Kehakoostis. Kehakoostis näitab keha rasvkoe ja lihaskoe suhtelist kogust. Üldjuhul arvatakse, et meestel ei tohiks rohkem kui 15 protsenti ja naistel rohkem kui 25 protsenti keharasva. Täiskasvanud kaotavad iga elukümnendil umbkaudu 2 kg lihaskaalu ning võtavad juurde umbkaudu 7 kg (tabel 1.1) rasva. Seega näib, nagu võetaks kaalus juurde 5 kg, kuid tegelikult tähendab see 9 kg muutust kehakoostises. Lihaste kadu ja rasva juurdekasv viivad keharasva ulatuslikule protsentuaalsele suurenemisele, mis on ebameeldiv ja ebatervislik. Tabel 1.1 kehakaalu ja kehakoostise muutus vanusega. Vanus: 20 30 40 50 Kehakaal (kg) 57 62 66 71 Lihaskaal (kg) 20 18 15 13 Rasvakaal (kg) 13 20 27 34
Nõudlus on täielikult elastne. Täielikult mitteelastne nõudluskõver- nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsient on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne. Nõudluse elastsuse mõjurid- 1. asenduskaupade arv; 2. hüvise tähtsus tarbija jaoks; 3. hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus; 4. hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient- kajastab hüvise nõutava koguse protsentuaalset muutust vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; nõudluse sissetuleku elastsust saab uurida nii sissetuleku- tarbimise kui Engeli kõvera abil. Pakkumise hinnaelastsus- kirjeldab pakutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid- 1. ajaperioodi pikkus; 2. alternatiivkaupade olemasolu. 4. TOOTMINE JA KULUD. Tootmisfunktsioon- kajastab tootmisprotsessi sisendite ja väljundite omavahelist seost, mis
null. Nõudlus on täielikult mitteelastne. Nõudluse elastsuse mõjurid: 1. asenduskaupade arv; 2. hüvise tähtsus tarbija jaoks; 3. hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus; 4.hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient - kajastab hüvise nõutava koguse muutust vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; Nõudluse sissetulekuelastsus - mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. E= : Nõudluse sissetulekuelastsus a) Normaalkaupade korral on koefitsient positiivne. Luksuskaupade koefitsient > 1; esmatarbekaupade koefitsient < 1. b)INFERIOORSETE kaupade korral on koefitsient negatiivne
· Kliendid ja nende ootused hinna suhtes · Konkurents · Turustuskanali nõuded · Riiklikud regulatsioonid · Hinna eesmärkide määramine · Kasumile orienteeritud eesmärgid · Hind tuleb määrata nii kõrge, et ettevõte saaks kasumit. Selleks peab olema täielik info turu, konkurentide ja muude tegurite kohta. · Kogusele orienteeritud eesmärgid · Müügi kasvule orienteerituna soovitakse jõuda mingile müügiarvule mingis ajaühikus nt 10 autot kuus või siis protsentuaalsele arvule. Turuosa kasvu eesmärgil tuleb püstitada hinnad, mis püüavad seda kasvatada. · Konkurentsile orienteeritud eesmärgid · Ellujäämiseks kujundatud hinnad peavad tagama ettevõtte lühiajalise püsimise. Hinnaliidriks võib ola ettevõte kellel on tugev brändi või mu turueelis. Turu stabiliseerimisele orienteeritud hinnad tehakse siis, kui toode on saavutanud turul sootsa positsiooni ja seda ei soovita muuta. Diferentseeruv hinnaeesmärk on siis kui ei
Nõudlus on täielikult elastne. Täielikult mitteelastne nõudluskõver nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsent on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne. Nõudluse elastsuse mõjurid: asenduskaupade arv; hüvise tähtsus tarbija jaoks; hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus; hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsent kajastab hüvise nõutava koguse protsentuaalset muutust vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; nõudluse sissetuleku elastsust saab uurida nii sissetulekutarbimise kui ka Engeli kõvera abil. Nõudluse sissetulekuelastsus mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutusele. Q M Em = : Q1 M1 Nõudluse sissetulekuelastsus: NORMAALKAUPADE korral on koefitsent positiivne. Luksuskaupade koefitsent >
Hüvise nõutavat kogust mõjutavad peale selle hüvise enda hinna ka teised tegurid. Kaks olulisemat tegurit on teiste hüviste hinnad ja tarbijate sissetulekud. Ka nende tegurite mõju tugevust saab mõõta elastsuskoefitsiendiga. Teiste hüviste mõju mõõdetakse ristelastsuskoefitsiendiga ja sissetulekute mõju sissetuleku elastsuskoefitsiendiga. Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient kajastab hüvise nõutava koguse protsentuaalset muutust vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; nõudluse sissetuleku elastsust saab uurida nii sissetuleku-tarbimise kui Engeli kõvera abil. Nõudluse sissetulekuelastsus mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. Nõudluse sissetulekuelastsus: NORMAALKAUPADE korral on koefitsient positiivne. Luksuskaupade koefitsient > 1; esmatarbekaupade koefitsient < 1. INFERIOORSETE kaupade korral on koefitsient negatiivne.
Asjakohase analüüsi saamiseks tuleb baasaastat hoolikalt valida. Kui on mitme aastaga periood, saab koostada selle alusel trendianalüüsi ning jälgida trende pikema perioodi vältel. 22 1.4.2 Kasumiaruande vertikaalanalüüs Vertikaalanalüüsiks ehk struktuurianalüüsiks nimetatakse üksikute näitajate osakaalu arvutamist kogusummast. Vertikaalanalüüsi koostamiseks tuleb näitajad aruandes viia protsentuaalsele kujule (Nukka, 2018, lk 13). Selleks võetakse müügitulu 100%-ks ning ülejäänud tulud ja kulud saadakse protsendina netokäibest ehk siis kululiikide suhe müügitulusse. Selle järgi saab otsustada, kuidas jaguneb müügitulu üks euro makseteks, laekumisteks ja muudeks kuludeks. Vertikaalanalüüsis saadud näitajaid omavahel võrreldes konkurentide näitajatega saab kindlaks määrata ettevõtte positsiooni analoogsete firmade hulgas. (Bõtškova & Teearu, 1997, lk 18)
annaabi.ee 
