Maia-Liisa Voolaid FT I Võeti kasutusele 2002. aastal Loojateks Izabel ja Richard Koscienly Mõeldud neuroloogiliste häiretega inimestele Patsiendile koostatakse spetsiaalne programm Kasutatakse mitmeid vahendeid, peamine on dünaamiline propriotseptiivne ortoos TheraSuit Koosneb erinevatest osadest: müts, vets, püksid, põlve padjakased, käe- ja jalanõudekinnitused Ühendatud omavahel elastiksidemesüsteemiga Hingav ja vastupidav kangas Põhineb programmil, mis koosneb intensiivsetest ja konkreetsetest harjutustest Kasutusel mitmed abivahendid ja nende toel tehakse terapeutilisi harjutusi Füsioterapeudid spetsiaalselt koolitatud Üks seanss kestab kolm tundi, mis toimub
temperatuuri-; venitus-; valu- jne.); paiknevad hajutatult nahas ja osalt limaskestades (keelel jne.). Nahk (cutis): - peal epidermis; selle all pärisnahk; selle all nahaaluskude e. subkuutis; - naha paksus eri kohtades erinev – 0,5 – 4 mm; - nahas hulgaliselt higi- ja rasunäärmeid; - naha tekised on küüned ja karvad – sama materjal, mis naha sarvestunud pinnakiht; - suur hulk erinevaid retseptoreid - nahka nimetatakse ka kõige suuremaks meeleelundiks. Lihase- liigesetundlikkus e. propriotseptiivne tundlikkus: - Osa autoreid loeb ka seda tüüpi tundlikkuse kompimismeele alla kuuluvaks. - propriotseptiivse tundlikkuse retseptorid on lihaste sees olevad lihaskäävid ja venitusretseptorid lihaste kõõlustes.
trigemini (protopaatiline ebamäärane valu ja to tundlikkus). 5. Aksonid suunduvad vastaspoolele. 6. Lisanduvad lemniscus medialis´ele moodustavad leminscus trigeminalis´e. 7. Kolmanda neuroni keha thalamus´es ‒ nucleus ventralis posteromedialis. 8. Läbivad capsula interna tagumise sääre. 9. Aksonid jõuavad kiirusagara gyrus postcentralis´esse. Tagaväädi teed. Epikriitiline tundlikkus, seotud spinaalnärvidega (propriotseptiivne – lihase-, liigesetundlikkus; eksteroseptiivne ‒ taktiilne, täpne lokalisatsiooni-, vibratsioonitundlikkus, stereognoosia). Tractus bulbothalamicus Kehast, jäsemetest 1. Retseptor. Perifeersed kiud nervus spinalis´e koosseisus. 2. Esimese neuroni keha ‒ ganglion spinale. 3. Tsentraaljätked sisenevad seljaajju, ülenevad tagaväädis. 4
(nälja, kehatemp, tasakalu jmt aistingud ) Aistingute liigid - aistinguid saab ligitada erinevatel alustel: 1)kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte: a)kontaktne ja taktiilne retseptsioon (kompimine, maitsmine, puudutus) b)deistantne retseptsioon (nägemine, kuulmine, haistmine) 2) Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel: a)ekstereptsoptiivne aisting - retseptorid keha pinnal b)interetsoptiivne aisting - retseptorid ksiseorganeis ja näärmeis c)propriotseptiivne aisting - retseptorid lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kineetilisi ja statilisi aistinguid Aistingute piirid modaalsuse järgi: · nägemine minimaalselt 3 valgukvanti · kuulmine 18 20000 Hz · Tundmine( taktiilne) minimaal varieerub, max pole · Maitsmine varieerub · Haistmine varieerub Aistingu absoluutsed läved - Aistingu absoluutsed läved on ärritaja minimaalsed ja maksimaalsed mõjusfäärid mis kutsuvad veel esile adekvaatse aistingu
võimalikult kompleksselt suhestatuna Evolutsiooniline arengubioloogia: keskendub ontogeneesile, milline on keskkonna mõju ja roll elusolendi kujunemisele ja ka evolutsioonile Loomade kommunikatsiooni käsitatakse ka lähtuvalt kirjandusteooriast. Kui on korduvad episoodid, järgnevused, kas neid võiks kirjeldada ka lugudena. 5.03.15 Autokommunikatsioon Klassikaliseks näiteks loomadel nahkhiirte kajalokatsioon – kuulmise põhjal info takistustest, mis keskkonnas võivad olla. Propriotseptiivne (keha kommunikatsioon iseendaga, nt närvisüsteemi ja lihaskonna vaheline kommunikatsioon, mille abil organism oma liikumist keskkonnas parandab, täpsustab) ja eksterotseptiivne tagasiside (infovahetus läbi keskkonna ja keskkonna kaudu saab elusolend infot selle keskkonna elementide kohta või ka iseenda kohta, nt kui loom ennast lakub, saab infot oma kehakatte seisukorrast ja parandab seda; delfiinid kasutavad keskkonnast info
Isomeetriline venitus on kõige kiirem moodus arendamaks stato-passiivset painduvust. Selline venitus aitab arendada pinges lihases suuremat jõudu ning vähendada valu, mis muidu venitamisel tekib. Isomeetrilist venitust ei tohiks teha rohkem kui korra päevas ja ideaal juhul korra 36 tunni jooksul. Venitus peaks kestma 7-15 sekundit ja peale seda peaks järgnema lõdvestus vähemalt 20 sekundit. 4. "Pingutus-lõdvestus-venitus" - PNF meetod ehk "propriotseptiivne närvi lihase stimulatsioon" (algselt kasutati närvihaiguste ravis, tänapäeval ka spordis) PNF meetodid: - "Pingutus-lõdvestus-venitus" meetod - "Pingutus-lihasantagonistide lõdvestus" PNF venitus On kõige kiirem moodus tõstmaks lihase stato-passiivset venivust. See ei ole ostseselt venitusliik, vaid pigem tehnika, mis on kombinatsioon passiivsest ja isomeetrilisest venitusest, et saada maksimaalset staatilist painduvust.
“plaane” kasutades , erinevates olukordades • Motoorika defitsiit -ka pärast teatud sensoorsete süsteemide kahjustust: s/a tagaväädis dors. • Premotoorse ajukoore nn. peegelneuronid aktiveeruvad tegevust vaadates trakt – juba imik oskab näoilmeid järgi teha – propriotseptiivne tundlikkus häiritud. • Tennisepalli jälgimine- reageerime enne kui info tegelikult võrkkestast ajju jõuab • Fasc. gracilis e. Golli kimp-jalgadelt (mediaalsel), fasc.guneatus e. Burdachi k. kätelt (teadlikuks saame (lateraalsel) 0,25-0,5 sek
vältimine lahastamisega, isomeetrilised jõuharjutused; jälgida viit faasi 3) normaalse liikuvusulatuse saavutamiseks liigese mobiliseerimine ja venitusharju- tused, jõu suurendamiseks isotoonilised ja isokineetilised harjutused, propriotsep- tiivne treening; 4) spordiala spetsiifilised harjutused; 5) korduvate vigastuste vältimiseks jõuharjutused, propriotseptiivne treening, vajadu- sel tugiside. JALATALLA PATOLOOGIA Jalapöia luud moodustavad kolm anatoomilist võlvi: - eesmine ehk ristivõlv on lühim ja madalaim, Jalatallal on - sisemine pikivõlv on pikim ja kõrgeim, eesmine, sisemine - välimine pikivõlv on pikkuselt ja kõrguselt eelnevate ja välimine võlv vahepealne.
annaabi.ee 
