UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon.
"vastureformatsiooniga", mis toetus Trento kirikukogu (1545-1563) otsustele. Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) muutis Euroopa kaarti ning tõi vabaduse luterlikele ja protestantlikele piirkondadele. Samuti peetakse Martin Lutherit jõulukuuse tava isaks. Legend räägib, et ühel õhtul läks Luther läbi metsa koju ja märkas,kuidas kuusel peegeldub taevatähtede valgus. Ta raius selle kuuse maha ja viis koju. Kodus pani ta kuusele küünlad, et luua samasugust muinasjutulist meeleolu.Tuleb välja, et mitte ainult ei saa Martin Lutherit seostada sõnaga ,,reformatsioon", vaid saab seostada sõna ,,jõulukuusk".
Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav"). Tähtsaimad protestantlikud usundid on luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism ja metodism. 16. sajandi keskel üritas Rooma takistada protestantluse levikut nn vastureformatsiooniga, ent Kolmekümneaastane sõda (1618 - 1648) tõi luterlikele ja protestantlikele piirkondadele lõpliku vabaduse. Nüüdisajal leidub protestante enim Saksamaal, Skandinaavias, USA-s, Eestis ja Lätis, Prantsusmaal, Inglismaal , Ungaris, Sotimaal ja Hollandis. Kokkuvõte Tänapäeval pürgivad erinevad kristlikud kirikud taas suurema ühtsuse poole, toimunud on ka taasühinemisi. Samal ajal tekib aga mitmel pool maailmas uusi ja eripäraseid kristlikke rühmitusi. Need nimetavad ennast kristlasteks, kuid keda vanemad traditsioonid kristlikeks liikumisteks ei pea
tunnustamist ei näinud. Hoolimata tema surmast ning puhkenud sõjast, ei surnud reformatsioon välja. Philipp Melanchthon, kes tegeles oma elupäevade lõpuni peamiselt ajalooga suri 1960 a. Ta maeti samuti Wittenbergi Martin Lutheri kõrvale. Rooma püüdis tõkestada luterluse levikut "vastureformatsiooniga", mis toetus Trento kirikukogu (1545-1563) otsustele. Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) muutis Euroopa kaarti ning tõi vabaduse luterlikele ja protestantlikele piirkondadele. 7 Kokkuvõte Reformatsioon ehk usupuhastus osutus mõjukate ja suurejooneliste muutuste ajaks kogu Euroopas. Tervel Euroopal on nüüd olemas kaks korraliku usutunnistust, kuna protestantism on mõjutanud positiivselt ka katolitsismi ja on oma vastuseisuga päästnud selle täielikust korrumpeerumisest ja lagunemisest. Reformatsiooni võib pidada Euroopa keskaja lõppu
Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav"). Tähtsaimad protestantlikud usundid on luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism ja metodism. 16. sajandi keskel üritas Rooma takistada protestantluse levikut nn vastureformatsiooniga, ent Kolmekümneaastane sõda (1618 - 1648) tõi luterlikele ja protestantlikele piirkondadele lõpliku vabaduse. Nüüdisajal leidub protestante enim Saksamaal, Skandinaavias, USA-s, Eestis ja Lätis, Prantsusmaal, Inglismaal , Ungaris, Sotimaal ja Hollandis. 8 Joonis Kristluse levimine maailmas riigiti. 9 Kokkuvõte Tänapäeval pürgivad erinevad kristlikud kirikud taas suurema ühtsuse poole, toimunud on ka taasühinemisi
Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav"). Tähtsaimad protestantlikud usundid on luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism ja metodism. 16. sajandi keskel üritas Rooma takistada protestantluse levikut nn vastureformatsiooniga, ent Kolmekümneaastane sõda (1618 - 1648) tõi luterlikele ja protestantlikele piirkondadele lõpliku vabaduse. Nüüdisajal leidub protestante enim Saksamaal, Skandinaavias, USA-s, Eestis ja Lätis, Prantsusmaal, Inglismaal , Ungaris, Sotimaal ja Hollandis. 8 Joonis Kristluse levimine maailmas riigiti. 9 Kokkuvõte Tänapäeval pürgivad erinevad kristlikud kirikud taas suurema ühtsuse poole, toimunud on ka taasühinemisi
Väga palju Luterlusest ei erine. UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj (Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon)
Protestantide ainsaks suuremaks eduks jäi Stralsundi õnnestunud kaitsmine 1628. aastal. Mais 1629 sõlmiti Lübecki rahu, millega Taani kohustus edaspidi mitte sekkuma Saksamaa siseasjadesse. 3. Rootsi sõda(1630-1635)-Tõsiuskliku luterlasena polnud kuningas Gustav II Adolfil sugugi ükskõik, kuidas lõpeb protestantide ja katoliiklaste heitlus Saksamaal. Rootsi sõtta astumist mõjutas ka soov kindlustada Rootsi ülemvõimu Läänemerel, eriti selle lõunakaldal, toetudes Põhja-Saksa protestantlikele vürstidele. See algas 6. juulil 1630, mil „lõviks keskööst” kutsutud Gustav II Adolfi vägi maabus Pommeris. Saksa protestantlikud vürstid suhtusid rootslaste edusse esialgu umbusklikult. Pööre tuli 17. septembril 1631, mil „lumekuningaks” pilgatud Gustav II Adolf saavutas Leipzigi lähedal Breitenfeldi lahingus Tilly juhitud katoliku liiga vägede üle täieliku võidu. Rootslased tungisid takistamatult edasi Baierisse, jõudes välja Bodeni järveni. Pärast Tilly langemist 17
6. märtsi 1629 restitutsiooniediktiga nõuti pärast 1552. aastat (Passau leping) protestantismi pöördunud aladel katoliku usu taastamist. Rootsi sõda. Uue jõuna sekkus Kolmekümneaastasesse sõtta Rootsi. Tõsiuskliku luterlasena polnud kuningas Gustav II Adolfil sugugi ükskõik, kuidas lõpeb Saksamaal heitlus protestantide ja katoliiklaste vahel. Rootsi sõtta astumist mõjutas ka soov kindlustada Rootsi ülemvõimu Läänemerel, eriti selle lõunakaldal, toetudes Põhja-Saksa protestantlikele vürstidele. Kolmekümneaastase sõja kolmas, Rootsi periood (163035) algas 6. juulil 1630, mil ,,lõviks keskööst" kutsutud Gustav II Adolfi vägi maabus Pommeris. Saksa protestantlikud vürstid olid rootslaste edu suhtes esialgu umbusklikud. Pööre tuli 17. septembril 1631, mil ,,lumekuningaks" pilgatud Gustav II Adolf saavutas Leipzigi lähedal Breitenfeldi lahingus Tilly juhitud katoliku liiga vägede üle täieliku võidu
annaabi.ee 
