isegi, et nad seda mäletavad ning seega on neid mälestusi raske tegelikkusega seostada. Pikaajalist mälu on ka võimalik treenida, korrates informatsiooni, mida tuleb ka väga korralikult analüüsida ja lahti mõtestada, et oleks kergem seoseid luua. Meetodeid kuidas oma pikaajalist mälu pikendada nimetatakse mnemoonilisteks tehnikateks. Viimase 45 aasta jooksul tehtud uurimused on näidanud, et mälu saab veel eristada semantiliseks, episoodiliseks ja protseduuriliseks. Selle mälusüsteemiga tuli päevavalgele Endel Tulving, kes on eesti päritolu ja Petseris sündinud Kanada eksperimentaalpsühholoog. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta ning ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Saaremaa pealinn on Kuressaare ja Eesti pealinn on Tallinn. Isegi kui sa oled konkreetses paigas ise viibinud ei ole selle mäletamine seotud sinuga. Episoodilises mälus
reklaamisituatsioonidele Uninunud efekt – tähendab võimalust, et ebausaldatava või ebameeldivaid elamusi tekitanud saate sisendab mõju võib aja möödudes suurenenda. Uinumisefekt on seegi, kui margi suhtes ebameeldivaks osutunud või irreteerivate reklaamide esitamise järel ilmuvad siiski positiivsed hoiakuefektid ning nad ilmnevad pikema aja möödumisel reklaami esitamisest. Mälu saab liigitada: protseduuriliseks ja propositsiooniliseks. Semantiline mälu – Faktide ja abstraksete teadmiste kogum maailmast. Episoodiline mälu – oluline on sündmuste ajaline järgnevus ning need tunnused, mis olid teatud situtsioonis, kus me teavet omandasime. Millest sõltuvad reklaami ja toote mäletamine? A. Järjestuskoha efekt (asukoha efekt). – Ükski teade pole järjestatud juhuslikult, vahepealne esittu ununeb kiiremini. Sp on hüüdlaused just reklaami lõpus. B
(Tulving 2002 : 46 ) Implistiitne mälu sisaldab informatsiooni, mida inimene ei ole tahtlikult omandanud, või inimene ise ei ole teadlik, kus see informatsioon omandati. ( Tulving 2002 : 47 ) Joonis 2. ( Kiis 2013 ) 6 Puudutasime üldiselt kolme erinevat mälu liigitusalust. Üks neist jagas mälu lühi- ja pikaajaliseks mäluks; teine jagas mälu protseduuriliseks, semantiliseks ja episoodiliseks süsteemiks ja kolmas tegi vahet eksplitsiitse ja implitsiitse mälu vahel. Praeguseks ajaks aga pole selget ettekujutust, milline on nende erinevate mälusüsteemide omavaheline seos. (Tulving 2002 : 48 ) Mälu Tüübid Kõikidel inimestel ei ole ühesugune mälu. Selleks, et mälu oskuslikult kasutada on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlakstegemine ei ole keeruline. Mälu saab eristada nelja tüübi vahel. ( Jänes 1968 )
Mälu liigid. Info jääb meelde sõnalisel kujul, engramm e mälujälg a) sensoorne mälu, kus info sorteeritakse ja kodeeritakse vähem kui 1 sekundi jooksul edasisaatmiseks b) lühiajalisse mällu/töömällu, kus salvestatakse sõnaliselt kodeeritud info ajalises järgnevuses. Kestus < 30 sek, maht 5-9 infoühikut, unustamine toimub kiiresti seoses pideva uue info lisandumisega c) pikaajaline mälu/püsimälu. Piiramatu mahuga, salvestab igat liiki informatsiooni. Jaguneb protseduuriliseks mäluks (selgeksõpitud tegevused, nt kirjutamine, lugemine, omandatakse harjutamise teel), semantiliseks mäluks (talletab fakte ja teadmisi, nt rohi on roheline, omandatakse nt raamatuid lugedes) ja episoodiliseks mäluks (inimese endaga seostuv info, nt mida eile tegin). Tulving, E. 'Mälu'. Tartu Ülikooli Kirjastus 2007 Allik, J. & Tulving, E. 'Ajas rändamine ja kronesteesia' Mõtlemine: kogu vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning
konventsioonide ja reeglitega on sätestatud kunstniku ja 1659 Mis on kunst? publiku rollid, pöörab ta tegelikult tähelepanu ainult ühele kunstipraktika aspektile -- kunsti loomisele, püüdmata öelda midagi olulist kunstiteoste vastuvõtu kohta. Tema institutsionaalne kunstiteooria tegeleb vaid küsimusega, kuidas artefaktid saavad kunstiteose staatuse. Õigus on Stephen Daviesel (1991: 78-114), kes nimetab Dickie institutsionaalset kunstiteooriat "protseduuriliseks" teooriaks, mis defineerib kunsti selle protseduuri kaudu, kuidas artefaktid saavad kunstiteose staatuse.2 Ent väide, et kunst on sotsiaalne praktika, ei maksa midagi, kui pole kirjeldatud kõiki neid reegleid ja konventsioone, mis selle praktika konstitueerivad. Kunst on ju vaid üks paljudest sotsiaalsetest praktikatest. Selleks et eristada kunsti kui sotsiaalset praktikat näiteks teadusest või filosoofiast, tuleb tuua välja see, mis on kunstipraktikale spetsiifiline. Nii
kamakas = nt ,,SOS"). Lühiajalises mälus säilib info nii kaua kui seda korratakse. *) Pikaajaline mälu nii ajaline kui ka ruumiline maht puudub võib säilida kogu elu, kuid ei tähenda, et kohe meelde tuleb. Inimese mälusüsteem töötab samamoodi nagu raamatukogu kogu info on süstematiseeritud. Pikaajalises mälus liigitatakse mälestused episoodiliseks (konkreetsed, vahetult läbi elanud mälestused), semantiliseks (asjad mida oleme omandanud ja õppinud elu jooksul) ja ka protseduuriliseks (tüüp mälust, kus paiknevad ära õpitud kogemused ja protsessid). * Meelde jätmiseks kasutavad inimesed erinevaid koode: sõnaline kood, kujundlik kood, motoorne kood (liigutustel põhinev informatsioon). * Unustamine on mälu vastandprotsess, kus salvestatud informatsioon kustub või inimene lihtsalt ei suuda seda taastada. Unustamine on väga seaduspärane tegevus (algul inimene unustab kiirelt ja edasi unustab aeglasemini ehk kui inimene suudab mäletada midagi veel
juhusliku jagamisega. Kohtu sõltumatuse all mõistetakse nii kohtu kui institutsiooni sõltumatust teistest võimudest, kui ka konkreetset asja lahendava kohtuniku sõltumatust vaidluse pooltest e subjektiivne sõltumatus. Kohus peab olema teistest võimuharudest sõltumatu oma nn tuumfunktsiooni e õigusemõistmise teostamisel ning see realiseerub eelkõige läbi kohtuniku sõltumatuse asja lahendamisel. Objektiivset sõltumatust võib omakorda jagada administratiivseks sõltumatuseks ja protseduuriliseks sõltumatuseks ning subjektiivset sõltumatust otsustuslikuks ja isiklikuks sõltumatuseks. Otsustuslik sõltumatus tähendab ennekõike sõltumatust pooltest ning otsustuste tegemisel kohustusest lähtuda üksnes seadusest. Otsustuslikku sõltumatust võivad mõjutada kohtuniku enda moraalsed väärtushinnangud ja eelarvamused. Menetlusosaliste käitumine kohtus, eelnevad sarnased kohtuasjad, avalikkuse arvamus ja meedia surve vm sotsiaalsed faktorid.
annaabi.ee 
