13. Gregooriuse laul. 1) Roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Saateta. 2) Ei saa lahutada muusikat ja teksti, sest liturgilised tekstid pole algselt eksisteerinud kõnelduna. Neid on alati ühel või teisel viisil lauldud. a) Tekstid on mõeldud ainult jumalateenistuse, palvuse või eriliste rituaalsete talituste jaoks. 3) Tavaliselt ladinakeelne, proosatekstid või vahelduva rütmiga vabavärsid. 14. Retsiteerimine. 1) Pikkade proosatekstide peamiselt ühel noodil laulmine. 15. Psalmoodia. 1) Ei erine palju retsiteerimisest. 2) Tekstid on vaba ehiusega värssides, ühel toonil lauldavad lõigud on lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. 3) Peamine laulutüüp kõikidel tunnipalvustel. 16. Antifoon. 1) Üks sagedasemaid laulutüüpe. 2) Peamiselt refrääniliselt korduv vastulaul. 3) Lühike tekst, paar lühikest lauset. 17. Hümnid. 1) Üks lihtsamaid laulutüüpe.
3. Laiendamine on kahe eelneva suundumuse tagajärg. Ratsionaliseerimine ja selgitamine nõuavad teksti laiendamist ja seetõttu on tõlked tihtipeale originaalidest mahukamad. See aga ei pruugi tähenda, et lisatud tekst toob juurde ka lisandväärtust. Nii räägitakse sellest tihti ka kui "ületõlkimisest", mis kokkuvõttes ei muuda koguteksti mitte selgemaks, vaid hoopis ähmastab seda. 4. Õilistamine Luules käsitletakse seda poetiseerimisena, proosatekstide puhul retoorika valimisega. See väljendub keerukate, elegantsete lausete moodustamises algteksti baasilt ehk originaali toormaterjalist. Tegemist on originaali täiendamisega teksti elegantsemaks muutmise teel; stiiliharjutusega, mille tulemuseks võib olla aga liigne ilustamine. 5. Kvalitatiivne vaesustamine ehk originaalteksti sõnade ja väljendite asendatakse puudulike vastetega sihtkeeles
Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus. Adaptsioon ehk mugandus 1)tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele 2) adaptisoonil on mitmeid vorme ja lähedalseisvaid tehnikaid, nt kirjandusteose lihtsustamine, lühendamine, laiendamine, teksti zanrilise ja/või meedia kuuluvusse muutmine. Täiskasvanute kirjanduse töötlused lastele., kultuuriliselt mugandatud tõlked, proosatekstide kuuldemängu-, draama- või filmiversioonid, raskepärase teksti lihtsustatud variandid võõrkeele õppijale. 5
keeltesse. Esituslaad ühehäälne ja saateta. Laulda võib üks vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor (koor jaguneb kaheks grupiks). Rütmika rütm on vabalt hõljuv. Puudub taktimõõt. Pole perioodilist rütmikorraldust. Meloodika enamasti ühetooniline, kõrvalkalded on vaid mõnetoonilised. 2. Kirjelda lühidalt Gregoriuse koraali esitusviise ja laulutüüpe. Retsiteerimine pikkade proosatekstide peamiselt ühel toonil laulmine, võib olla väikeseid kõrvalkaldeid. Psalmoodia retsiteerimisele sarnane. Tekstid on vaba ehitusega, värsside ning vormelite vaheldus korrapärasem. Antifoon üks sagedasemaid laulutüüpe. Peamiselt refrääniliselt korduv vastulaul. Hümn üks lihtsamaid laulutüüpe. Stroofiline värsstekst. Tekkimist seostatakse Ambrosiusega. Responsoorium keerulisem ja kaunistatud stiilis laul. Vaba improvisatsioon. Algselt oli koorirefrääniga soololaul. 3
nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus. Adaptsioon ehk mugandus 1)tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele 2) adaptisoonil on mitmeid vorme ja lähedalseisvaid tehnikaid, nt kirjandusteose lihtsustamine, lühendamine, laiendamine, teksti zanrilise ja/või meedia kuuluvusse muutmine. Täiskasvanute kirjanduse töötlused lastele., kultuuriliselt mugandatud tõlked, proosatekstide kuuldemängu-, draama- või filmiversioonid, raskepärase teksti lihtsustatud variandid võõrkeele õppijale, rahvamuinasjuttude töötlused jne. LK adaptsioon kui tekstide lastepärasemaks ja lastele vastuvõetavamaks muutmine palju kasutusel. 14
ka esimese setokeelse filmi. „Peko“ tekst on aluseks „Peko“ vabaõhuetendusele. Kui nüüd tekstuaalset plaani hinnata, siis tekstiline tugevus paistab Kauksi Ülle puhul rohkem proosas ja luules rohkem silma. Mart Kivastik „Külmetava kunstniku portree“(2006) sai kultuuriloolise draama alguseks. Peeter Sauter (s. 1962) 1990 Indigo 1997 Luus 1998 Kogu moos 2013 Ära jäta mind rahule Kui hakata proosatekstide puhul iseloomustama kirjutamisviisi, siis 90ndatel on Sauter ja Kivastik Eesti luuserproosa autorid. Proosateostes hakkab liikuma luuserimoodi peategelane. „Indigo“ raamat saab märgiliselt tähenduslikuks. Elu enda kirjutamise taotlus on tal kindlasti seal sees, see on ühte pidi seotus realismisõbraliku hoiakuga, teisalt on taustaks Ameerika tippkirjandus. Beatkirjanduse tulek eesti kirjandusse (proosasse ja luulesse) hakkab teatavat rolli mängima.
Tuglas" (1986). Peategelaseks on tuntud eesti kirjanik. Selle novelli kõrval on ta nt kirjutanud veel eesti kunstnikust Erich Obermannist ja ühe novelli peategelaseks Goethe. 1990 aastal Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi ilmunud ka pikem romaan ,,Kuum". Proosatekstide kõrval Undusk kirjutanud ka kolm näidendit. ,,Sina, Tuglas" Raam tegevus toimub Tartus Raekoja platsil ja seda ümbritsevatel tänavatel. Tegelasteks on Tuglas peategelasena ja temaga kohtuvad kolm Augustit Gailit, Hindrey, Alle. Tegevusaeg projetseerub kuskile 1930ndatesse aastatesse. Milline pilt Tuglasest? esimeses lõigus Tuglast ei ülendata, mitte ka päris madaldamine, kuid siiski teatud teistsugune pilt temast. Tuglas ei taha vist olla klassik, igastahes tekitab see
annaabi.ee 
