Eluolu ja kultuur 1980-ndatel referaat 2012 Muutused meelouludes Pärast 70ndate aastate noorterahutuste vaibumist järgen 80ndail uus teotahe ja uus lootus. Kuigi polnud enam vägivaldseid noorterahutusi, olid alles protestimeelsus punkarite näol. Punkarite protest oli üldjuhul rahumeelne ja pilkav. Uus teotahe oli suuresti seotud yuppie'de ehk pintsaklipslaste tekkega. Yuppie'd olid seitsmekümnendate lõpus ja kaheksakümnendate alguses USA-s elavad endised hipid, kes tõmbasid endale ülikonna selga ja läksid börsile, kuid säilitasid keskmisest laiema silmaringi ja vabama mõtlemise. Tänu neile oli avanemas uus maailm, arvutite ja mobiilside maailm, mis esialgu oli nii
varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik. Värvid on tuhmid. Carlo Carra (1881-1966). Kihutav ratsanik. 1914. Giorgio de Chirico (1888-1978). Prohvet. 1915. Giorgio Morandi(1890 1964) Nimetu õlimaal Giorgio de Chirico (1888- 1978). Suur metafüüsik. Kokkuvõte Dadaism ja metafüüsiline kunst tekkisid I maailmasõja paiku. Märksõnaks protestimeelsus I maailmasõja julmuse vastu. Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalide ja väärtuste naeruvääristamine Dadaism kadus pärast I maailmasõda, aga mõtteviis jäi kestma. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Dadaism on kõike eitav mäss ja kunsti piiride avanemine.
"Sigareti suitsetamine minu jaoks on sama ergutav ja toonust tõstev kui näiteks tass kanget kohvi. Ergutab meeli, ka seksuaalsust." •Kuivõrd suitsetamine ikka on kahjulik!? "Mu vanaisa suitsetas 63 aastat ja suri siis 91 aastasena kui jättis enne surma pool aastat suitsetamise. Olen suitsetanud lugematu arvu sigarette, aga ikka elus, ei tunne mingeid kaebusi, mis viitaksid sellele, et olen haige" Suitsetamine Tegurid, mis sunnivad noori suitsetama: •uudishimu •protestimeelsus •eakaaslaste surve Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%. Suitsetamine Suitsetamine mõjutab tervist juba esimesest sigaretist peale. •Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, parodontiit ja igemehaigused, hammaste väljalangemine. •Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda.
mõtted mujale. See ongi kogu "rahustav" efekt. Erinevate maade õpetlaste mitmeaastased vaatlused tõestavad, et suitsetajatel esineb närviatakke palju sagedamini kui nendel, kes saavad hakkama ilma nikotiinita. Mida kauem inimene suitsetab, seda haavatavamaks muutub tema psüühika, seda muutlikumaks meeleolud. Need samad tegurid, mis sunnivad noori suitsetama - uudishimu, 10 protestimeelsus ja eakaaslaste surve - võivad teenida aga hoopis vastupidist eesmärki. Uudishimu selle kohta, kuidas suitsetamine sinule mõjub ja kuidas see inimest mõjutab, saab rahuldada ka ilma suitsetamata. Miks vanemad ütlevad, et ära suitseta - nad teavad, milleni see viib. Noore jaoks on see vaid kauge tulevik ja vähetõenäoline fakt. Siiski võiks mõelda hoopis käesolevale hetkele - suitsuhais, mis jääb külge riietele ja juustele, mis tuleb suust ja kopsudest. Praegu muud ei juhtugi,
Noortediskursust iseloomustab: *sotsiaalsed muutused – traditsiooniline hülgamine, uusima aja väärtuste pealetung. Elustiilide ja subkultuuride paljusus nt räpparid, emod, gootid, beibed, ökonoored, rulatajad, rullnokad. *noortekultuuri pealetung – tänaval (bärndid, lemmikud paigad, soengud, kogunemispaigad), meedias (netisuhtlus, blogid, vikid, portaalid, bändid, muusika), kultuuri läbiva hoiakuna (moedialektid, protestimeelsus, väärtuste ümberhindamine). * nooruse printsiibi valitsemine ehk noorsoo võim, mille keskmes noorte lõimumine täiskasvanute ühiskonda, sh üleminek hariduselt tööturule, vanematekodust iseseisva majapidamiseni, lapsest lapsevanemaks. Hiiliv täiskasvanusaatus (eelkõige 17-21 eluaastat), nooruse kui eluperioodi funktsioon pole enam edukas üleminek täiskasvanuikka, vaid see on saanud eluperioodiks omaette, millel on oma kindel positsioon.
Nad tahtsid lihtsalt sokeerida, panevad mõtlema (teosed). Sest siiamaani oli kunsti ülesanne pakkuda esteetilist naudingut. ,,Kükloop", ,,Hera". Dadaistlikud meeleolud levivad ka Saksamaal. I MS ajal aredas Hannoveris Kurt Schwitters. oli üksildane tüüp. Dadaismi arendas, tegika kollaaze. Kasutas nendes kommertslikke trükiseid, tegi ka konstruktsioone. Kui Saksamaa saab sõjas lüüa, sis levivad mässu ja protestimeelsus veelgi laiemalt. Eriti Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propaganda ilme. Vasakäärmuslased hakkasid dada kunsti kasutama. Sarkastiliselt, raevukalt rünnati kodanlust ja ohvitserkonda (peeti sõjasüüdlasteks). Peamised vahendid plakat ja graafika. Pärast sõda dada rühmitus laguneb. Kuid idee jääb elama, alates 1960ndatest on see idee läänekunstis uuesti tugevnenud, siis räägime neodada sünnist. Seotud on sellega, et siis olid suured sõjavastased meeleolud
funktsiooni. Stressiolukorras on raske lahti saada masendavatest mõtetest. Suitsetamine viib aga mõtted mujale. See ongi kogu "rahustav" efekt. Erinevate maade õpetlaste mitmeaastased vaatlused tõestavad, et suitsetajatel esineb närviatakke palju sagedamini kui nendel, kes saavad hakkama ilma nikotiinita. Mida kauem inimene suitsetab, seda haavatavamaks muutub tema psüühika, seda muutlikumaks meeleolud. Need samad tegurid, mis sunnivad noori suitsetama - uudishimu, protestimeelsus ja eakaaslaste surve - võivad teenida aga hoopis vastupidist eesmärki. Uudishimu selle kohta, kuidas suitsetamine sinule mõjub ja kuidas see inimest mõjutab, saab rahuldada ka ilma suitsetamata. Miks vanemad ütlevad, et ära suitseta - nad teavad, milleni see viib. Noore jaoks on see vaid kauge tulevik ja vähetõenäoline fakt. Siiski võiks mõelda hoopis käesolevale hetkele - suitsuhais, mis jääb külge riietele ja juustele, mis tuleb suust ja kopsudest
Aualt öeldes pean tõdema, et see mulle endalegi täiesti selge ei ole. Mõned inimesed lihtsalt on sellised, et tekitavad enda ümber armastust. Raskolnikovile meeldis Sonja juba algusest peale ja see nakkas ka teistele. Sonja oli heasüdamlik ja ta soovis kõigile head. Ehk üritasid siis teised talle tasuda. Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Ma ei kujuta ette, kas ma just nii ägedalt Luzini ja Dunja abielu vastu oleksin, kuid teatud protestimeelsus tekiks minus kindlasti. Raskolnikovi puhul muutus see juba samuti enda tahte ja arvamuse peale pressimiseks. Mina küsiksin õelt omaette olles, kas ta tõesti Luzinit armastab. Kui ta mulle ,,jah" ütleks, siis usuksin teda ja lõpetaksin protestimise... vähemalt väliselt. Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Ma tahaksin rohkem tutvuda Sonjaga, sest tema isiksusest kumab paremini läbi headus
Elu hakkas moderniseeruma, inimesed kolisid linnadesse, Eesti muutus „nõukogude Lääneks“ Stagnatsiooni ajal (70ndad) majanduse aren aeglustus või seiskus, elujärg endises tempos enam ei paranenud (defitsiit) 70ndate lõpus algas venestamine vene elanikkonna tähtsuse vähenemise tõttu NLs, eesmärgiks oli ühtse nõukogude rahva moodustamine vene keele baasil, Eestisse tuli sisse ka muulasi: 1989 oli eestlasi 61% Inimestes tekkis protestimeelsus -> stiihilised noorterahutused 1980 Kultuuritegelased koostasid avaliku kirja, milles tunti muret Eesti tuleviku pärast (40 kiri) Võõrale võimule üritati osutada vastupanu: relvastatud, poliitline ja kultuuriline vastupanu o Relvastatud vastupanu osutasid metsavennad sõja ajal ja pärast sõda stalinismi ajal o Poliitiline vastupanu arenes koolinoorte põrandaaluste organisatsioonide kaudu – levitasid lendlehti,
annaabi.ee 
