Tallinna Ringkonnakohus ei kogunud tõendeid ega teinud kaebajale ettepanekut tõendite esitamiseks 2.4 Riigikohtu praktika viited Riigikohus toetub antud lahendis ainult korra varasemale praktikas avaldatud seisukohale. (19. jaanuari 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-01, p 1). Kus on öeldud, haigus ei pruugi alati olla mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks ning et mõjuva põhjusega on tegemist ka juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine oli küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see oleks seadnud ohtu inimese tervise. 2.5 Eriarvamused Eriarvamused kohtuotsuses puuduvad 3. Kohtuotsuse stiil Kohtuotsus on kirjutatud eesti keeles ja korrektselt. Kohtukeel oli arusaadav. Natuke häiris sõnade ja lausete kordus. Kohtuotsuse liigendus on selge ja korrektne, oli tagatud sidusus, mõttearendus on jälgitav (sai eristada iga seisukohta ja otsust ning asjade käik oli
on protokolli kirjalik taasesitamine. Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist. 9. menetlustähtajad ja selle tähtaja ennistamise kord Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud protsessitoimingu õiguslikud tagajärjed. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. § 64. Tähtaja muutmine Kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Poolte
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] 8) samas asjas esmakordse avalduse esitamine menetluseks menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] (3) Nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (4) Kohtumenetluse peatamise korral lõpeb nõude aegumise peatumine kolme aasta möödumisel poolte või kohtu poolt viimase protsessitoimingu tegemisest. Menetluse jätkamisel peatub aegumine uuesti. § 161. Aegumise peatumine vahekohtumenetluse korral (1) Käesoleva seaduse §-s 160 sätestatut kohaldatakse ka nõude esitamisel vahekohtusse vastavalt vahekohtu kokkuleppele. (2) Kui vahekohtu kokkuleppes ei ole vahekohtunikke nimetatud või kui vahekohtuniku nimetamine on vajalik muul põhjusel või kui vahekohtu poole võib pöörduda alles pärast
eestikeelne kohtulahend. Kui kohtumenetlus toimub muus keeles, võib TsMS § 74. Kohtusse ilmumise kohustus kohus teha kohtulahendi eraldi dokumendina eesti keeles või (1) Kohus võib poolt või tema seaduslikku esindajat kohustada ilmuma kohtumenetluse keeles. kohtuistungile, eelistungile või mõne protsessitoimingu juurde, kui seda (4) Kui eraldi dokumendina vormistatud kohtulahend ei ole eestikeelne, on vaja asja lahendamiseks. antakse protsessiosalise soovil talle eesti keelde tõlgitud kohtulahend. (2) Kohus teatab isikliku kohtusse ilmumise kohustusest isikule, keda ta Muukeelse kohtulahendi võib protsessiosalisele anda üksnes tema kohtusse ilmuma kohustab
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] 8) samas asjas esmakordse avalduse esitamine menetluseks menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] (3) Nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (4) Kohtumenetluse peatamise korral lõpeb nõude aegumise peatumine kolme aasta möödumisel poolte või kohtu poolt viimase protsessitoimingu tegemisest. Menetluse jätkamisel peatub aegumine uuesti. § 161. Aegumise peatumine vahekohtumenetluse korral (1) Käesoleva seaduse §-s 160 sätestatut kohaldatakse ka nõude esitamisel vahekohtusse vastavalt vahekohtu kokkuleppele. (2) Kui vahekohtu kokkuleppes ei ole vahekohtunikke nimetatud või kui vahekohtuniku nimetamine on vajalik muul põhjusel või kui vahekohtu poole võib pöörduda alles pärast
kohus teha kohtulahendi eraldi dokumendina eesti keeles või TsMS § 74. Kohtusse ilmumise kohustus kohtumenetluse keeles. (1) Kohus võib poolt või tema seaduslikku esindajat kohustada ilmuma (4) Kui eraldi dokumendina vormistatud kohtulahend ei ole eestikeelne, kohtuistungile, eelistungile või mõne protsessitoimingu juurde, kui seda antakse protsessiosalise soovil talle eesti keelde tõlgitud kohtulahend. on vaja asja lahendamiseks. Muukeelse kohtulahendi võib protsessiosalisele anda üksnes tema (2) Kohus teatab isikliku kohtusse ilmumise kohustusest isikule, keda ta nõusolekul. kohtusse ilmuma kohustab
lepitusmenetluse lõpuni. 35 Nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks olevas menetluses jõustunud lahendiga. Aegumise peatumine lõpeb, kui lõpeb vääramatu jõu mõju. Kohtumenetluse peatamise korral lõpeb nõude aegumise peatumine 3 aasta möödumisel poolte või kohtu poolt viimase protsessitoimingu tegemisest. Menetluse jätkamisel peatub aegumine uuesti. EKSAMIL KÜSITUD Hagi aegumine: mõiste ja tähtajad Tühistamne: mõiste, alused, ja kord Nõudmine ja vastuväide Piiratud teovõimega isikute tehingud Ofert: mõiste, tegemine ja kehtivus Hagi aegumise tähtaja peatumine: mõiste, alused ja kord Juriidilise isiku asutamine Esindus Pärimisega seoses tähtaegade arvutamine Aktsept
päeva möödumisel kättetoimetatuks lugemisest, kui kohus ei ole selleks määranud pikemat tähtaega. Juhul, kui isik seadusliku aluseta keeldub menetlusdokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks (TsMS § 325). Juhul, kui menetlusdokumendi võtab vastu kohtumenetluses saaja vastaspoolena osalev isik, ei loeta dokumenti kättetoimetatuks (TsMS § 324) . Menetlustähtajad, kohtupidamise tagamine Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud protsessitoimingu õiguslikud tagajärjed. Tähtaegu võib liigitada seadusest tulenevateks tähtaegadeks, mille pikkus on määratud menetlusseadusega. Seadusest tulenevad tähtajad on näiteks kaebetähtajad, TsMS § 487 lg 1 nimetatud hagi esitamise tähtaeg. Menetlustoimingu tegemise õigus lõpeb tähtaja lõppemisega. Tähtpäev on kindel tärmin. Tähtaegade arvestamisel tuleb lähtuda TsÜS-i sätetest (vt TsÜS § 135). Pooled võivad seaduses määratud tähtaega kokkuleppel lühendada või pikendada
annaabi.ee 
