ED =0 täielikult mitteelastne hind muutub, aga kogused jäävad samaks Tavaelus on koefitsendi väärtus ED>0 Kaareelastsus ehk keskpunkti elastsus ei arvutata ei alg- ega lõpppunkti suhtes, vaid nende aritmeetilise keskmise suhtes. Elastsus ja kogutulu TR (total return) kogutulu, võrdub müüdud hüvise koguse ja hüvise hinna korrutisega. TR=p·Q Kui nõudlus on elastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv hinna protsentuaalsest langusest suurem ja kogutulu kasvab. Kui nõudlus on ühikuelastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv võrdne hinna protsentuaalse langusega ja kogutulu jääb samaks. Kui nõudlus on mitteelastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv väiksem kui hinna protsentuaalne langus ja kogutulu väheneb. Nõudluse hinnaelastsus ja lineaarne nõudluskõver Lineaarse nõudluskõvera tõus on konstantne, s.t. teatav hinna langus põhjustab alati hüvise
kasumi kujunemist. DFL oli kõige kõrgem aasal 1997 (2,51) ja kõige madalam aastal 1996, jäädes negatiivseks (-0,45). Keskmine DFL oli 1,13 ja standardhälve oli 0,67. DOL (tegevusvõimendus) mõõdab ärikasumi tundlikkust müügitulu muutuste suhtes. DOL oli kõige kõrgem aastal 2007 (61,75) ja kõige madalam aastal 1999 (-15,27). Keskmine DOL oli 26,06 ja standardhälve oli 17,49. DOL näitab mitu korda on kasumi protsentuaalne juurdekasv kiirem müügikäibe protsentuaalsest juurdekasvust. DFL-s on näha varieeruvust, kuid ta on küllalt stabiilne võrreldes koguvõimendusega. Samuti on ka tegevusvõimendus küllalt stabiilne võrreldes koguvõimenduse varieeruvusega vaadeldavatel aastatel. Kuna koguvõimendus on küllaltki ebastabiilne, siis sellest tuleneb, et ettevõtte kogurisk on üsnagi suur. 16 Tegevusalad kokku
on tegu ühikuelastse nõudlusega. Nõudlus on ühikuelastne, kui näiteks hinna 1- protsendiline langus toob kaasa 1-protsendilise nõutava koguse kasvu. Sel juhul võrdub nõudluse hinnaelastsuse koefitsent 1-ga. Üks põhjus miks see tootjaid huvitab on see, et nimetatud näitaja võimaldab neil välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kui kauba hind muutub.Kogutulu kasvab, kui nõudlus on elastne, sest siis on nõutava koguse protsentuaalne kasv hinna protsentuaalsest langusest suurem. Kui nõudlus on ühikuelastne, on nõutava koguse protsentuaalne tõus sama suur kui hinna protsentuaalne langus ja kogutulu jääb samaks. Kui nõudlus on mitteelastne, onnõutava koguse protsentuaalne kasv väiksem kui hinna protsentuaalne langus ja kogutulu väheneb. Vastupidine mõju kogutulule on hinna tõusul. Kui nõudlus on elastne, toob hinna tõus kaasa kogutulu vähenemise; kui nõudlus on mitteelastne, siis on hinna tõusu tulemuseks
Selline küsimusepüstitus suunab meid leidma sagedusi ja nendest lähtuvaid protsente võrreldavate gruppide lõikes. Võrdlev sagedustabel e risttabel Tunnuse väärtuste jaotumise sageduste ning protsentuaalsete osakaalude leidmiseks on kõige otstarbekam kasutada sagedustabelit. Kumma diagrammi valiksid - miks? Andmete kandmine tulpdiagrammile Väga levinud, kuid sisuliselt mittesobiv viis on koostada võrdlev tulpdiagramm võrreldavate gruppide tegelikest sagedustest, mitte protsentuaalsest jaotusest. Samamoodi nagu ei ole ainult sagedustega tabeli põhjal võimalik võrrelda kahe erineva suurusega grupi tegelikke erinevusi, ei aita ka sagedusi kasutav tulpdiagramm gruppide võrdlemisel erinevustest täpset pilti saada. Joonisel 15 võime näha, et kõik tüdrukute vastuseid esitavad tulbad on poiste omadest kõrgemad see on tingitud sellest, et tütarlapsi osales uuringus rohkem. Andmetabel tulpdiagrammi koostamiseks Lisame võrreldavate gruppide tegelikele sagedustele
Kahanev mastaabiefekt - LAC kasvab. Mastaabiefekt kui on suurem omavalitsus, on raha rohkem ja saadakse toodangut pakkuda rohkem. Keskmine tootehind väheneb - see ongi mastaabiefekt. Vt. Joonis 6.1 mastaabiefekti ja keskmise kulu omavaheline seos. Kui ressursside protsentuaalne muutus on väiksem, kui toodangu protsentuaalne muutus kasvav mastaabiefekt. Konstantne mõlemad võrdsed. Kahanev ressursside protsentuaalne muutus suurem toodenagu protsentuaalsest muutusest. TÄIELIK KONKURENTS 1. Täieliku konkurentsi turu (TKT) ja firma (TKF) olemus, nõudluskõverad Täieliku konkurentsi tunnused: *Pakkujate arv suur, ühe firma osatähtsus seetõttu väike. Üksik firma ei saa mõjutada turuhinda. Ehk siis pmst üks väike firma peab võtma selle hinna, mis turul on kujunenud nõudluse ja pakkumise tulemusena. *Ostjate suur arv *Homogeenne toodang toodang kõikidel sarnane (ühesugune). Tänu sellele pole
2. PAKKUMINE kasvab ROHKEM kui NÕUDLUS: tasakaalukogus kasvab, -hind langeb 4 Mare Randveer, TTÜ 3. PAKKUMINE ja NÕUDLUS kasvavad ÜHEPALJU: tasakaalukogus kasvab, -hind jääb samaks NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS NÕUDLUSE HINNAELASTSUS kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE KOEFITSIENT mõõdab hinna protsentuaalsest muutusest põhjustatud nõutava koguse protsentuaalset muutust nõutava koguse protsentuaalne muutus Q P Ed = - Ed = : hinna protsentuaalne muutus Q1 P1 NÕUDLUS: ELASTNE, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsient on suurem kui üks.
1) tegevusvõimendi ehk funktsioneerimiskangiefekt; 2) finantsvõimendi ehk finantskangiefekt; 3) koguvõimendi ehk kogukangiefekt. 13 14 Tegevusvõimendi (degree of operating leverage DOL) näitab ärikasumi tundlikkust müügikoguse muutumise (tõttu) suhtes. Matemaatiliselt defineeritakse tegevusvõimendust kui protsentuaalset muutust tegevuskasumis, mis tuleneb müüdud toodangu ühikute protsentuaalsest muutusest. Tegevusvõimendi näitab äririski. Äririsk tuleneb sellest, et ettevõtte kulude struktuuris on püsivad tegevuskulud. Ettevõttel, millel on suured püsikulud, on suur äririsk, sest väike muutus toodetud ühikutes tekitab suure surve ärikasumile. Ärikasumi suur volatiilsus seab aga ettevõtte raskesse olukorda laenu teenindamisel. Tavaliselt on nii, et mida suurem on ettevõtte äririsk, seda väiksem on tema optimaalne võlakordaja.