võimaluste kohta tegevuse edendamiseks tulevastel perioodidel. Analüüsil vaadeldakse kõiki majanduslikke nähtusi vastastikuses seoses ja sõltuvuses. Vaatluse alla võetakse mitmed perioodi andmed. Paralleelselt arvandmetega analüüsitakse kvalitatiivseid nähteid. Kõige sagedamini uuritakse majanduslikke nähtusi. Finantsaruannete analüüsil on kasutusel kolm põhilist meetodit: 1. muutuste võrdlev hindamine absoluutsuurustes (rahas või ühikutes) ja protsentuaalsel kujul 2. üldistatud kujule viidud aruannete analüüs 3. suhtarvuanalüüs Esimese meetodi puhul arvutatakse rahalised ja protsentuaalsed muutused aruannetes ning kõrvutatakse neid kahe või enama aasta vastavate näitajatega. See võimaldab jälgida muutusi aastast aastasse. Sellise horisontaalse analüüsiga on võimalik kindlaks teha, kuidas arvnäitajad on muutunud- soodsas või ebasoodsas suunas. Esimese meetodi alla võib kanda ka
Kaubamaja kontsernile sisemiste arengute, efektiivsuse tagamise ning uute kaubanduslike väljundite otsimise aasta.Kasumlikkuse jätkuva taastamise eesmärgil suleti mitmeid majanduslikult ebaefektiivseid kauplusi. 3 2. BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS Horisontaalanalüüsi puhul võrreldakse kolme järjestikuse aasta näitajaid ja tuuakse välja aruandekirjete muutused kas rahalisel või protsentuaalsel kujul. Teisisõnu horisontaalanalüüs näitab iga aruandekirje muutust aastast aastasse. Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega – kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Tabel 2.1. Bilansi horisontaalanalüüs 2009-2011 (eurot)
Ettevõtte tegevust võib analüüsida, kasutades selleks kas (a) fundamentaalanalüüsi või (b) tehnilist analüüsi. Finantsanalüüs kuulub nendest esimese, s.o. fundamentaalanalüüsi, meetodite hulka. Finantsanalüüs hõlmab endast peamiselt ettevõtte finantsaruannete analüüsi, ja ka ettevõtte väärtpaberitega seotud turuanalüüsi. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse peamiselt kolme lähenemisviisi: 1. horisontaalanalüüs ehk muutuste võrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul; 2. vertikaalanalüüs ehk üldistatud kujule viidud aruannete analüüs; 3. suhtarvude analüüs. Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne 5 Konsolideeritud bilanss tuhandetes kroonides 31.12.2008 31.12.2007 Lisa VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 214 895 53 111 1 Tuletisinstrument 0 5 027 2
2.2.1. ASi Even horisontaal- ja vertikaalanalüüs Ettevõtte hetke finantsseisundist ja tulevikuväljavaadetest arusaamiseks on tähtis jälgida muutusi aastast aastasse. Käesoleva töö autor alustab uuritava ettevõtte maksevõime analüüsi teostamist horisontaalanalüüsiga ning võrdleb ettevõtte kolme järjestikuse aasta, 2003 2005, bilansse ja kasumiaruandeid. ASi Even bilansi horisontaalses analüüsis on välja toodud iga bilansikirje muutus nii rahalisel kui protsentuaalsel kujul võrreldes eelneva perioodiga (Lisa 1). Bilansi horisontaalanalüüs (Lisa 1) ja varade muutumise graafik (Joonis 2) näitavad, et varade üldmaht suurenes 2004. aastal 92,95% ning aastal 2005 veel 11,06% võrreldes eelneva aastaga. Seega on uuritava ettevõtte varade kogumaht iga aastaga suurenenud, tegevusvaldkonna keskmine varade juurdekasvutempo 2004. aastal oli 23,1%. Võrreldes 29
Kas tasuvus on halvenenud tööjõu-või materjalikulude tõttu, on tähtis teave (4, lk 79). Bilansi vertikaalne analüüs näitab bilansikirjete suhet bilansimahtu. Kasumiaruande vertikaalne analüüs näitab iga kirje suhet müügituludesse (4,lk79). 2.1 Horisontaalanalüüs Horisontaalanalüüsi puhul võrreldakse mitme erineva perioodi näitajaid ja tuuakse välja aruandekirjete muutused kas rahalisel või protsentuaalsel kujul. Teisisõnu horisontaalanalüüs näitabki iga aruandekirje muutust aastast aastasse.(5) 2.1.1 Tallinna Vesi AS Aastatel 2013-2015 ei ole Tallinna Vesi AS bilansikirjetel ekstraordinaalselt suuri muutusi toimunud ning märkimisväärsed muutused on toimunud pigem positiivses suunas. Näiteks on 2013-2014, edaspidi esimene periood, toimunud rahavarude kasv 21,32% võrra31,786 11 miljonilt 38,56 miljonini
Analüüs on suunatud peamiselt ettevõtte juhatusele ja raamatupidamisele, kuid sisaldab ka aktsionäridele kasulikku informatsiooni. 7.2. Finantsanalüüsi dokumentatsioon ning meetodid Ettevõtte tegevuse hindamiseks kasutab autor bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet. Finantsaruannete analüüsimisel kasutab autor kolme lähenemisviisi: 1. horisontaalanalüüs ehk muutuste võrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul 2. vertikaalanalüüs ehk üldistatud kujule viidud aruannete analüüs 3. suhtarvude analüüs Järgnevalt ongi erinevalt analüüsitud Viljandi Aken ja Uks AS 2007, 2008 ja 2009 aasta majandusaruandeid, bilanssi ning rahavoogusi ja seal kajastatud kirjete omavahelisi seoseid. 8. ETTEVÕTTE TEGEVUSE HINDAMINE Ettevõtte tegevuse hindamiseks kasutab autor bilansiaruannet, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet. Andmed on pärit Lisa 1. 8.1
laekuvate maksete vahel. Ettevõtte talitlustsükkel: Talitlustsükkel = Varude konversioonitsükkel + Saadaolevate arvete konversiooniperiood Finantsanalüüs ettevõttes: horisontaal- ja vertikaalanalüüs, trendi- ja suhtarvuanalüüs, Du Pont'i analüüsimudel, pankrotiohu hindamine. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse peamiselt kolme lähenemisviisi: 1. horisontaalanalüüs ehk muutuste võrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul; 2. vertikaalanalüüs ehk üldistatud kujule viidud aruannete analüüs; 3. suhtarvude analüüs. Du Pont'i finantskontrolli süsteem (analüüsimudel) näitab, kuidas on ühendatud omavahel kasumiaruanne ja bilanss. Lõppkokkuvõttes näitab ta ettevõtte tulutoovust ja tasuvust ning on väga ülevaatlik ettevõttest kiirpildi saamiseks. Du Pont'i süsteemi töötas välja E. I. du Pont Nemours. Pakutud süsteem annab meile võimaluse
annaabi.ee 
