Alkadieenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, mille molekulides on kaks kaksiksidet. Alkadieenide nimes esineb lõppliide DIEEN. Alkadieenide üldvalem on CnH2n-2 Alkadieenide homologilise rea kaks esimest liiget on gaasid ja kolmas liige on vedelik. Alkadieene liigitatakse järgnevalt: · Isoleeritud dieenid: Kahe kaksiksideme vahel vähemalt üks C aatom Näiteks 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2 · Kumuleeritud dieenid: Ühe süsiniku juures on kaks kaksiksidet Näiteks propadieen CH2=C=CH2 · Konjugeeritud dieenid: Kaks kaksiksidet on järjest, vahel pole ühtegi süsinikku Näiteks 1,3-butadieen CH2=CH-CH=CH2 4. Millistest sidemetest koosneb kaksikside? Mis juhtub nendega keemilistes reaktsioonides? ( 101 + konsp.) Kaksikside - keemiline side, kus on ühinenud 2 elektronpaari. Kaksiksidemes on üks sidemetest sigmaside, mis esineb kõigis süsivesinikes Teise sideme kaksiksidemes moodustavad kõrgema energiaga elektronid, mida nimetatakse pii-sidemeks
sidemetega nad seotud on. üksiksidemed etaan üksiksidemed ja eteen kaksikside üksikside ja kolmikside etüün kaks kaksiksidet propadieen Süsiniku omadused Süsinik esineb looduses kahe erineva lihtainena, teemandi ja grafiidina. Kütuseks kaevandatavad söed (pruunsüsi, antratsiit, kivisüsi jt) koosnevad samuti peamiselt süsinikust. Keemilise elemendi omadust mitut lihtainet moodustada nimetatakse allotroopiaks. Ühe ja sama keemilise elemendi erinevaid lihtaineid nimetatakse allotroopseteks teisenditeks ehk allotroopideks.
Trimerisatsioonil tekib benseen (kõrge rõhk + aktiivsüsi) 3 C2H4 C6H6 Benseeni molekuli kuju on kujutatud allpool Alküünide näitena on allpool toodud propüüni struktuurvalem ja molekuli mudel Alkadieenid Liigitus · Isoleeritud dieenid: Kahe kaksiksideme vahel vähemalt üks C aatom Näiteks 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2 Omadustelt meenutavad alkeene · Kumuleeritud dieenid: Ühe süsiniku juures on kaks kaksiksidet Näiteks propadieen CH2=C=CH2 Väga ebapüsivad · Konjugeeritud dieenid: kaks kaksiksidet on järjest, vahel pole ühtegi süsinikku Näiteks 1,3-butadieen CH2=CH-CH=CH2 Liitumisreaktsiooni astuvad korraga mõlemad kaksiksidemed ja uus kaksikside "rändab" keskele Algul tekib tetraradikaal ja hiljem tekitavad kaks keskmist paardumata elektroni uue kaksiksideme . . . . . . CH2=CH-CH=CH2 CH2-CH-CH-CH2 CH2-CH=CH-CH2 CH2=CH-CH=CH2 + Br2 CH2Br-CH=CH-CH2Br
3 Alkadieenide jagunemine Struktuurilt jagunevad alkadieenid kolme rühma: 1. Kulmuleerurnud ehk kuhjunud kaksiksidemetega alkadieenid, milles kaksiksidemed asetsevad ühe ja sama süsinikuaatomi juures. Need on vähepüsivad ühendid, mis asetuvad kergesti ümber alküünideks. Kumuleeritud dieenid: Ühe süsiniku juures on kaks kaksiksidet Näiteks propadieen CH2=C=CH2 Nad on väga ebapüsivad. 2. Iseleerutud kaksiksidemega alkadieenid, milles kaksiksidemed on teineteisest eraldatud rohkem kui ühe üksiksidemega. Keemiliste ühendite poolest sarnanevad need ühendid alkeenidega. Isoleeritud dieenid: Kahe kaksiksideme vahel vähemalt üks C aatom Näiteks 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2 Omadustelt meenutavad alkeene. 3
CH2 = CH -- CH2 -- CH2 -- Cl 4-klorobut-1-een. CH2 = CH -- CH = CH -- CH2 -- OH 5-hüdroksüpenta-1,3-dieen. 3-metüül-1-buteen (või 3-metüülbut-1-een) 6-bromo-3-propüül-1-hekseen metüleentsükloheksaan 1.2.2.1. Dieenid Küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet. Üldvalem: CnH2n-2 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2 propadieen CH2=C=CH2 1,3-butadieen CH2=CH-CH=CH2 2-metüül-1,3-butadieen (e isopreen) CH2=C(CH3)-CH=CH2 1.2.2.2. Tsükloalkeenid Kaksikside on alati esimese ja teise süsiniku vahel. Nimetamine vastavalt tsükloalkaanidele. tsüklookta-1,3,5-trieen 1.2.3. Alküünid Küllastumata ühendid, mis sisaldavad kolmiksidet, mille nimetus saadakse, kasutades lõppliidet üün. Üldvalem CnH2n-2 Nimetus moodustatakse samamoodi nagu alkeenide puhul.
Alkadieenide nimes esineb lõppliide DIEEN. Alkadieenide üldvalem on CnH2n-2 Alkadieenide homologilise rea kaks esimest liiget on gaasid ja kolmas liige on vedelik. Alkadieene liigitatakse järgnevalt: · Isoleeritud dieenid: Kahe kaksiksideme vahel vähemalt üks C aatom Näiteks 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2 Omadustelt meenutavad alkeene · Kumuleeritud dieenid: Ühe süsiniku juures on kaks kaksiksidet Näiteks propadieen CH2=C=CH2 Väga ebapüsivad · Konjugeeritud dieenid: Kaks kaksiksidet on järjest, vahel pole ühtegi süsinikku Näiteks 1,3-butadieen CH2=CH-CH=CH2 Liitumisreaktsiooni astuvad korraga mõlemad kaksiksidemed ja uus kaksikside "rändab" keskele. Algul tekib tetraradikaal ja hiljem tekitavad kaks keskmist paardumata elektroni uue kaksiksideme . . . . . . CH2=CH-CH=CH2 CH2-CH-CH-CH2 CH2-CH=CH-CH2
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 15 Benseeni molekuli kuju on kujutatud allpool Alküünide näitena on allpool toodud propüüni struktuurvalem ja molekuli mudel Alkadieenid Liigitus · Isoleeritud dieenid: Kahe kaksiksideme vahel vähemalt üks C aatomNäiteks 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2 Omadustelt meenutavad alkeene · Kumuleeritud dieenid: Ühe süsiniku juures on kaks kaksiksidetNäiteks propadieen CH2=C=CH2Väga ebapüsivad · Konjugeeritud dieenid: kaks kaksiksidet on järjest, vahel pole ühtegi süsinikku Näiteks 1,3-butadieen CH2=CH-CH=CH2 Liitumisreaktsiooni astuvad korraga mõlemad kaksiksidemed ja uus kaksikside "rändab" keskele Algul tekib tetraradikaal ja hiljem tekitavad kaks keskmist paardumata elektroni uue kaksiksideme . . . . . . CH2=CH-CH=CH2 àà CH2-CH-CH-CH2 àà CH2-CH=CH-CH2
Polümeerimine ahelpolümeerid on ebapüsivad. Trimerisatsioonil tekib benseen (kõrge rõhk + aktiivsüsi) 3 C2H4 C6H6 Benseeni molekuli kuju on kujutatud allpool Alküünide näitena on allpool toodud propüüni struktuurvalem ja molekuli mudel Alkadieenid Liigitus · Isoleeritud dieenid: Kahe kaksiksideme vahel vähemalt üks C aatomNäiteks 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2 Omadustelt meenutavad alkeene · Kumuleeritud dieenid: Ühe süsiniku juures on kaks kaksiksidetNäiteks propadieen CH2=C=CH2Väga ebapüsivad · Konjugeeritud dieenid: kaks kaksiksidet on järjest, vahel pole ühtegi süsinikku Näiteks 1,3-butadieen CH2=CH-CH=CH2 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 14 Liitumisreaktsiooni astuvad korraga mõlemad kaksiksidemed ja uus kaksikside "rändab" keskele Algul tekib tetraradikaal ja hiljem tekitavad kaks keskmist paardumata elektroni uue kaksiksideme . . .
annaabi.ee 
