Proovikehad koos vormiga asetatakse niiskuskappi, seal hoitakse neid 24 tundi. Järgmisel päeval võetakse vormid lahti ning proovikehad pannakse 27 päevaks toasooja vette +20 0C. Proovikehade katsetamine toimub 28 päeva vanuselt. Paindetugevus määratakse valemiga: Enne katset mõõdetakse ära mm täpsusega ära proovikeha laius ja kõrgus. Lõplikuks paindetugevuseks on kolme proovikeha keskmine tugevus. Survetugevuse määratakse valemiga: Survetugevust kontrollitakse igast proovikehast ühe poolega. Lõplikuks tugevuseks kuue survetugevuse keskmine tulemus. Esimene proovikeha: b= 40 (mm) h= 40 (mm) P= 2250 (N) Teine proovikeha: b= 39 (mm) h= 40 (mm) P= 2150 (N) Kolmas proovikeha b= 40 (mm) h= 40 (mm) P= 1900 (N) Põhilised tsemendiklassid on: 22,5-32,5-42,5-52,5-62,5 Standard lubab kõikumist -2,5, seega klassid 20-30-40-50-60 Paindetugevuse järgi tuleks tugevusklass 32,5. Survetugevuse järgi tugevusklassi määrata ei saa. Tsemendi tugevusklass puudub.
4. Vedeliku kaal G= 496[g] 5. Vedeliku erimass = 0,99[g/cm3] MATERJALI VEEIMAVUSE ARVUTUS Veeimavus on materjali võime imada endasse vett kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Töö käik: 1. Mõõta proovikeha a= [cm] b= [cm] c= [cm] 2. Leida proovikeha ruumala V0= [cm3] 3. Kuivatada proovikeha kuivatuskapis püsiva kaaluni t°= 105±5°C 4. Kaaluda kuivatatud proovikeha Gk= [g] 5. Asetada proovikeha immutusvanni. 1/3 proovikehast on vees 24h 6. 24h möödudes valada vett juurde, et 2/3 proovikehast oleks vees, hoida 24h. 7. 48h möödudes valada vett juurde nii, et proovikeha pealispind jääb veest välja ja hoida 24h. 8. 72h möödudes proovikeha veest välja võtta ning vesi pealt ära pühkida. 9. Kaaluda märg proovikeha Gm= [g] 10. Leida proovikeha kaaluline veeimavus Bk = Gm- Gk/ Gk*100= % 11. Leida proovikeha mahuline veeimavus Bm = Gm- Gk/ V0*100= % 12
kus ρ – materjali tihedus [ ] m3 m – proovikeha mass õhus [kg] V – proovikeha maht [m3] Näide: Silikaattellise tiheduse arvutamine 4,9717 kg kg ρ= 3 =1900 3 0,002610 m m 4.2 Veeimavuse määramine Antud töös katsetati silikaattellise veeimavust toa temperatuuril vees immutamise teel. Tellised peavad sellisel juhul vees olema vähemalt 48 tundi. Vee tasapind peab olema proovikehast 2-10 cm kõrgemal, et keha oleks täielikult uputatud. Vähemalt 48 tunni möödudes võetakse proovikehad veest välja ja eemaldatakse pinnale jääv üleliigne vesi. Seejärel mõõdetakse kohe kehade mass. Silikaattellise veeimavuse määramiseks kasutatakse valemit 3: (m1−m) w k= ∗100 (3) m kus m – kuiva proovikeha mass [g] m 1 – proovikeha mass veega immutatult [g]
..M800, mis näitas betooni keskmist survetugevust kg/cm2. Harvem klassifitseeritakse betoone ka tõmbe- või paindetugevuse järgi. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusemarkidesse (F50...F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-,
Kõrgtugev betoon - betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. 1. Muud jagunemised Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 2
..M800, mis näitas betooni keskmist survetugevust kg/cm2. Harvem klassifitseeritakse betoone ka tõmbe- või paindetugevuse järgi. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusemarkidesse (F50...F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-,
..LC80/88. Kõrgtugev betoon- betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne
1 D 1 B kirjeldab graafikul pingerada OA. Seejärel suurendatakse C u vertikaalpinget 1. Kui see toimub aeglaselt ja dreenitud tingimustes, 1' siis 1 A u pingerada kulgeb mööda joont AB. Juhul kui pärast isotroopse surve = arc tan Ka rakendamist vee väljumine proovikehast tõkestatakse ja vertikaalsurve suurendamine toimub dreenimata tingimustes, tekib poorivees surve O 3' 3 3 u. Efektiivpinged vähenevad pooriveesurve võrra ja pingerada 1 (efektiivpingetres) kulgeb punktist A punkti C. Kui seejärel lasta Joonis 3 Pingerada 1 - 3 teljestikus proovikehast vesi väljavoolata siis poorrõhk aja jooksul hajub,
SNiP-i järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm². Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusmarkidesse (F50...F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivtuhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks 23
Erimass: peaaegu kõikidel puitudel ühtne( ca 1,55 g/ cm2). Mahumass:Poorsus kõigub 20- 55% piires, ja mahumass on erinev. Antakse 15% niiskuse juures. Mänd 0,53, kuusk 0,46, kask 0, 64. Tugevus: on puidu erisuundades erinev. Kontrollitakse surve pikikiudu( 30- 55 N/mm2), ristikiudu radiaalsuunas, ristikiudu tangentsiaalsuunas; tõmme pikikiudu( 110- 130 N/mm2), paine( 70- 100 N/mm2), nihe pikikiudu( 5- 10 N/mm2). Proovitakse ilma oksteta tervest puidust tehtud proovikehast. Katsed tehakse 15% niiskuse juures. 5. Puidu vead Nähted, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus välimised (kõige levinumad) ja sisemised. Oksad rikuvad struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad puitu. Vähendavad peamiselt tõmbe ja paindetugevust. Tüübid: a)terve oks b)surnud oks c)sarvoks d)väljalangev oks e)tubakoks. Mädanemine puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel
05.05.2014 · Kõrgtugev betoon- betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. · Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). · Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. · Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. · Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. · Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. · Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-,
annaabi.ee 
