Need kaks karakterit on teineteist leidnud ja teineteise seltsi jäänud kuid loo jooksul, mida võib pidada ka loo kulminatsiooniks (minu silmis) on hetk kus nad mõlemad tegelikult mõistavad, et nende vahel puudub armastus aga kumbgi ei taha tegelikult ka lõpuni üksi sellesse maailma jääda, usuga või usuta. Loos olid algselt selgelt eristuvad moraalsed vastandid kuid loo kulgedes hakkasid piirid hägustuma. Lihtsalt öeldes on selles loos protagonisti ja antagonisti kõige suuremaks erinevuseks nende maailmapilt. Kumbgi on kindel oma õiguses ja seetõttu ka on nende kahe vaheline tühi maa laiem. Omaette jääb koolipreili poolt suunatud armastusest kui sunnitud armastuse mulje. Armastus mis on tekkinud igatsusest teise inimese vastu ja leidnud oma väljendi tolles ükskõikses mehes. Mitte kui miski neid ei ühenda tegelikult peale naise peale surutud tunnete millega on preester aastatega harjunud, ja loo jooksul avastab, et ka vajab.
eestlastele kui ka ülejäänud maailam rahvastele meie kohutavalt masedavat ja sünget ajalugu ning kannatusi teisest maailmasõjast. Kui "1944" kinodesse tuli purustas see nädala või paariga Eesti kõige vaatatuma filmi rekordi mida enne hoidis samuti Elmo Nüganeni poolt direkteeritud " Nimed marvoltahvlil", olgu eestlasele pühaasjaks, et see film on nähtud. Teose väitel ei käi me kaasa ühe kindla protagonisti loole vaid hüppame punaarmee ja Nazi Saksamaa sõjaväe massi "Heeresgruppe Nord" ehk spetsiaalselt moodustatud Wermachti haru Leningradi ja Põhja Venemaa vallutamiseks vahelt. Nendes kahes kooseisus vaatama sõja peale kainelt mõlemal poolel võitlevate eestlaste pilkude läbi rinde joontel 26.07.1944 Sinimägedel, 17.09.1944 Avinurmel ja 19.11.1944 Sõrve sääre tippus. Kõige ägedam koht kogu filmis oli Avinurmel kus
Pidustustel etendati näidendeid. Kolm autorit osales ka dionüüsuse pidustustel, mille ajal toimusid võistlustel, kus iga autor pidi tegema 3 tragöödiat ja ühe komöödia, millest zürii valis kolm parimat teost. Näidenditel olid esitajatel maskid ees. Teatrid ehitati templite ligidale. Orkestra oli ringikujuline keskväljak kus näitlemine toimus. Ajutine lavaehitis selle taga oli skenee. Deus ex machinima jumal masinast. Jumal toodi lavale, kus too aitas protagonisti. Tragöödia - konfilkti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng. Aischylos (525-456 e.m.a.) - olevat kirjutanud 80-90 näidendit, alles on 7 ervikteksti, sealhulgas üks trioloogia. Draamavõistlusel tuli võitjaks 13 korda. Algul oli koor 50 liikmeline, hiljem 12 liikmeline. Tõi ühe näitleja kõrvale teise juurde ning hiljem Sophoklese eeskujul kolmandagi. Trioloogia on kolm kokkukuuluvat näidendit. "Oresteia" on trioloogia ühe suguvõsa traagilisest saatusest. "Aheldatud
McMurphyle tehakse seejärel lobotoomia. Teised patsiednid arvavad, et McMurphy põgenes, kuid Pealik Bromden nägi, kui ta tagasi toodi. Nähes, et McMurphy ei saa haiglast põgenemise plaanist enam midagi aru ja pole ilmselgelt enam sama inimene, otsustab Pealik Bromden ta tappa. Formanile meeldivad lood, kus protagonist peab endast võimsama süsteemi vastu võitlema. Sealjuures on suurem osa ühiskonnast enamasti protagonisti vastu ja teatud äärmuslikud segmendid koos protagonistiga võitlemas. Sedapuhku vaimuhaiged, keda pole alati lihtne oma plaanidesse kaasata, mis annab Formanile võimaluse oma huumorisoon käiku lasta. Nii Ken Kesey raamat, millel film põhineb kui ka film ise oli suureks mõjutajaks 80ndate psühhiaatriale, mõjutades vaimuhaigete ravimismeetodeid humaansemaks. Film pälvis 1975. aastal viis peamist Oscarit: parim film, parim meespeaosatäit ja (Nicholson),
Esimestes näidendites kasutati üht näitlejat ja 12- kuni 15-liikmelist lauljate ja tantsijate truppi, mida nimetati kooriks. Hilisemates näidendites oli rohkem rolle ning lavastustes jagati need kolme näitleja vahel. Koori peamiseks ülesandeks oli orkestral laulda ja tantsida. NÄITLEJA- oli au sees. Võisid olla kõrgetes riigiametites. Protagonist- esinäitleja. Tema valis ise teise ja kolmanda näitleja. Ajapikku hakati valima parimat protagonisti. Võis võita ka võistlusel kolmandaks jäänud näidendi näitleja. Igas triloogia osas mängis eri protagonist. Maskid - mida näitlejad kandsid, olid valmistatud lõuendist ja kaetud kipsiga või puust. Maskid tegid võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel - miimikat ei saanud kasutada. Kõik sõltus näitleja sõnadest ja häälest. Neil olid suured suuavad, et näitlejate hääl kostakse hiiglasuures teatris ka
lavastati alates aastast 534; 480. aastail lisandusid neile komöödiad. Etendused toimusid võistluse korras ning võistlustele lubati 3 autorit uute näidenditega. Igaüks esitas kolm tragöödiat (triloogia) ja ühe saatürdraama, mis kokku moodustasid tetraloogia. Autor oli lisaks tekstile ka muusikalise ja tantsulise osa looja, näitejuht ja, eriti varasematel aegadel, ka näitleja. Lavastuse kulud kandis mõni rikas kodanik. Võistlus toimus kolme autori, kolme koreegi ja kolme protagonisti (esimese näitleja) vahel. Paremuse üle otsustas 10-liikmeline zürii. Kõik osalejad said auhindu. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene (telk). Orkestra oli väike väljak Dionysose altariga keskel ja kahe külgmise sisskäiguga. Skeene oli algselt näitlejate ümberriietumiseks mõeldud ruum. Hiljem sai see dekoratsiooniks. Osalised esinesid maskides, mis markeeris kujutatava Isiku soo, vanuse, ühiskondliku
koguti 500 ateenlase nimed (50 igast Ateena ringkonnast
Ateena suured dionüüsiad kestsid kokku kuus päeva, neist kolm viimast olid pühendatud draamaetendustele, toimusid võistlused. Ettevalmistused algasid ligi 10 kuud varem. Võistelda soovivad luuletajad esitasid oma tööd ametnikele, kes esitatavad näidendid välja valisid. Võistlema valitud luuletajaile määrati loosiga esinäitleja ning koreeg. o Võistles kolm poeeti, igal päeval üks, kolm koreegi (finantseerijat) ja kolm protagonisti. 3 o Iga autor esines nelja teosega: kolmest tragöödiast koosneva triloogia ning neile lisanduva ühe saatürdraamaga (kõik 4 kokku moodustasid tetraloogia). Viimase puhul oli koor kostümeeritud saatürideks. o Võistlustel osaleja pidi lisaks tekstile looma ka muusika ja määrama lavalise liikumise, olema ise lavastajaks ning esialgu ka näitlejaks.
aastail lisandusid neile komöödiad. Etendused toimusid võistluse korras ning võistlustele lubati 3 autorit uute näidenditega. Igaüks esitas kolm tragöödiat (triloogia) ja ühe saatürdraama, mis kokku moodustasid tetraloogia. Autor oli lisaks tekstile ka muusikalise ja tantsulise osa looja, näitejuht ja, eriti varasematel aegadel, ka näitleja. Lavastuse kulud kandis mõni rikas kodanik. Võistlus toimus kolme autori, kolme koreegi ja kolme protagonisti (esimese näitleja) vahel. Paremuse üle otsustas 10-liikmeline zürii. Kõik osalejad said auhindu. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene (telk). Orkestra oli väike väljak Dionysose altariga keskel ja kahe külgmise sisskäiguga. Skeene oli algselt näitlejate ümberriietumiseks mõeldud ruum. Hiljem sai see dekoratsiooniks.