Kui Kuu on ainult osaliselt varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega. Täielik kuuvarjutus Osaline kuuvarjutus 2008. aastal saab Eestis jälgida täielikku kuuvarjutust 21.veebruaril. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4tsed http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4ts http://et.wikipedia.org/wiki/Binokkel http://et.wikipedia.org/wiki/Objektiiv http://miksike.ee/ http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/tekst.html http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/pildid/kvarjut.gif http://www.astronomy.com/asy/objects/images/partial_lunar_eclipse_1000.jpg http://sunearth.gsfc.nasa.gov/eclipse/OH/OH2008.html
Fifth level Varjutuste toimumise tingimused Kolme taevakeha Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele Sõltub taevakehade liikumisest, nende mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud allikad http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/kuuvarjutus.html http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/tekst.html http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/box01.html
(1p) Lehe URL, kust pildi võtsid (1p) http://en.wikipedia.org/wiki/File:The_Snowman_poster.jpg 5. küsimus 7p Kui suur on Maa ja Kuu keskmine kaugus? 384 400 km Kuidas nimetatakse maa ja Kuu lühimat kaugust? Perigee. Kuidas tekib täielik kuuvarjutus? Kuuvarjutus tekib täiskuu ajal, kui maa varjab Päikeselt tulnud valguse ja Kuu peale tekib seetõttu must vari. On olemas täielikud ja osalised kuuvarjutused (3p) URL http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/tekst.html http://miksike.ee/documents/main/referaadid/astronoomia.htm http://www.winentrance.com/General_Knowledge/Geography/Moon-important-facts.html (1p) Kopeeri siia pilt, mis seletab, kuidas tekib kuuvarjutus. (2p) Pildi URL (1p) http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/pildid/kvarjut.gif 6. küsimus 8 p Mis aastal, mis linnas ja kelle toimetusel hakkas ilmuma esimene iseseisev spordiväljaanne eesti keeles. Mis oli selle väljaande nimi?1914, Peterburis, Tõnu Võimula, "Jõu Ilm" (4p)
Saaros on... Saarost kasutatakse... Saarose pikkus on umbes 6585,3213 päeva ehk peaaegu 18 aastat ja 11 päeva ja 8 tundi. Avastati Vanas-Egiptuses... Saaros tähendab korudmist. Päiksevarjutuse ennustamine Drakooniline kuu 27,21 päeva Drakooniline aasta 346,62 päeva Sünoodiline kuu 29,531 päeva Päiksevarjutus kindlals piirkonnas on iga kolme saarose järel ehk 54 aastat ja 1 kuu. Kasutatud kirjandus: http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/box01.html Film ,,Päikesesüsteem" https://www.google.ee/search?hl=et&q=jupiter+varja http://3.bp.blogspot.com/_hmICooea1Ro/SKf57N4V http://www.astronoomia.ee/wordpress/wp-content/up https://www.google.ee/search?q=p%C3%A4ikeseva http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/pikeseva http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikesevarjutus
· Päikesevarjutus on Kuu sündimise ajal · Pole hea, kui varjutus loomade peale paistab · Varjutuse ajal tuleb mingit olulist tööd alustada Olnud ja tulevad Päikesevarjutused Päikesevarjutuse skeem Päikesevarjutuse tekkimine Kuuvarjutuse tekkimine Kasutatud kirjandus · http://www.obs.ee/~tonis/kuuvarjutus2008/kuuvarjutus2008_1.png · http://novosti.etv24.ee/failid/130394_01.jpg · http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/box01.html · http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/tekst.html · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikesevarjutus · http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuvarjutus · http://www.spaceweather.com/eclipses/28aug07/Tim-Thorpe- moon_eclipse_1188309410.jpg · http://en.wikipedia.org/wiki/Solar_eclipse
Universumi tekke Suur Pauk Sisukord • Mis on universum? • Universumi loomismüüdid • Suur Pauk • Suur Paugu teooria • Nimetus • Suur Paugu mudel • Kokkuvõtte Universum • Universum on maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus • Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat • Universum koosneb 5% nähtavast mateeriast ja 95% tumeenergiast ja tumeainest Video Universumi loomismüüdid • Mythological cosmology • Multiverse • The Big Bang Theory • Evolutionary cosmology • String Theory Suur pauk •Algplahvatus ehk Suur Pauk toimus 13,8 miljardit aastat tagasi •Enne seda polnud mitte midagi, isegi aega ei olnud •Koos Suure Pauguga algas aeg •ei olnud plahvatust, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsuses t video Suure Paugu teooria • Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik teooria Univ...
aastat 11 päeva ja 8 tundi) perioodi järel. Päikesevarjutustega on lood kehvemad -- ülearune kaheksa tundi nihutab varjutuse teisele poole Maakera. Nii on päikesevarjutuste periood antud piirkonnas kolm saarost ehk 54 aastat ja üks kuu. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/astronoomia.htm http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/varjutused.html http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/tekst.html http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikesevarjutus http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=690 http://www.obs.ee/~helle/varjutus/enne.htm http://www.obs.ee/~helle/varjutus/saaros.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/varjutused_evelin.htm http://www.astronoomia.ee/vaatleja/3264/osaline-paikesevarjutus-4-jaanuaril-2011/ http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/box01.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuvarjutus
märtsil, lõppes 4. märtsil Järgmine täielik kuuvarjutus on 3. mail 2007. Viimased Eestis näha olnud päikesevarjutused olid 3.oktoobril 2005, 29.märtsil 2006, 1.augustil 2008 http://www.youtube.com/watch?v=xG4Tj_uMq7U&feature=related (päikesevarjutus) http://www.youtube.com/watch?v=MrWPvOMpCKA (kuuvarjutus) KASUTATUD MATERJAL www.youtube.com www.wikipedia.org http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/varjut used_evelin.htm http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/tekst.html http://arielu.ee/est/?news=929885&category=9 http://www.ise.ee/cdrom/cd2/taevakrt/index.html
Marss Mari Muld Harjet Kallas 12B Juhendaja: Tiiu Niidas 2009 Fakte Päikesesüsteemi neljas planeet Marsil asub päikesesüsteemi kõrgeim mägi- kustunud vulkaan Nix Olympica (600km) Osa pinnamoode lubavad teha järelduse, et varem on Marsil olnud vett Marsil on kaks kaaslast- Phobos ja Deimos Suurem osa Marsi pinnast kattavad kraatrid, palju lõhestatud orge, kõrgendikud, mäed ja tasandikud Avastatud on erosiooni olemasolu väga kaua aega tagasi Arvulised andmed Kaugus Maast: 55-400 mln km Läbimõõt: 6750 km Mass: 6,4219 x 1023 kg Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24h 37min Pinnatemperatuur: +25 ° .. 125° Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esmane kosmiline kiirus: 3,6 km/s Paokiirus: 5,0 km/s Sarnasused Maaga ...
avastas 1451. aastal, et nõgusläätsetega saab korrigeerida lühinägelikkust. Abbe siinuse tingimus on Ernst Abbe järgi (1860. aasta paiku) nime saanud optilise süsteemi tingimus, mille korral tekivad teravad kujutised nii optilisel teljel olevatest objektidest kui ka sellest väljas olevatest objektidest. See muutis põhjalikult optiliste instrumentide, näiteks mikroskoopide ehitust ja pani aluse Carl Zeissi kompaniile juhtivale optikaseadmete tootjale. http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/pildid/kvarjut.gif Kuuvarjutus Täielik kuuvarjutus on 21. veebruaril ning seda on võimalik jälgida Eestis. Kuuvarjutus on 16. augustil ning seda ei ole võimalik jälgida Eestis.
https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Pauk https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=9&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwjI4OiPweTXAhUJE JoKHVWtDAEQFghdMAg&url=http%3A%2F%2Fparsek.yf.ttu.ee%2F~mars%2Fttg %2FSuurpauk.pps&usg=AOvVaw2G3be-lNiJT3JYld1GocSP http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/signe_lensment/suur_pauklugemisega/suur_pauk_lugemi sega1.htm http://www.novaator.ee/ET/kosmos/kas_suure_paugu_teooria_kehtib/ http://opik.obs.ee/osa5/ptk05/box02.html http://skolarbete.nu/et/skolarbeten/stephan-hawkings-teori-om-big-bang/
keha soojuskiirgusele mille temperatuur on 2,7 kraadi. Kiirgus peab tulema mikrolainetele läbipaistmatust piirkonnast. Võime järeldada, et minevikku poole minnes peab meie valguskoonus läbima teatavaid kindlaid ainehulki. Sellest peab piisama aegruumi kõverdamiseks, et valguskiired selles koonuses peavad koolduma üksteise poole. 8 KASUTATUD KIRANDUS 9 1. http://opik.obs.ee/osa5/ptk05/box01.html 2.http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel806_ 786.html 3. Universum pähklikoores (Öpik) 10
pinnasest. Tänaseks töötab veel Opportunity Väga edukas missioon oli veel Mars Reconnaissance Orbiter. See on 2005 aastal startinud orbitaaljaam, mis saatis maale tagasi u.26 terabaiti infot so. rohkem, kui kõik teised missioonid kokku. Kasutatud materjalid: www.nasa.gov/missions marsrovers.jpl.nasa.gov www.folklore.ee/tagused/nr6/kanalx.htm www.miksike.ee/documents/main/referaadid/marss.htm opik.obs.ee/osa2/ptk05/tekst.html et.wikipedia.org/wiki/Marss en.wikipedia.org/wiki/Mars
Marss Kaugus Maast: 55-400 milj km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: ca 40% Maa omast Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muut...
%20T%C3%A4htede%20tekkimine%20ja%20areng %20I..pdf http://nurme1.onepagefree.com/files/19.%20T%C3%A4htede%20tekkimine%20ja%20areng %20II..pdf http://nurme1.onepagefree.com/files/19.%20T%C3%A4htede%20tekkimine%20ja%20areng %20II..pdf http://www.astronoomia.ee/vaatleja/1760/galaktika-m81-halo-aitab-moista-galaktikate-teket/ http://www.slideshare.net/MarianKlaviir/fs-galaktikad-marian-k http://www.astronoomia.ee/vaatleja/2458/galaktikad-arenevad-rahulikult/ http://opik.obs.ee/osa4/ptk05/box01.html 9
käinud Marsil. Sellepärast jäevadki kõik paljud asjad arusaamatuteks. Lisad: Lisa 1 8 Lisa 2 Lisa 3 Lisa 4 9 Lisa 5 Lisa 6 Lisa 7 10 Lisa 8 Lisa 9 11 Kasutatud kirjandus: · Marss http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutu ba/mars.html 19,04,2009 kell 16,11 · 2. osa: Päikesesüsteem http://opik.obs.ee/osa2/ptk05/index.html 19,04,2009 kell 16,14 · Marss http://et.wikipedia.org/wiki/Marss 12,04,2009 kell 13,57 · Marss http://ru.wikipedia.org/wiki/ 12, 04, 2009 kell 14,02 · Marss 12, 04, 2009 kell 14,16 http://www.krugosvet.ru/enc/nauka_i_tehnika/astronomiya/MARS.htm l · Marss 12, 04, 2009 kell 14,21 http://www.astrogalaxy.ru/052.html · Püramiidid Marsil? 12, 04, 2009 kell 15,02 http://ufo.metrocom.ru/win/mars1.htm
juulil 1969. Sellega oli kosmose võidujooks lõppenud USA võiduga NL üle. Apollo 11 ei jäänud viimaseks kuumaandumiseks USA jaoks – neile järgnesid Apollo 12, 14, 15, 16 ja 17 vahemikus 1969-72. Apollo 13 missioon oli ebaedukas, kuid meeskond pääses eluga. 8 6. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.newsfactor.com/story.xhtml?story_id=03300316K1J9 http://en.wikipedia.org/wiki/Apollo_11 http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/box01.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk04/box02.html http://mrhonner.com/archives/7157 http://en.wikipedia.org/wiki/Isotopic_signature http://en.wikipedia.org/wiki/Space_Race#First_humans_in_space http://en.wikipedia.org/wiki/Sea_of_Tranquility http://en.wikipedia.org/wiki/File:Buzz_salutes_the_U.S._Flag.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/Apollo-Soyuz_Test_Project http://en.wikipedia.org/wiki/Sputnik_1 http://opik.obs.ee/osa2/ptk04/box02.html
". Sinisukk 2006 2. EE Eesti Entsüklopeedia 5. Tallinn: Valgus 1990 3. Eneke, õpilase teatmeteos 2. Tallinn: Valgus 1983 4. Soopalu, Tõnu: "Kooliastronoomia põhivara". Koolibri 1997 5. http://www.horisont.ee/node/365 6. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kuu.htm 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu 8. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/luna.html 9. http://opik.obs.ee/osa2/ptk04/box02.html 10. http://www.horisont.ee/node/430 11. opik.obs.ee/osa1/ptk05/tekst.html 12. opik.obs.ee/osa1/ptk05/tekst.html 16
annaabi.ee 
