedia.org 8
Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Tuntumad kuud on Triton(kõige suurem),Nereide(teisena avastatud), Proteus( suuruselt teine)ja kaks sama suurusega kuud Despina ja Galatea. Midagi huvitavat.. Võibolla ei alustanud Triton elu kuuna,kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. Pildil on Neptuuni kaaslaste orbiidid ümber Neptuuni. Kasutatud kirjandus http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box03.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hiidplaneedid http://www.horisont.ee/node/1113 http://www.wingmakers.co.nz/universe/solar_system/Neptune.html Tänan kuulamast!
Väiksemad tähed tõmbuvad kokku ja muutuvad valgeks kääbuseks. Selles eluetapis võib täht olla väga kaua ning kui lõpuks saab ka sellel energia otsa, muutub ta mustaks kääbuseks. Suuremad tähed muutuvad ülihiidudeks, aga kuna sellised tähed ei ole üldse stabiilsed, siis nad plahvatavad. Plahvatus võib ära viia tähe pealmised kihid, aga võib ka hävitada kogu tähe. Suuremate tähtede elu lõppeb neutrontähe või musta auguna. Allikad. · http://opik.obs.ee/osa3/ptk06/tekst.html · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4ht_(astronoomia) · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/thtedesn.htm · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tahed_terjeleola.htm · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/thtede.htm · http://www.nasa.gov/audience/forstudents/9-12/features/stellar_evol_feat_912.html Pildid. Kunstniku kujutlus protähe tekkeprotsessist.
Kasutatud allikad: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/planeedid_dianakuusemaa.htm http://lemill.net/content/pieces/uppiece.2011-08- 15.8946893351/image_large http://www.annaabi.ee/uraani-kuud-o.html http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://et.wikipedia.org/wiki/Uraani_kaaslased http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box02.html http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box03.html http://et.wikipedia.org/wiki/Phobos http://et.wikipedia.org/wiki/Deimos http://fyysika.onepagefree.com/files/Teema%204%20-%20P%C3%A4ikeses %C3%BCsteemi%20kaaslased%20ja%20v%C3%A4ikekehad.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu https://www.google.ee/search? q=planeedid+ja+nende+kaaslased&biw=1366&bih=643&source=lnms&t bm=isch&sa=X&ei=opUmVLDKEsHVygOHq4LYCA&ved=0CAYQ_AUoAQ#fa
Koosneb poolenisti veest Pind on tihedalt täis meteoriidikaatreid Kraatreid ümbritseb külmunud vesi, mis tekitavad suurkuu pinnale erevalgeid laike Iseäralikud on suured kraatrid, mis on täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt Suure veesisalduse tõttu on reljeef tasane, kõrguste vahe ei ületa kuskil ühte kilomeetrit Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/jupiterweb http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box02.html http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planeet) http://www.solarviews.com/eng/jupiter.htm http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/vaata-taevasse- heledalt-sarav-jupiter-ennustab-haid-aegu.d?id=25870947
Kus kasutatakse läätsi? Karin Torim 8.b Luup ehk suurendusklaas. Luubina töötab igasugune kumerlääts kui vaadeldav ese asetada läätsele lähemale selle fookuskaugusest. Tavaliselt kasutatakse väikese fookuskaugusega läätsi (f=1 cm...10 cm), sest luubi suurendus on seda suurem, mida väiksem on fookuskaugus. Suurendust s saab määrata katseliselt või arvutada, kasutades valemit s=a 0/f, kus a0 on nn parima nägemise kaugus. See on minimaalne kaugus, mille korral silmas tekib esemest terav kujutis. Täiskasvanud, normaalse nägemisega inimesel on see keskmiselt 25 cm, lastel vähem. Seega luubi abil saadav suurendus on tavaliselt 2,5...25. Teleskoopide tüübid Jagada võib mitmeti; esimene ja kõige tähtsam jaotus on: · Refraktor ehk läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas". Lä...
Kaugeim kuude grupp - kuhu kuuluvad Ananke, Carme , Pasiphae ja Sinope - tiirleb aga vastassuunas. Kõikide välimiste kuude orbiidid on tugevasti elliptilised ning Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes kaldu. Jupiter oma kaaslastega on heaks Päikesesüsteemi pisimudeliks. 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4.köide, Tallinn "Valgus" 1989 2. Internet: http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/ 3. Internet: http://www.miksike.ee/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/jupiter.html 7
Nicholson, 1914 23700 758,0 36 XVIII S/199 J 1 Spacewatch, 1999 24200 12 Kuu 3476 1,0 Merkuur 4840 4,5 5 Lisa 1. Pildid 6 KASUTATUD ALLIKMATERJALID http://karmo.tripod.com/jupiter/jupiter.html http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planeet) http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box02.html 7
vaevand juba aastatuhandeid. Hetke seisuga võibgi öelda, et me teame Jupiterist, palju, kuid praktiliselt mitte midagi. Võibolla kui 20 aasta pärast minu laps või keegi, seda kirjandit kirjutab oskab tema juba vastata nendele küsimustele, mis on hetkel meile kõigile ise otsustada. Kasutatud kirjandus: Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Universum http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.ht m http://www.aai.ee/~urmas/ast/univ.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box02.html http://en.wikipedia.org/wiki/944_Hidalgo http://et.wikipedia.org/wiki/Kosmoseuurimine Raamatud: [1]- Enn Pärtel, Jaak Lõhmus ,,Füüsika 9 klassile. Soojusõpetus, aatom ja universum" Kirjastus: Koolibri. (Lk. 112. Tabel 8.2) [2]- Chris Oxlade, Toimetaja-konsultant Robin Kerrod ,,Tähistaeva Saladused" Kirjastus: Koolibri. (Lk 17.) [3]-Brian Jones ,,Kosmose uurimine" Kirjastus: Koolibri, Beltha Press. (Fakte läbi terve raamatu.)
teostamisel. Kuna astronoomiline tehnika areneb praegustel aegadel kiiresti, siis ei ole NASA'l raskusi ka selle uue kosmoseteleskoobi valmistamisel. Sain teada millest koosneb teleskoop ja missuguseid teleskoope on üldse olemas. Ja tean ka mida plaanitakse tulevikuks teha. Kasutatud materjalide loetelu 7 1. ENEKE 4 2. Tartu Tähetorni Astronoomiaring. Teleskoopidest pikemalt. URL=http://opik.obs.ee/osa1/ptk06/box03.html 3. TAGO, E. Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop. URL= http://www.obs.ee/~erik/NGST_2.html 8
Iseäralikud on suured kraatrid, mis on matrjoska moodi täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla ja tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km, välimiste vallide läbimõõt küünib aga 3000 kilomeetrini. Suure veesisalduse tõttu on Callisto reljeef kaunis tasane, kõrguste vahe ei ületa kuskil ühte kilomeetrit. Kasutatud materjal: Interneti aadressid: 1. http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box02.html 2. http://karmo.tripod.com/jupiter/jupiter.htm 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jupiter.htm 10
Tänapäeval on see üks väheseid helioseismoloogiaga tegelevaid observatooriume. Iga tööpäeva alustatakse sajandivanuse rituaaliga, arhiivi lisatakse värske foto Päikesest. 46 meetrine torn, mille otsas on päikseteleskoop. Kasutatud materjalide 1. ENEKE 4 2. Tartu Tähetorni Astronoomiaring. Teleskoopidest pikemalt. http://opik.obs.ee/osa1/ptk06/box03.html 3. TAGO, E. Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop. http://www.obs.ee/~erik/NGST_2.html 4. Mount wilsoni observatoorium http://et.wikipedia.org/wiki/Mount_Wilsoni_observatoorium ja http://en.wikipedia.org/wiki/Mount_Wilson_Observatory 5. Hubble'i kosmoseteleskoop http://et.wikipedia.org/wiki/Hubble%27i_kosmoseteleskoop ja http://en.wikipedia.org/wiki/Hubble_Space_Telescope
Cosimo_I_de'_Medici_in_Armour_by_Agnolo_Bronzino.jpeg Galileo Galilei. http://www.facade.com/celebrity/photo/Galileo_Galilei.jpg Galileo pikksilm. http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/optika/geoopt/GO5/Image292.gif Holvandus, S. Galilei pani maailmad paika. http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/18/varia.htm Jupiter. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/jupiter.html Jupiteri kaaslased. http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/pildid/jupmoont.gif Kuu.-ENE 5.kd. 1990. Tallinn:Valgus, lk 244,245. Kuu faasid. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/46/Mond_Phasen.jpg Markus Welser. http://www.augsburg.de/Seiten/augsburg_d/bildung/stadtarchiv/img/persoenlichkeiten/welser _m.jpg Padova Ülikool. http://www.cbft.unipd.it/pdtour/pdpict/aulabo.jpg Steele, P.(Heinoja, H) 2006. Galileo: geenius kellest sai inkvisitsiooni ohver.... Stillman, D.(Ziius, M.) 2002. Galileo: põgus sissejuhatus. Kupar.
vähemalt minu jaoks kindlasti. 20 KASUTATUD ALLIKAD 1. Jaaniste, J. (1999). Kosmoloogia. Tallinn: Koolibri. 2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/marss.htm 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm 4. http://www.opik.obs.ee/osa2/ptk03/tekst.html 5. http://www.opik.obs.ee/osa2/ptk06/tekst.html 6. http://www.raatuse.rtk.tartu.ee/arvuti/kavad/aare/page4.html 21 LISAD Lisa 1. Pildid Päikesesüsteem 22 Tähed. Minu arvates kõige huvitavam planeet, Jupiter. 23 Galaktika. 24
annaabi.ee 
