Müüdi indulgentse-maksti raha pattude lunastamiseks. Munk Tetzel-müüs indulgentse Wittenbergi lähedal, oli väga hea kaupmees. Reformatsiooni nimetatakse teisiti usupuhastuseks. Reformatsiooni tulemused : 1) Protestantlike uskude tekkimine 2) Ausburgi usutunnistus. 3) Piibel tõlgiti saksa keelde Luteri usul ei rõhutatud enam kirikus käimist, ei kulutatud kaunistuste peale raha. Kloostrid pandi kinni. J.Calvin-prantslane kes pooldas protestantlust. Pani aluse kalvinismile. Prantslased olid hugenotid, inglased aga puritandid. Anglikaanikitik-Pani aluse Henry VIII. Kuningas oli kiriku pea. Kloostrid saadeti laiali. Vastureformatsioon : 1) Kasutati inkvisitsiooni kohtuid-hävitati teisitimõtlejaid ja uuriti väärõpetust. 2) Jesuiitide ordu- allub otse paavstidele, juht on kindral, kõrgel haritud. 1618-1648-Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1648.a. Vestfaali rahu-tunnistati
Belgia Kuningiriigi majanduse analüüs Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Põhjapiir avaneb Põhjamerre. Tema naaberriigid on Hollandi Kuningriik, idas Saksa Liitvabariik, kagus Luksemburgi Suurhertsogiriik ja läänes Prantsuse Vabariik. Belgia asub Euroopa majandustegevustsooni keskpunktis. Riigi maastik on vaheldusrikas. Põhjas asub tasandik, peamiselt Flandria maakond, mis on 50m üle merepinna. Lõuna-Belgia ehk Valloonia ja selle lõunaosa on kõrgendik (694m merepinnast). Belgia kliima on mereline, vihmaseid päevi on umbes 200. Keskmine temperatuur on 9,8°C. Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalate lavade maa, rannikul on liivane ning kohati merepinnast madalam kanalitega tasandik, tänu madalikule on tekkinud väga viljakad mullad. Sellest järeldub, et Belgias, on väga palju piimakarja, keda karjatatakse nendel viljakatel karjamaadel. Tähtsaim maavara on kivisüsi. Belgia on jagatud kolmeks regiooniks ...
Samas on Põhja- Prantsusmaa Euuroopa Liidu liikmesriikide hulgast üks suurima ravhastiku loomuliku juurdekasvuga piirkond. Prantsusmaal on ülekaalus migratsioon põhjast lõunasse. Väljavool toimub ka Pariisi piirkonnast, eriti Vahemere piirkonda. Prantsusmaal on palju immigrante, kuid siiski valdava osa moodustab Prantsusmaa elanikkonnast on prantslased. Veel elab seal araablasi ja austerlasi. Prantsusmaal levib roomakatoliku usk, aga on ka natukene protestantlust ja islamit. Prantsusmaal räägitakse valdavalt prantsuse keelt, väga vähesel määral keldi ja baski keeli. Prantsusmaal on mitmeid kultuurilisi vaatamisväärsusi, mis omakorda tagab turismi arengu, mis on samuti üheks majanduse arengu teguriks.
kogukond (ligi 40% elanikest) on lõunapoolses Valloonias ja Brüssel-pealinna regioonis, saksakeelne kogukond on riigi idaosas Valloonia regiooni Liège provintsi kommuunides (alla 1% elanikkonnast). Brüssel-pealinna regioonis on ametlik staatus nii prantsuse kui hollandi keelel (prantsuskeelseid ca 80%). Usuvabadus on tagatud konstitutsiooniga. Belgia riik tunnistab (ja toetab) 6 erinevat religiooni. Kõige rohkem on katoliiklasi (ca 75%). Lisaks katoliiklusele tunnistatakse evangeelset protestantlust, õigeusku, islami, juudi ja anglikaani usku. Tööealisest elanikkonnast (15-64a) töötab 61,8%. Tööpuudus 2011. aastal oli 7,2% (võrdluseks 2010. aastal 8,3%). Tööpuudus Belgias on siiski väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt (2011. aastal 9,7%). Tööpuudus on regiooniti erinev: Valloonias on rohkem töötuid noorte hulgas ja Flandrias on tööhõive väiksem vanemate inimeste seas; riigis üldiselt on pikemaajaliselt rohkem töötuid vanuses 30-39. Kasutatud kirjandus http://www
Nüüdisühiskond · Nüüdisühiskonda iseloomustavad: o Tööstuslik kaubatootmine (konveierid) o Rahva osalemine ühiskonna valitsemises o Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus o Kapitalism ja demokraatia o Teenindusühiskond o "kitsenev ja paisuv" maailm · Algas Inglismaal 18. saj. lõpus · Nüüdisühiskonna aluseks loetakse: o Protestantlust (eelkõige kalvinism) o Majandusliku huvi tekkimist (time is money) o Isikuvabadusi (my home is my castle) o Masinad (alguses on alati mägi ja riie) · Nüüdisühiskonna kujunemise etapid: valdkond Agraarüh. Industriaalüh. Postindustriaalüh. Infoja teadusüh. Ajavahemik U~3000eKr. 19.saj I pool1950ndad 1950ndad1990 1990... Euroopas 19.saj II pool
ratsionaalset püüdlust majandusliku kasu poole (nn. zweckrational). Kuid mitte mingil juhul ei rajatud kapitalistliku ühiskonnamudelit algselt kasumiihalusele, väitis Weber. Hoopis vastupidi, selle tõukejõuks sai antikapitalistlik puritaanlik retoorika, mis jutlustas maisest saamahimust eemale hoidumist. Esmapilgul näib katoliikliku hierarhia lõhkumine ning järjepidev manitsemine hüvedest loobudes oma ametile (kutsumus e. Beruf) pühenduma tõepoolest protestantlust kapitalismist eemale tõrjuvat. Kuid nagu Weber argumenteerib, viis arengupüüdluste puudumine, luksusest loobumine ja olmelistele küsimustele keskendumine just äärmiselt produktiivse ,,kogu-ja- hoia" mentaliteedi domineerimisele, mis on kapitalistliku vaimsuse alustalaks. Siinkohal tuleb taas meelde M. Foucault, kes lähtub samast põhimõttest, uurides seksuaalsuse diskursuse õhutamist ja perverssuste juurutamist läbi nende eitamise ja represseerimise.
). „Surematu seitsme“ (Immortal Seven) kutse Oranje Willemile. Üks seltskond kõrgaadleid kirjutas Oranje Willemile palvega, et see päästaks Inglismaa. James II tütar Mary oli tema abikaasa. Oli otseselt siis suguluses James II-ga. Oli ka Charles I pojapoeg. Willemi poliitika ja saabumine Inglismaale. Willem ootaski juba ammu head võimalust Inglismaale tungida. Nüüd oli tal ka toetus. Ta ei pretendeerinud kuningaks, vaid et tuleb vaid Inglismaad ja protestantlust päästma. 1688 sügisel kogus 15000 meest. 5 novembril 1688 randub Inglismaal. Teda ei nähtud seal okupandina, suur poolehoid. Otsest sõjategevust ei olnudki. Ootas paar kuud oma hetke ja kogus toetajaskonda. Paljud sõjaväelased läksid üle tema poolele. Lõpuks enam Jamesil polnudki võimalust sõda pidada. 1688 aasta lõpuks põgeneb. Oranje Willemi võim Inglismaal kindlustus. Sotimaa ja Iirimaa jäid lojaalseks Jamesile.
1. Luterlikud linnad 2. Ordu probleemid - Saksa ordu Preisimaa haru kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern sekulariseeris oma valdused Preisimaa hertsogriigiks (Poola vasallriik) 1523 maailma esimene luterlik riik - Liivi ordu ordumeister Wolter von Plettenberg (1494-1535) loobus sarnasest projektist jäädes katoliikluse poolele (järgnevatel aastakümnetel ordu vahel reformatsiooni poolel nt maameister Heinrich von Galen (1551-1557) soosis protestantlust 3. Piiskopide enamus kaitses esialgu katoliiklust ja hiljem kindlameelsus vähenes 4. Maapiirkondade vasallid hakkasid aegamisi kujunema katoliikluse pooldajatest protestantideks Riia viimane peapiiskop (1539-1561) Wilhelm von Hohenzollern - Saksa ordu Preisimaa haru viimase kõrgmeistri-uue Preisimaa ilmaliku hertsogkonna valitseja vend ja Poola kuninga nõbu - Oli veendumustelt protestant, aga formaalselt katoliiklane (soovis levitada luteri usku Vana-
annaabi.ee 
