NSV Liidu lagunemine Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida sündmused Leedus ja Lätis 1990-1991 · 11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. · Mai 1990 impeeriumimeelsed interrinded üritasid Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see kukkus läbi · K. Prunskiene valitsus Leedus, I. Godmanise valitsus Lätis ja E. Savisaare valitsus Eestis alustasid poliitilisi ja majandusreforme · NSV Liidus kerkis Gorbatsovi rivaaliks B. Jeltsin, kelle mõju suures Vene Föderatsioonis. · 13. jaan. 1991 leidsid aset verised sündmused Vilniuses, mil Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksused ründasid Vilniuse teletorni kaitsvat rahvast. Hukkus 14. · 20. jaan 1991.a. rünnati Riias OMONi poolt siseministeeriumi hoonet. Surma sai 5 in.
Moskva kuulutas need otsused seadusvastasteks ja õigustühiseks. Leedu vastu alustati majandusblokaad, Eestis ja Lätis oli peaaegu sama olukord. Läänes leiti, et Baltimaade iseseisvumiskatsed õõnestavad Gorbatsovi positsiooni ning Lääs asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama. Mais 1990 üritati Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see ebaõnnestus. Baltimaades alustati poliitilisi ja majandusreforme, et saada iseseisvamaks. Leedus Kazimiera Prunskiene valitsus Lätis Ivars Godmanise valitsus Eestis Edgar Savisaare valitsus Baltimaade eeskujul alustati iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. Üksteise järel hakati endid liiduvabariikides suveräänseks kuulutama. NSV Liidu juhtkonnas tugevnes seisukoht, et NSV Liidu koos hoidmiseks on vaja rakendada sõjalist jõudu. Seda oli rakendatud 1989.a. Gruusias ja 1990.a. Aserbaidzaanis ning seda taheti rakendada ka 1991.a. jaanuaris Balti riikides.
kõrval ka poliitilisi. 1990 Poola president* Johannes Paulus II 1978 aastal valitud peapiiskop kadrinal Karol Wojtyla Rooma paavst* Wojciech Jaruzelski Kindral, kes sai Poola kompartei eesotsa* Vaclav Havel - Tsehhi kirjanik ja poliitik. Ta oli Tsehhoslovakkia president aastail 19891992 ja Tsehhi Vabariigi president 1993 2003* Nicolae Ceasescu - Rumeenia kommunistlik diktaator 1965. aastast 1989. aasta detsembrini. Ta lõi enese ümber isikukultuse* Kazimira Prunskiene Valisus Leedus* Ivars Godmanis - Läti poliitik, Läti Tee esimees. Ta oli Läti peaminister aastatel 19901993 * Edgar Savisaar - Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister19901992 * Boriss Jeltsin Venemaa sihikindel liider, kes 1993 surus maha riigipöörde* Gennadi Janajev - Nõukogude Liidu poliitik, asepresident 19901991, üks augustiputsi juhte,RESK eesotsas*
sama jäik oli suhtumine Lätisse ja Eestisse. Baltimaade seisukord oli seda keerulisem, et lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Läänes leidsid mitmed poliitikud, et Baltimaade iseseisvus-püüded õõnestavad Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust aga toetama. Mais 1990 üritasid impeeriumimeelsed interrinded Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid nad löödi tagasi. Kui olukord stabiliseerus, alustasid Kazimiera Prunskiene valitsus Leedus, Ivars Godmanise valitsus Lätis ja Edgar Savisaare valitsus Eestis poliitilisi ja majandusreforme, et muuta varem täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. Baltimaade eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. 1990. aastal hakkasid Nõukogude liiduvabariigid üksteise järel ennast suveräänseks kuulutama, see ei täheldanud tollases kõnepruugis veel täielikku iseseisvumist, küll aga sammu selle suunas. Erilist meelehärmi tekitas 1990
11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti valisid alahoidlikuma taktika ja kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusevastasteks ning õigustühisteks. Alustati majandusblokaadi Leedu vastu, jäigalt suhtuti ka Eestisse ja Lätti. Baltimaad iseseisvuspüüded aga õõnestasid Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama. Kui olukord stabiliseerus, alustasid Kazimiera Prunskiene valitsus Leedus, Ivars Godmanise valitsus Lätis ja Edgar Savisaare valitsus Eestis poliitilise ja majandusreforme, et muuta riigid iseseisvamaks. Baltimaad eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. Suurt meelehärmi tekitas 1990. aastal NSV Liidu esimeseks ja viimaseks presidendiks saanud Gorbatsovile tema peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju suurenemine Vene Föderatsioonis. NSV Liidu juhtkonnas tugevnes seisukoht, et impeeriumi kooshoidmiseks tuleb rakendada sõjalist jõudu
11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti kuulutasid üleminekuperioodi Moskva kuulutas seadusevastasteks → Leedu vastu majblokaad, peaaegu sama suhtumine ka Eestisse ja Lätisse lääneriikide toetus tagasihoidlik 1990 mai üritasid impeeriumimeelsed Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid löödi tagasi, olukorra stabiliseerudes alustasid Prunskiene valitsus Leedus, Godmanise valitsus Lätis ja Savisaare valitsus Eestis pol ja maj reforme, et muuda liiduvabariigid iseseisvamaks Baltimaade eeskuju julgustas ka teisi Nõukogude vabariike end suveräänseks kuulutama NSVL juhtkonnas seisukoht, et tuleb rakendada sõjalist jõudu, 1989. oli seda tehtud Gruusias, 1990. Aserbaidžaanis, 1991. järg Baltimaadel, plaaniti jaanuaris, lootes, et samal
Eestisse. Baltimaade seisukord oli seda keerulisem, et lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Läänes leidsid mitmed poliitikud, et Baltimaade iseseisvuspüüded õõnestavad Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust aga toetama. Mais 1990 üritasid impeeriumimeelsed interrinded Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid nad löödi tagasi. Kui olukord stabiliseerus, alustasid Kazimiera Prunskiene valitsus Leedus, Ivars Godmanise valitsus Lätis ja Edgar Savisaare valitsus Eestis poliitilisi ja majandusreforme, et muuta varem täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. Baltimaade eeskuju julgustas iseseisvumisliikumisi kogu NSV Liidus. 1990. aastal hakkasid Nõukogude liiduvabariigid üksteise järel ennast suveräänseks kuulutama, see ei täheldanud tollases kõnepruugis veel täielikku iseseisvumist, küll aga sammu selle suunas. Erilist meelehärmi tekitas 1990
Ta ei kujutanud ette, et on olemas terveid rahvaid, kes on nõus maksma vabaduse eest mis tahes 58 Vt Симонян Р. Х. Россия и страны Балтии; Шубин А. В. Парадоксы перестройки; Пихоя Р. Г. Москва. 59 Tšernjajev, A. 1991. aasta, 33, 36 jm. 148 hinda.60 Leedu oli tema kõige suurem valupunkt, sealt naasis ta lööduna, sealt ootas ta teateid Landsbergise ja Prunskiene vastase ülestõusu puhkemisest. Gratšov, Tšernjajev ja Šahnazarov kinnitavad, et Balti küsimus tulnuks lahendada kon- föderatsiooni, eristaatuse või kui miski enam ei aita, siis baltlaste vabakslaskmise teel, arvestades nende visadust ja USA survet. Kui spetsiifiline erialakirjandus kõrvale jätta, siis pole palju neid töid, kus süü- vitaks Balti liiduvabariikide seisundi eripära ajaloolistesse ja juriidilistesse nüans- sidesse
Komitee jäi moraalseks autoriteediks. - Kodanike komiteed moodustati ka Lätis, kuid seal ei saavutatud nii suurt mõju kui Eestis. Leedus kodanike komiteid ei tekkinud, sest rahvuslik liikumine koondus Sajudise alla. - Iseseisvustung võttis institutsionaalse ilme, kui Rahvarinded võitsid kõigis kolmes Balti liiduvabariigis esimesed vabad Ülemnõukogu valimised 1990 veebr-aprillis. Kõigepealt Kazimiera Prunskiene Leedus, Savisaar Eestis ja Ivars Godmanis Lätis. Lätis ja Eestis jäid Ülemnõukokgu Presiidiumi esimeheks kõrged rahvusliku meelsusega kommunistid, vastavalt Gorbunovs ja Arnod Rüütel. Leedu võttis radikaalsema suuna, valides sellese ametisse Sajudise juhi Landsbergise. - Uue nime saanud Leedu Ülemnõukogu kiirendas teistega võrreldes sammu ja kuulutas 11.märtsil 1990 aastal Leedu iseseisvaks. Eestlased ja lätlased olid ettevaatlikumad
annaabi.ee 
