Antud probleemile on pakutud erinevaid lahendusi, võimalusi, mis selgitaks seda. Ühe huvitava võimaluse pakkus välja Paul Ariste 1962. Aastal. Ta nentis, et meie maa oli asustatud juba viis kuni kuus tuhat aastats enne läänemere soomlaste saabumist Läänemere maile. Eesti ala esimesed elanikud ilmselt ei kõnelnud soome-ugri keelt ega indoeuroopa keelt, vaid nende keel või keeled kuulusid mingisse tundmatusse keelkonda. Hiljem hakkas Paul Ariste nimetama seda keelt tinglikult protoeuroopa keeleks. Ariste väidab, et sellest tundmatust protoeuroopa keelest on laenatud meie keelde sõnu nagu näiteks: allikas, mets, mägi jpt. Neist ilmselt tuleb kõrvale jätta sõna mets, mis kuulub vanemasse soome-ugri sõnavarasse või on balti laen. Huno Rätsep lisab omalt poolt antud loetellu meie jahiloomade nimed, mis võiksid olla algasukatelt laenatud, näiteks jänes, põder, ilves jt. Nedne sõnade puhul räägime loomulikult sõnatüvede ja algupära laenamisest
Kolmandaks on võimalus, et tegemist on uue tüvega varasemast tüvest, mille seos kaduma on läinud ning keeleteadlased pole suutnud seda kindlaks teha. Faktidki näitavad, et sõna esialgne kuju võib palju muutuda. (Rätsep 2002: 53) Neljanda võimaluse on esitanud akadeemik Paul Ariste, kelle sõnul ei kõneldudki Eesti aladel alguses soome-ugri ega indoeuroopa keelt, vaid nende keel või keeled kuulusid mingisse tundmatusse keelkonda. Tundmatule keelele on antud ka nimetus protoeuroopa keel. Seni pole veel leitud häälikulisi iseärasusi, mis eristaksid protoeuroopa sõnu teistest läänemeresoome sõnadest. Kuid P. Ariste arvates on protoeuroopa sõnad näiteks need: allikas, hull, mägi, oja, sammal, konn jt. Ka Rätsep toetab pigem Ariste teooriat, sest läänemeresoome sõnavara hulgas pole ühtki V. Illits- Svitõtsi nostraatilist sõnatüve ehk pole sugulust ühegi juba nimetatud keelkonna sõnadega. Seega
Pulli asulast leitud koerahammas on vanim tõend kodustatud koera esinemise kohta Eestis. Pulli asula kaardil Kunda kultuur välismaal Luga, Venemaa Pasieniai, Leedu Ristola, Soome Veliž, Venemaa Zvejnieki, Läti Kunda kultuur välismaal Keel Eesti esmaasukad olid Kunda kultuuri kandjad. Kunda kultuuri kandjate keelest on eesti keeles säilinud arvukalt sõnu. Algasukate keelt peetakse üheks protoeuroopa keeltest ning seostatakse Kunda kultuuri rahva keelega. Tööriistad Tulekindel kvarts - väikesed tööriistad (kõõvitsad,nooleotsad) Kristalne kivim - suuremad tööriistad (kivikirved, talbad) Luust ja sarvest - töö-ja tarbeesemed (ahingud, jäätuurad, õngekonksud, harpuunid) Päritolu Kunda kultuuri elanike algkodu küsimus on siiani lahtine. Oletatakse, et nad on saabunud lõuna poolt ehk siis Euroopast.
olemasoleva tüve niisuguse kujuga, mille seos esialgse tüvega on kaduma läinud. Nagu näitavad teadaolevad faktid, võib sõna esialgne kuju olla põhjalikult ja reeglipäratult muutunud. Neljas võimalus on P. Ariste arvates, et Eesti ala esimesed elanikud ei kõnelenud soome-ugri keelt ega indoeuroopa keelt, vaid nende keel või keeled kuulusid mingisse praegu tundmatusse keelkonda. Ariste on andnud sellele keelele ka tingliku nimetuse protoeuroopa keel. Ariste väitel on läänemeresoome sõnavaras sõnu, mis on laenud sellest tundmatust protoeuroopa keelest või keeltest.(Ariste 2002: 54) Veel üheks üldprobleemiks on eesti sõnavara indoeuroopa elementide rühmitamine ja rühmade vanus. Kõige vanemad seni teada olevad laenud on pärit indoeuroopa algkeelest ja indoiraani algkeelest. Arvatakse, et enamik neist on saadud enne läänemeresoome algkeelt, kui meie esivanemad ei olnud veel Läänemere maile jõudnud. 1973
Esimesed jäljed inimasustusest Virumaa idapoolses osas pärinevad mesolitikumist. Siinsed vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal. Tuntuimaks keskmise kiviaja leiukohaks on Narva Joaorg, mille vanim asulakiht kuulub VI aastatuhandesse e. Kr. Sel ajal elas Eesti alal lõunapoolse päritoluga nn. Kunda kultuuri rahvastik, kes kuulus oma antropoloogiliste tunnuste poolest europiidide hulka. P. Ariste hüpoteesi kohaselt kõnelesid Kunda kultuuri kandjad mingit protoeuroopa keelt, mida tänapäeva keelkondadega seostada ei osata. Mesoliitilise Kunda kultuuri baasil tekkis Eestis ja naaberaladel IV aastatuhandel e.Kr. varaneoliitiline kultuur, mis on oma nime saanud Narva leiukoha järgi . Narvast ja mujalt Ida-Eestist saadud varaneoliitilisel keraamikal on erinevalt Narva kultuuri lõunapoolsena levikuala savinõudest täheldatud teatavaid idapoolseid mõjutusi. Seetõttu on peetud võimalikuks, et juba mesoliitikumis toimus Eestisse rahvastikusiirdeid ida poolt
Soomes SUSILUOLA koobas umbes 125 000 aastat tagasi leitud ennejääaegse elu jäljed. Graniitkaljus olev koobas. Näitab et enne viimas jääaega olid inimese eellased Jää sulamisel tekkis suur magevee hulk vähem Golfi hoovust (soe) karmimad talved P.-Euroopas SLAIDID: EUROOPA VANEMATE KULTUURIDE ETNILISE PÄRITOLU PROBLEEMID (9 loeng) (FAIL6) Euroopa 4 keelkonda 96% indo-euroopa keeled 3% soome ugri keeled KEELEPUU TEOORIA e. 3 kiviaegset rahvastikurännet KUNDA kultuur protoeuroopa kultuur NARVA kultuur kamm keraamika (4000a). Selle kult ajal saabusid Eestisse soome ugri hõimud KALEVI WIIK Eestlaste kujunemmise uus teooria: KEELEPÕÕSA TEOORIA e. üks suur rahvastikuränne kiviajal IBEERIA UKRAINA REFUUGIUMID NEOLIITIKUM hakkab Euroopas jõuliselt levima karjakasvatus ja maaviljelus. Sisse sajab uus (uued) hõimud indo-eoroopa hõimud. Kõigepealt Balkanile (7000a) . Kuna neil olid pidevad toiduvarud siis jäi palju rahvast ka ellu. Polnud suuri näljahädasid
Eestlaste kujunemine nn keelepuu teooria järgi ehk kolm kiviaegset rahvastikurännet.Eesti rahva kujunemislooga tuldi välja 50ndate a IIp. I arheoloogiline kultuur oli mesoliitikumi kundakultuur. Kundakultuuri puhul oli selge, et see elanikkond olli tulnud lõuna poolt. Kui avastati Pulli asula leiti arheoloogilisi tõendeid et ta tõepoolest tuli lõuna poolt.Ka eesti teadlased arvasid, et kunda kultuur võis kujutada endast protoeuroopa rahvast. Protoeurooplastelt tuli meie kõnepruuki sõnad nagu oja, eile jms. Sellel teoorial ei ole veel täielikku nimetust. Kammkeraamika kultuuri säilmeid on leitud idaaladelt. Võiks öelda , et see oli periood , kus ala, kus oli hiljemgi teada soome.ugri rahvastikku on teiste kultuuridega sarnane. Varasemal ajal olid kultuurid erinevad ja ka hilisemal ajal on kultuuride lahknevus suurem. Järgmine oluline kultuur mis mõjutas euroopa rahvastikku oli nöörkeraamika kultuur
kreekakeelsest sõnast drus e tamm. Tamm oli püha puu. Strabon nimetas Väike-Aasia galaatide pühapaika drunemeton'it, seda on sageli tõlgitud kui ,,püha tammik". Caesar väidab, et druiidide õpetus disciplina on Briti päritolu. Teine seisukoht on, et aluseks on dru- (tugevdav eesliide) ja wid (,,palju teadma"). Varasemas keltide uskumuses on võimalik, et nad võtsid üle protoeurooplaste usu. On arutletud, kas druiidide seisus on pärinenud protoeuroopa tsivilisatsioonist, ehk võtsid keldid selle neilt üle. Selle kohta on vähe informatsiooni. Pausaniaselt pärineb informatsioon (kirjeldab 3. saj keltide rändeid Balkani poolsaarel, 278 eKr hävitati Delfi pühamu) keldi sõjameestest, kes ei toonud kaasa preestreid ega ennustajaid (augureid). Druiidide seisuse ea kohta on keeruline järeldusi teha. Hiljem, kui kirjutatakse germaanlastest, on tekkinud ka preestriseisus, võib-olla oli see gallia ja
Toimus assimileerumine. Arheoloogid vaatsid millal mingi kultuur on kuhugi sattund. Soomeugri kujunemise teooria - juba 19 sajandi keskpaiku tehti avastused. Mattias Castren kirjutas, et meie peame end tõsiselt harjutama mõttega, et oleme põlatud mongolite järeltulijad (soomlased). Kunda kultuuri asjadel polnud mingeid sarnasusi ida poolt leitud esemetega. Arvati, et kundalased ei olnudki soomeugrilased vaid hoopis mingid protoeurooplased. Kunda kultuuri loetigi protoeuroopa rahvastiku hulka kuuluvaks. Kuna Pulli asulast leiti tulekivi, mis oli lõuna poolt pärit, oldi kindlad, et kundalased ei saand tulla idast vaid hoopis lõunast. Narva kultuur ei eristu mitte millegi poolest Kunda kultuurist (va keraamika kasutamine). Tüüpilisele kammkeraamikale leidub Vene aladel sarnaseid kultuure. Tõenäoliselt see oligi soomeugri rahvaste tulek - meie esivanemad jõudsid siia koos kammkeraamikaga. Nad assimileerusid Kunda ja Narva
annaabi.ee 
