Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"proteasoomis" - 7 õppematerjali

proteasoomis on keskmine kamber, mis toimetab lagundamist.
Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused
42
doc

Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused

limiteerib selle kiirus kogu raja toimimist. Metaboolse raja võtmeensüümi hulga ja aktiivsuse kaudu reguleeritakse kogu metaboolse raja kiirus. Selliste võtmeensüümide poolt katalüüsitavate protsesside statsionaarne olek on kaugel nende tasakaaluolekust. Ensüümivalgu hulka mõjutavad protsessid: Biosüntees: Degradatsioon: Pikema elueaga ensüümid lagundatakse reeglina lüsosoomis. lühema elueaga ensüümid, mis on sageli regulatoorse funktsiooniga, lagundatakse proteasoomis. Ensüümide aktiivsuse regulatsioon: · Kovalentne modifitseerimine ­ Pöörduv (fosforüülimine) ­ Mittepöörduv (limiteeritud proteolüüs, metüleerimine) · Mittekovalentsed regulatsioonimehhanismid ­ Spetsiifilised aktovaatorid-inhbiitorid ­ Produktpidurdus ­ Keskonnatundlikud konformatsioonimuutused ­ Kooperatiivsus ja allosteerika · Kompartmelisatsioon

Bioloogia → Ensümoloogia alused
154 allalaadimist
Immunoloogia I eksamikonspekt
21
docx

Immunoloogia I eksamikonspekt

Plasmiidi viimisel rakku kasutakse põhiliselt lahustunud plasmiidi süstimist lihasesse või geenipüssi, kus kullaosakestele seotud DNA tulistatakse naharakkudesse. Kui plasmiid on jõudnud raku tuuma, toimub plasmiidil paikneva antigeeni transkriptsioon, tekkinud mRNA transporditakse tsütoplasmasse ja transleeritakse. Seejärel toimub sünteesitud valgu protsessimine proteasoomis, ning peptiidi sidumine MHC I molekuliga. See kompleks viiakse tsütoplasma membraani, kus toimub peptiidi esitlemine CD8+ T-lümfotsüütidele. Oluline, et ei tekiks soovimatut immuunvastust ja et see oleks suunatav antigeeni esitlevatele rakkudele (makrofaagid). DNA- vaktsiinid on perspektiivsed, praegu veel aktiivses uurimis-ja arenguetapis. · viiruse sarnastel partiklitel jt kandjatel põhinevad vaktsiinid.

Meditsiin → Immunoloogia i
86 allalaadimist
Rakubioloogia II
94
docx

Rakubioloogia II

valesti pakitud või oksüdeerunud aminohappeid sisaldavaidvalgud,mis kuuluvad lagundamisele). E2 küljes olev ubikvitiin seotakse lagundatava valgu külge. E3 aktiveerib- fosforüülimine proteiin kinaasi poolt,allosteeriline üleminek ligandi seondumise tõttu, allosteeriline üleminek valgu subühiku lisandumise tõttu Lagundamissignaali vallandumine- valgu fosforüülimine proteiin kinaasi poolt, signaali katte eemaldamine, ebastabiilse N-terminuse tekitamine Valkude lagundamine proteasoomis. Ubikvitiinhüdrolaas eraldab ubikvitiini lagundamisele määratud valgu küljest ning valk suundub lahtipakkimise rõngasse (heksameerne rõngas),ATPaasid aitavad valgu lahti pakkida. Valgusünteesi etapid eukarüoodi rakus. Transkriptsiooni algatamine, Cap-struktuuri lisamine,mRNA ahela pikendamine, splaissing, mRNA lõikamine, polüadenüleerimine, mRNA sünteesi lõpetamine, mRNA tuumast välja eksport, mRNA lagundamine, Valgusünteesi algatamine, Valgusünteesi lõpetamine, valkude

Bioloogia → Rakubioloogia
42 allalaadimist
Rakubioloogia kordamisküsimused
62
docx

Rakubioloogia kordamisküsimused

Või vigane valk liigub läbi translokaatori tagasi tsütoplasmasse. Vales konformatsiooonis valgud seostuvad translokaatoriga. Translokaatoriga on tsütosooli poolselt küljelt seotud valkude ubikvitiiniga seostamise ensüümid. Ubikvitiiniga seostumisel toimuv ATP hüdrolüüs aitab valke tõmmata tsütosooli proteasoomi lagundamiseks. Tsütosoolis eemaldatakse sahhariidne kompleks, valk lagundatakse proteasoomis pärast märkimist ubikvitiiniga. Nimetage millised reaktsioonid (milliste ensüümide vahendusel) peavad toimuma membraanide lipiidide sünteesil. Kus toimub selliste lipiidide süntees? Fosfolipiidide moodustumiseks on vajalik: 1 koostisesse kuuluvate molekulide (glütserool, sfingosiin, rasvhapped) süntees. 2 rasvhapete liitmine glütseroolile või sfingosiinile (atsüülitransferaasid) 3 hüdrofiilse ‘pea’ liitmine

Bioloogia → Rakubioloogia
58 allalaadimist
Immunoloogia eksamiks kordamine
27
doc

Immunoloogia eksamiks kordamine

immuunvastus on tugev ja põhiliselt T-lümfotsüütide vahendatud ( kuigi on võimalik kaasata ka B- lümfotsüüte). Plasmiidi viimisel rakku kasutakse põhiliselt lahustunud plasmiidi süstimist lihasesse või geenipüssi, kus kullaosakestele seotud DNA tulistatakse naharakkudesse. Kui plasmiid on jõudnud raku tuuma, toimub plasmiidil paikneva antigeeni(de) transkriptsioon, tekkinud mRNA transporditakse tsütoplasmasse ja transleeritakse. Seejärel toimub sünteesitud valgu protsessimine proteasoomis, ning peptiidi sidumine MHC I molekuliga. See kompleks viiakse tsütoplasma membraani, kus toimub peptiidi esitlemine CD8+ T-lümfotsüütidele. Oluline, et ei tekiks soovimatut immuunvastust ja et see oleks suunatav antigeeni esitlevatele rakkudele (makrofaagid). DNA-vaksiinid on perspektiivsed, praegu veel aktiivses uurimis-ja arenguetapis. 28. Autoimmuunsus (S.Rüütli loeng) Mis on T rakkude positiivne ja negatiivne selektsioon ja kuidas on see protsess seotud autoimmuunsusega?

Meditsiin → Immunoloogia i
213 allalaadimist
Rakubioloogia 1 kordamisküsimused
28
doc

Rakubioloogia 1 kordamisküsimused

kalneksiiniga tsükli uuesti. Või vigane valk liigub läbi translokaatori tagasi tsütoplasmasse. Vales konformatsiooonis valgud seostuvad translokaatoriga. Translokaatoriga on tsütosooli poolselt küljelt seotud valkude ubikvitiiniga seostamise ensüümid. Ubikvitiiniga seostumisel toimuv ATP hüdrolüüs aitab valke tõmmata tsütosooli proteasoomi lagundamiseks. Tsütosoolis eemaldatakse sahhariidne kompleks, valk lagundatakse proteasoomis pärast märkimist ubikvitiiniga. 18. Nimetage millised reaktsioonid (milliste ensüümide vahendusel) peavad toimuma membraanide lipiidide sünteesil. Kus toimub selliste lipiidide süntees? Fosfolipiidide moodustumiseks on vajalik: 1) koostisesse kuuluvate molekulide (glütserool, sfingosiin, rasvhapped) süntees. 2) rasvhapete liitmine glütseroolile või sfingosiinile (atsüülitransferaasid) 3) hüdrofiilse `pea' liitmine

Bioloogia → Rakubioloogia
50 allalaadimist
Molekulaarbioloogia
194
docx

Molekulaarbioloogia

valmis. 4) translatsioon – mRNA struktuur ja regulaatorvalgud ja RNA-d 5) valgu modifitseerimine ja lokalisatsioon – erinevatel modifitseerivatel valkudel eri roll 6) valgu eluiga (N-terminaalne reegel) – valke sünteesitakse tohutult palju, aga kui ta eluiga on mõni minut, siis pole ta roll nii tähtis midagi. Valgu eluaea määrab ära N-terminaalne AH – N-terminaalne reegel. Kui üks nendest destabiliseerivatest AH on eksponeeritud, siis suunatakse proteasoomi. Proteasoomis on keskmine kamber, mis toimetab lagundamist. DNA ja valgu vaheline spetsiifiline äratundmine on geeni regulatsiooni alus. Valgud tunnevad DNA-l ära kindlaid järjestusi. Esineb negatiivne transkriptsiooni regulatsioon – DNA on vaikimisi aktiivne. Geenide regulatsioon seisneb geenide vaigistamises (maha surumises). nt. kui regulaatorvalk seostub promootorpiirkonna sellisesse kohta, mis sisaldab ka operaatorit. See viib geenide väljalülitamisele. Kui regulaatorit pole, on operon aktiivne

Bioloogia → Bioloogia
87 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun