· Aadlimatriklite sisseseadmine-koostatakse paks raamat , aadlike nimekirjad · 1796 taastub erikord. Venemaa avalik arvamus pöördub Baltierikorra vastu. Kokkuvõttes oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng. Balti erikorda kinnistas provintsiaal-seadustik. Nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Baltisaksa aadlikud omasid sidemeid väljaspool. Vene võim polnud tugev Läänemerel. Baltisaksa mõisnikud vaigistasid rünnakud, selgitasid. Keskliit ei võtnud kohe midagi ette. Baltisakslastel oli tugevaid sidemeid Saksamaaga. Kõrgemat võimu esindas kindralkuberner. Olid tavaliselt kõrged sõjaväelased. Kubermangude valitsemine Kõige olulisem võimuesindaja kuberner. Allus senatile. Kuberneri asetäitja oli asekuberner
Kahjuks pole maaja kiri lõplikult desifreeritud. Lugeda osatakse numbreid, kuude ja päevade nimetusi, jumalate nimesid, valitsejate nimesid, tiitleid jt sõnu, kuid nagu öeldud, mitte kõiki. Maajade raamatud olid kirjutatud nahale või puukoorest valmistatud paberitaolisele materjalile. Kahjuks on kaasajani säilinud vaid nelja raamatu katkendid. Suure osa maajade raamatuist lasi Ycatanil teostatud hävitamise käigus põletada Yucatani provintsiaal Diego da Landa (1524-1579). Samal ajal on Landa aga kirjutanud üsna põhjaliku raamatu maajadest, nende kultuurist, religioonist, ajaloost, kalendrist jm - "Jutustus Yucatanil sündinud asjadest". Siiski on säilinud ka osa tõelisest maaja kirjandusest, nimelt nn Chilam Balami raamatud, mis võivad kujutada endast varasemate maaja raamatute ümberkirjutusi ladina tähtedega. Maaja kalender on üks keerukamaid kalendrisüsteeme, mis üldse kasutusel olnud.
augustil 1710. Academia Gustaviana trükikoja avamisega 1631. aastal (avati ülikooli eelkäija Tartu gümnaasiumi juures) sai alguse raamatutrükkimine Eestis. Trükiti ligikaudu 1300 köidet. Tartu Ülikooli avamise kõne, rariteetse raamatu tiitelleht 18. sajandi lõpul kattusid Vene keskvõimude hariduspoliitilised huvid baltisaksa eliidi taotlustega. 21.22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikool rüütelkondadest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina. 12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool (Kaiserliche Universität zu Dorpat; Imperatorski Derptski Universitet). Ülikooli klassitsistlikus stiilis peahoone on ehitatud 18041809. Aastatel 18281838 koolitati Tartu Ülikooli Professorite Instituudis tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. Aastal 1803 avati eesti keele lektori ametikoht. Aastal 1838 asutati ülikooli juures Õpetatud Eesti
sai õiguse kaevata mõisniku peale sillakohtusse Need määrused tähendasid talurahva vahanemise algust ning talurahvaküsimuses vene riigivõimu ja Balti aadli rivaliteedi algust Liivimaa maapäev otsustas 1765 rahavada talurahva kihekonnakoolid ja uue koolitüübina suuremates mõisades mõisakoolid ehk külakoolid Külakoolid hakkasid vähehaaval tekkima ka Eestimaal Tartu ülikooli taasavamine 21.22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikoolrüütelkondadest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina. 12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool . Ülikooli klassitsistlikus stiilis peahoone on ehitatud 18041809. Aastal 1803 avati eesti keele lektori ametikoht Tartu ülikooli dünaamiline areng kestis aastatel 18201890, millest aastaid 18551880 on peetud akadeemilise enesekesksuse ajastuks, kuid vilistlaste silmis hoopis teiseks õitsenguajaks 1790
mitusada märki · Osa neist tähistasid silpe, osa aga üksikuid häälikuid · Vanimad kirjutised kivisteelidel pärinevad esimestest sajanditest pärast Kristuse sündimist · Kahjuks pole maaja kiri lõplikult desifreeritud · Maajade raamatud olid kirjutatud nahale või puukoorest valmistatud paberitaolisele materjalile · Säilinud ainult 4 raamatut · Suure osa maajade raamatuist lasi Ycatanil teostatud inkvisitsiooni käigus põletada Yucatani provintsiaal Diego da Landa · Kahjuks on maajade kultuur sureosas tänu hispaanlaste sissetungile hävinenud Asteegid · 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad · Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks · Mõnede uurijate arvates elas seal
selle maaga tülli ja alustas sõda. 1827. aastal võideti brasiillasi ja Suurbritannia vahendusel sai Cisplatine'i provints iseseisvuse Urugayna. Opositsioon Pedro I vastu suurenes mõne järgneva aasta jooksul tohutult. 1831. aasta aprillis ütles Pedro I oma troonist lahti oma järeltulija viie-aastase poisikese Pedro II jaoks. Järgnevad kümme aastat valitsesid Brasiiliat asevalitsejad. See oli poliitiliste mässude periood, mis olid hiljutiste provintsiaal ülestõusude ja vastuhakkude tagajärjeks. Kümnendi lõpu poole noore valitseja poolehoidjad soovisid teda panna valitsusjuhiks ja 1840. aasta juulis kuulutas Brasiilia parlament, et Pedro II saavutas võimu. Pedro II tõestas end kui üks võimekamaid oma aja monarhe. Tema valitsusajal, mis kestis peaaegu pool sajandit, tõusid majandus ja populatsioon enneolematutesse kõrgustesse. Rahvuslik tööstus arenes rohkem kui 900 protsendi võrra. Ehitati raudteevõrgustik
tagastama) pani Balti aadli hoolikalt dokumentidesse suhtuma. See ka otseseks tõukeks rüütelkondade arhiivide arengule. Väärtuslikud on Eesti ala linnade magistraatide arhiivid, mille sisuline korrastamine algas 19. sajandil seoses praktiliste vajadustega dokumente vajati erinevate õiguste ja kohustuste tõestamisel. Ühtaegu tekkis vajadus seaduste ühtlustamiseks (sama asja kohta võis kehtida mitu erineval ajal välja antud seadust). Seda tööd tuntakse Balti provintsiaalõiguse kodifitseerimistöö nime all, mis kujunes ulatuslikuks riiklikuks tellimustööks Tartu ülikooli/koolkonna juristidele. Provintsiaalõiguse kodifitseerimine oli vahetult seotud vanade õigusaktide väljaselgitamisega. Selle aja Baltikumi üheks tuntumaks õigusajaloolaseks oli Friedrich Georg von Bunge (1802-1897), kes osales Balti provintsiaalõiguse kodifitseerimisel. Ühtlasi pani ta Baltikumi ajaloo allikate publitseerimisele, tippsaavutuseks "Liv, Est und Kurländisches
" 1848-1849 Kreutzwlad andis välja ajakirja "Maailm ja mõnda, mis seal sees on." 19. sajandi kesekel elas uue tõusu läbi hernhuutlus, vennastekoguduse liikumine. 22 BALTISAKSA KULTUURIELU. Keskuseks oli Tartu Ülikool. Rajati joonestus kool, kus õpetajaks oli Karl August Senff. Raadi mõisas käis koos vaimuliit. Tallinnas oli keskuseks Tallinna Muuseumi ühing ja provintsiaal muuseum. Tallinnas tegutsenud kuulsamatest kunstnikest nimekaim oli Franz von Kügelgen. 1862 - Provintsiaal Muuseum. Esimene muuseum Eestis. XIX sajandi SELTSID. Seltsid hõlmasid üliõppilasi ja lihttöölisi. Tekkisid laulukoorid, -klubid, heategevus organisatsioonid, abistamis kassad. Tegutses sel perioodil üle 50 baltisaksa seltsi. Need aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga samas ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni. 19
mees C Menger viivad töö läbi, sünni kuueköiteline kogu, mis saab pealkirjaks eestimaa hertsogkonna rüütli- ja maaõigus 1665 aastani( täpse aastaarvuga segaduse)1699 Karl XI otsustab seadustekogu kinnitada, kuid märgitakse, et seadustekogu pole estimaal ainus ja üleüldine. Kehtib Rootsi õigus siiski ka . Ainult see õüigus mida võis rüütelkond kasut omavalitsuse tööd tehes. Lõpliku kinnituse sai Nikolai I ajal. (Provintsiaal õigus)Küsimus palju võis inimesi eestimaa rüütelkonnas olla, sellega teatavad raskused, puudub selge arvestus perekondade üle, kes rüütelkonda puudusid. Üsna kaua aega eksisteeritakse paralleelselt. Eestima a rüütelkond ei olnud valmis rootsi teenistusaadlikke enda sekka võtme, uid aja möödudes nii mõnigi teenistusaadlik, kes otsustas oma aega siinsega siduda võeti hiljem vastu. Selget koostööd välja ei kujunenud ja üksteisest hoitakse eemale
annaabi.ee 
