Tallinna I Internaatkool Kaur Madis Paldis Tallinn 2009 Sisukord 1. Liiginimi lk 3. 2. Kirjeldus lk 3. 3. Levik lk 3. 4. Arvukus lk 3. 5. Elupaik ja eluviis lk 3. 6. Ränne lk 3. 7. Toitumine lk 3. 8. Pesitsemine lk 3. 9. Areng lk 3. 10. Koht ökosüsteemis lk 3. 11. ohustatus ja kaitse lk 3. 12. Foto pruunkarust lk 4. 13. Kasutatud kirjandus lk 4. Põhiosa 1. Liiginimi eesti keeles Pruunkaru ja ladina keeles Ursus arctos Rahvapäraselt kutsutakse teda Mesikäpp 2. Kirjeldus. Tüvepikkus on 160 250 cm. Levik. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikiides kadunud, olles sõilinud veel vaid suurematel metsaladel (tavaliselt mägedes). Eestis
Inhalt 1. Warum Braunbär interessiert mich? 3 2. Beschreibung 3 3. Lebensräume 4 4. Ernährung 5 5. Geburt 6 6. Bedrohungen 7 7. Systematik 8 8. Quellen 9 1. Warum Braunbär interessiert mich? Braunbär interessiert mich, weil er größtes Raubtier in Estland und Nordamerika ist. Er ist sehr groß, stark, spannend und liebt Hönig als ich. 2. Beschreibung Der Braunbär ist sehr stark und groß. Ihre Knochen sind starker als anderen Bären und er hat einen kleinen Schwanz, was ist 6 bis 21 Zentimeter lang. Er hat ein Muskulöse über den Schultern, was er mehr Stärke gibt. Als andere Bären hat Braunbär auch großes Kopf und Schnauze. Die Ohren sind klein und abgerundet, aber Augen sind sehr klein. Der Nacken ist kleiner als Eisbären. Braunbär hat 42 Zähne und s...
PRUUNKARU Liiginimi eesti Pruunkaru keeles Liiginimi ladina Ursus arctos L. keeles Rahvapäraseid Mesikäpp nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 160...250 cm Kehamass 150...250 kg Levik Eestis ja Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. maailmas Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Arvukus Eestis Üle 500 isendi. Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad t...
Pruunkaru (Ursus arctos) Karu on õigusega kutsutud meie metsade kuningaks. Ta on siinseist kiskjaist kõige kogukam. Täiskasvanud karu kaalub keskmiselt 100-200 kg. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Tema käpad on suured, laiad ja jõulised.Kiskja on ta ainult osaliselt. Liha kuulub tema toidu hulka ainult kevaditi ja sügiseti. Pruunkaru sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Enne talve tulekut jõuab karu enda paksuks nuumata. Naha alla kogutud tüse rasvakiht on talle vajalik talvise toitainevaruna, aga samuti kaitseks pakase vastu. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik s...
Pruunkaru (Ursus arctos) Pruunkaru on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast, keelikloomade (Chordata) hõimkonnast, imetajate (Mammalia) klassist, kiskjaliste (Carnivora) seltsist. Ta on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Veel 30 aastat tagasi oli karu levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Veel leiab teda peale Ida-Euroopa Siberist ja Skandinaavia poolsaarelt ning Põhja-Ameerikast. Eestis mandriosas on ta üsna tavaline loom, kelle arvukus o...
Liigutavad ju inimesed mõttejõuga taldrikuidki! Lossikummitused Lossides on ajaloo vältel aset leidnud hulk märkimisväärseid sündmusi, mis on tihti ka surmaga lõppenud. Pole siis imestada, et ka tänapäeval selle mõju tunda on. London Toweris kummitab siiamaani on kuuldud karjatusi, nuttu ja samme. Turvatöötajad on näinud uskumatuid viirastusi. 1815. aastal kukkus üks vahimees lausa kokku ja suri hirmust, sest nägi kohutavat viirastust suurest pruunkarust. Igas õiges lossis on oma lossikummitus. Maanteeviirastused Mõnikord öösel tühjal maanteel sõites poeb naha vahele kummaline hirm, mis võib kasvada koguni paanikaks. Kas maanteeviirastustest olete kuulnud? Neid on esinenud Euroopas ja Ameerikas. Inimene sõidab autoga, võtab peale tee ääres seisva hääletaja, kellega sõidu vältel meeldivalt juttu puhutakse. Kui autojuht seisma jääb, et hääletaja maha panna, siis on hääletaja äkki kadunud! Mõni autojuht on
väljapanekut. Eriti sügava mulje jättis elutruu ,,väljalõige" keldris või urgudes talviti toimuvast, mis putukad seal elutsevad ning milline see välja näeb. ,,Eesti metsade ja niitude" näituse puhul midagi väga ebatabast ei olnudki, olid mõned liigid keda oma silmaga looduses näinud ei ole aga samas pildi pealt ikka tuttav. Eesti suurimast imetajast põdrast oli küll ainult pea, aga ega teda muidu poleks vist kuskile mahutada olnudki. Piisas sellestki, et näha kui palju suurem ta pruunkarust on, sest isegi loomaaias ei näe me neid muidu ju kõrvuti. Meeldis väga putukate kehaehitust, arengut, süsteemi ning Eesti putukate mitmekesisust tutvustav stend. Väga hariv oli erinevate kännuseente ning puitu lagundavate seente stend. Selleks ajaks kui ma näitustele ringi peale tegin oli ka alumise korruse ,,Eesti kalad" näitus peaaegu avatud. Väga meeldiv administraator lubas mul seda piiluma minna.
Jääkaru Jääkaru põlvneb jäävaheajal isolatsiooni jäänud Siberi pruunkarust. Algselt oli jääkaru veel võimsam, millest annab tunnistust ka ainus seni leitud fossiil, hiiglaslik türannus. Tänapäeva jääkaru võib kaaluda kuni 800 kg, emased siiski vaid 150...300kg. Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja
Refuugiumid väikesed maa-alad, kus olid sobivad tingimused, et üle elada nt jääaeg. Nt jääaeg elatakse üle lõuna pool ja pärast jääaega toimub tagasiränne (parasvöötme taksonid, putukad, taimed, selgroogsed). Nii suurendavad levilat. klassikaline refuugium. Esinesid ka põhjapoolsetel aladel refuugiumid (krüptiline). Põhjapool pakkusid orud kaitset parasvöötme liikidele, lõunapool mäestikud jäävaheaegadel külmalembelistele liikidele. Jääkaru tekkinud pruunkarust ja väle rebasest polaarrebase teke. 14. Seleta või joonista põhiteese saarelise biogeograafia teooriast. Teooria selgitada liikide arvu saarel matemaatiliste mudelite abil. Mudelitest järeldus, et see on bilanss väljasuremise ja immigratsiooni vahel. Liikide mitmekesisuste erinevust saartel seletatakse suuruse ja kauguse abil. Saarte puhul näeb selgelt rajaja efekti. Esmalt on immigrante palju, sest ökonisid on vabad, kiiresti tekib konkurents. Üks kahest sarnasest
annaabi.ee 
