450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, mis olid kõik pühendatud Ateena kaitsejumalannal Atheenale. Samal ajal ehitati ka Akropoli sissepääs Proylaia. · Parthenon on üks olulisemaid ehitisi, mis valmis ajavahemikus 447-438 eKr. arhitektide Iktinose ja Kallikraatese käeall. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli 8, küljel 17 sammast. Siseruumis seisis Pheidiase valmistatud jumalanna Atheena kuju. · Propylaia Akropoli väravad ehitas arhitekt Mnesikles 437- 432. a. eKr. Propylaia koosneb peahoonest ja kahest tiivast, mida kaunistavad dooria stiilis sammastest kolonnaadid. Peahoone juures on kasutatud joonia stiilis sambaid. Põhjatiiva seinad olid kaunistatud seinamaalingutega, mistõttu seda kutsutakse ka Pinakoteegiks. · Erechtheion valmis samuti umbes 420. a. paiku eKr. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Tempel
mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Akropoli mägi oli Ateena kõige olulisem koht, seetõttu ehitas linn oma suurima võimsuse aastail (nn. Periklese kuldajastul) sinna oma võimsuse rõhutamiseks suurejoonelise usukeskuse. Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, mis olid kõik pühendatud Ateena kaitsejumalanna Athenale. Samal ajal ehitati ka Akropoli sissepääs - Propylaia. Parthenon on üks antiikkunsti olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi, mis oma monumentaalsusega omab olullist tähendust veel tänapäevalgi. Parthenon, mille ehitasid ajavahemikus 447-438 eKr. arhitektid Iktinos ja Kallikrates, oli pühendatud Athena Parthenosele. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud jumalanna Athena kuju, mis oli kaetud kuldpleki ja elevandiluuga
Kapitee karika- või vaasikujulist alaosa katavad lopsakad taimevormid. Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged 6. Nimeta Ateena Akropoli ehitised ja skulptuurid. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed. Dooria stiilis Akropolis asub Parthenoni tempel. Joonia stiilis on Nike tempel Ateena Akropolis. Akropolis asus ka Erechteioni, Chalkotheke ja Propylaia templid. Ateena Nike kuju oli erandlikult tiibadeta, et ta ei saaks Ateenast minema lennata. Keset akropoli asus Pheidiase loodud tohutu Athena pronkskuju. Athena kullatud kiivrit ja odaotsa nägid kõik meremehed Pireuse sadamale lähenedes. Parthenoni idaviilu kaunistas skulptuurgrupp Athena sünnist Zeusi peast ja lääneviilu skulptuurgrupp Athena saamisest linna kaitsepühakuks. Templi sisemuses seisis
Esimesed eeltööd Parthenoni ehitamiseks algasid juba pärast Maratoni lahingut (490-488 eKr). Kuid Pärslaste sissetungi tõttu hävitati ning purustati kõik oma teel. Seega pidi Parthenoni ehitamisega alustama uuesti. 5. sajandi keskel eKr, kui Ateena muutus suurimaks kultuurikeskuseks oma ajaloos, tuli Perikles välja ambitsioonika ehitusproektidega, mis kestsid kogu sajandi teise poole. Kõige tähtsamad ehitised, mis on nähtavad Akropolilt Parthenon, Propylaia, Erechheion ning jumalanna Nike'i tempel olid ehitatud just tol ajal. Parthenon oli ehitatud kuulsa skulptori Phidiase karmi järelvalve all, kes andis samuti suure panuse ka kõikvõimalike dekoratiivsete skulptuuride ehitamisele. Arhitektid Iktinos ning Kallikrates alustasid aastal 447 eKr ning lõpetasid 432 eKr, aga kaunistuste tegemine kestis koguni 431 aastani. Kuigi kõige rohkem säilinud templit, ehtsat Dooria stiili näidet Hephaistose templit on samuti
ümbritsesid, kaotas akropol sõjalise tähtsuse. Seetõttu algatas Perikles tema väljaehitamise kultuskeskusena. Periklese eluajal töödega täielikult lõpule ei jõutud, kuid V sajandi lõpuks valmis valdav osa tänapäeval akropolil nähtavatest hoonetest. Perikles usaldas Akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra, tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile pääses läbi uhke sissekäigu propylaia (eesvärav) mille kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Akropoli keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel Parthenon (neitsitempel). Selle sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis, mis kujutas Panathenaia pidustuste rongkäiku (selle kohta loe allpool). Templi sisemuses paiknes jumalanna hiigelsuur kuju, kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Sellegi autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,
ümbritsesid, kaotas akropol sõjalise tähtsuse. Seetõttu algatas Perikles tema väljaehitamise kultuskeskusena. Periklese eluajal töödega täielikult lõpule ei jõutud, kuid V sajandi lõpuks valmis valdav osa tänapäeval akropolil nähtavatest hoonetest. Perikles usaldas Akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra, tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile pääses läbi uhke sissekäigu propylaia (eesvärav) mille kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Akropoli keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel Parthenon (neitsitempel). Selle sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis, mis kujutas Panathenaia pidustuste rongkäiku (selle kohta loe allpool). Templi sisemuses paiknes jumalanna hiigelsuur kuju, kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Sellegi autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,
vaesemate klasside poolehoiu, arendas välja Ateena demokraatia ja juhtis riiki 460 aastast kuni surmani 429 eKr. Raha küsis ta Ateena liitlastelt ja kolooniatest, põhjendades seda vajadusega kaitsta maad pärslaste kallaletungi eest Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, mis olid kõik pühendatud Ateena kaitsejumalanna Athenale. Samal ajal ehitati ka Akropoli sissepääs Propylaia (propüleed) Parthenon on üks antiikkunsti olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi, mis oma monumentaalsusega omab olullist tähendust veel tänapäevalgi. Parthenon, mille ehitasid ajavahemikus 447-438 eKr. arhitektid Iktinos ja Kallikrates, oli pühendatud Athena Parthenosele. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud jumalanna Athena kuju, mis oli kaetud kuldpleki ja elevandiluuga
Oponendid süüdistasid Periklest küll amoraalsuses, kuid nende liider pagendati ostrakismiga ja 440datest aastatest algas akropoli väljaehitamine hiilgava kultuskesusena. Selle juhtimise usaldas Perikles oma sõbrale, toonase Kreeka ühele silmapaistvaimale skulptorile Pheidiasele. Peagi valmis Parthenoni tempel, kaunistatud Pheidiase reljeefide (Panathenaia rongkäiku kujutav friis) ja sama autori loodud hiiglasliku jumalanna Athena kujuga. Algas ka akropoli väravakompleksi propylaia ehitus. Avalikke ehitisi püstitati mujalgu Ateenas ja Atikas. Ateenast sai lühikese ajaga Kreeka tähtsaim kultuuri- ja vaimuelu keskus. Demokraatia tõusuga kaasnes Ateena teatri ja dramaturgia õitseng. Kuigi esimene tragöödia Suurte Dionüüsiate pidustusel lavastati pärimuse järgi juba türann Peisistratose ajal, algas regulaarsete draamavõistluste pidamine tõenäoliselt alles pärast Kleisthenese reforme
annaabi.ee 
