,,Ainuke" ja ,,Tammiste küla ,,vesketondid"" (kõik 1868) ning hilisemast ajast ,,Loigu perenaine" (1881). Koidula vabatõlkeist ja mugandusist on tuntumad Johann Jannseni nime all avaldatud ,,Ojamölder ja temma minnia" (Tartu 1863, kannel 1864), ,,Perumaa wiimne Inka" (Tartu 1865), ,,Olesja" (1869), ,,Juudit ehk Jamaika saare viimsed Maroonlased" (Tartu 1870), ,,Martiniiko ja Korsika" (Tartu 1874(; viimastes on saanud tugeva kõlavuse rõhutud rahvaste vabapüüdluste teema. Mahult küll proosaloomingust märksa tagasihoidlikum, kuid oma teedrajava tähenduse poolest väljapaistev on Koidula näitekirjaniku looming, samuti tema tegevus eesti lavakunsti pioneerina. Esimese väikese naljamängu ,,Saaremaa onupoeg" (Tartu 1870) lavastas Koidula ,,Vanemuise" seltsis jaanipäeval 1870 ja sellest loetakse eesti teatri algust. Sama aasta sügisel jõudis ettekandele komöödia ,,Kosjakased" ja 1871 aastal Koidula parim näidend ,,Säärane Mul'k, ehk Sada vakka tangusoola" (Tartu 1872)
mõistust, sest see nõuab stabiilsust, mis inimesel olemuslikult puudub. Pirandello filosoofia mõjus sügavalt 1920. Ja 1930. aastate illusioonideta põlvkonnale ning pole siiani ennast ammendanud. Kuigi tema loomingu tipuks on ehk „Heinrich IV“, tuntakse tõlgetena rohkem näidendeid „Kuus tegelast autorit otsimas“ (1921), „Olen selline, nagu sa mind näha tahad“, „Igaüks omal viisil“ ja „Täna õhtul improviseeritakse“. Noorena tõlkis ta Goethe luulet itaalia keelse. Proosaloomingust on tuntud romaanid „Kadunud Mattía Pascal“ ja „Üks, ei ühtki, tuhat tükki“ Jaapani noh-teatri mõjuline iiri teater (Yeats) Euroopa vaimul on peaaegu võimatu kohaneda Kaug-Ida teatri traditsioonide ja rituaalidega. Ometi peab sealt paljut imetlema. Eriti huvitavad on lavakujunduse sümboolika ja äärmiselt ilusad kostüümid, kus iga värv ja volt kannab tähendust. Imetlusväärne on näitlejate meisterlikkus, täielik kontroll iga
Värsivormiliste lasteraamatute (,,Vaesed jõulud, rikkad jõulud" ) kõrval on suuremat huvi äratanud poliitiline grotesk ( ,,Vampiir ja pioneer" ). Kirjanik naeruvääristab pioneeriorganisatsiooni ideoloogiat kuid ei kiida heaks ka uusaegset Dracula- vaimustust. ,,Barbara ja suvekoerad" ning ,,Barbara ja sügiskoerad" on kaheosaline jutustus lapse ja koera suhetest, pannes samal ajal tähele ka mitmeid huvitavaid nähtusi nüüdisaja ühiskonnas. Suur osa proosaloomingust on suunatud koolinoortele, kuid oma osast ei ole ilma jäänud muidugi ka väikelapsed. Koolieelikutele on kirjanik viimasel aastakümnel loonud näiteks raamatud: ,,Miriami lood", ,,Naljatilgad lähevad laulupeole", ,,Hernetont Ernestiine", ,,Anna ja Aadama lood", Siil Felixi triloogia, ,,Koer tunneb koera", ,,Mustamäe Sussimurdja" ja palju muudki. Paljudes uuemates raamatutes on lapsele lisaks vahvate luuletuste ja juttude lugemisele
,,vesketondid"" (kõik 1868) ning hilisemast ajast ,,Loigu perenaine" (1881). Koidula vabatõlkeist ja mugandusist on tuntumad Johann Jannseni nime all avaldatud ,,Ojamölder ja temma minnia" (Tartu 1863, kannel 1864), ,,Perumaa wiimne Inka" (Tartu 1865), ,,Olesja" (1869), ,,Juudit ehk Jamaika saare viimsed Maroonlased" (Tartu 1870), ,,Martiniiko ja Korsika" (Tartu 1874(; viimastes on saanud tugeva kõlavuse rõhutud rahvaste vabapüüdluste teema. Mahult küll proosaloomingust märksa tagasihoidlikum, kuid oma teedrajava tähenduse poolest väljapaistev on Koidula näitekirjaniku looming, samuti tema tegevus eesti lavakunsti pioneerina. Esimese väikese naljamängu ,,Saaremaa onupoeg" (Tartu 1870) lavastas Koidula ,,Vanemuise" seltsis jaanipäeval 1870 ja sellest loetakse eesti teatri algust. Sama aasta sügisel jõudis ettekandele komöödia ,,Kosjakased" ja 1871 aastal Koidula parim näidend ,,Säärane Mul'k, ehk Sada vakka tangusoola" (Tartu 1872)
Koidula vabatõlkeist ja mugandusist on tuntumad Johann Jannseni nime all avaldatud ,,Ojamölder ja temma minnia" (Tartu 1863, kannel 1864), ,,Perumaa wiimne Inka" (Tartu 1865), ,,Olesja" (1869), ,,Juudit ehk Jamaika saare viimsed Maroonlased" (Tartu 1870), ,,Martiniiko ja Korsika" (Tartu 1874(; viimastes on saanud tugeva kõlavuse rõhutud rahvaste vabapüüdluste teema. Mahult küll proosaloomingust märksa tagasihoidlikum, kuid oma teedrajava tähenduse poolest väljapaistev on Koidula näitekirjaniku looming, samuti tema tegevus eesti lavakunsti pioneerina. Esimese väikese naljamängu ,,Saaremaa onupoeg" (Tartu 1870) lavastas Koidula ,,Vanemuise" seltsis jaanipäeval 1870 ja sellest loetakse eesti teatri algust. Sama aasta sügisel jõudis ettekandele komöödia ,,Kosjakased" ja 1871 aastal Koidula parim näidend ,,Säärane Mul'k, ehk Sada vakka tangusoola" (Tartu 1872)
pamflette, päevakajasid. Realistliku laadi parimaks käsitluseks "Räime-Reeda 10 kopikat" Külajuttudest hinnatuim "Veli Henn" (1901) ja "Hennu veli" (1904) - humoristlikud novellid, jälgitakse kahe taluperemehest venna abiellumist. Väärtuslik vestelisus, plastilised eluolu peegeldused, karakteersed tüübid, pahenähtuse- kadakasaksluse taunimine. Koondas proosateosed kogumikku "Külajutud" (I-V, 1915-1921) Hilisemast proosaloomingust memuaarid "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused" (I-II, 1924-25), ajakajalised följetonid "Tiibuse Jaak Tiibuse kirjavahetus" ("Päevalehes" avaldatud 1919, raamatuna I 1920, II 1923), luuleparoodiad "Tiibuse Mari ajalikud laulud" (1920) Draamalooming - Kitzberg eesti kunstiväärtusliku draama rajajaid, kutselise teatri esimene näitekirjanik. Näitehuvi tekkis nooruses, tõuke andis kindlasti Koidula teater ja saksakeelsed loetud näidendid.
meelepärane tegu!" Kokkuvõttes mõjub romaan kui 1970. aastate tsekistide tegutsemine 1920. aastate usbeki külas. Nad näevad kaugemale ja teavad lahendusi, on igas asjas oma vastasesest pool sammu ees. Kas eluülesandeid saab taandada operatiivülesandeiks ja kas kõik on nii must-valge.... Timur Pulatov Sündis 1939. Tema esimene jutustus ,,Ära käi teeserval!" ilmus 1964. Rikkalikust proosaloomingust väärivad esiletõstmist järgmised jutustused ja jutustustekogud: ,,Huika mind metsas!" (1966, ek 1978), ,,Kaipi teine teekond" (1969), Valdused" (1974, ek 1978), ,,Poistekoor" (1975), ,,Tundeline Aliso" (1978). ,,Tõrksa buhaaralase elukäik" Jutustustekogumiku ,,Tõrksa buhaaralase elukäik" tegevustik mahub enamasti kaasaega. Autor armastab oma tegelasi näidata vähestest inimestest ümbritsetuna. Kuid nad ei suuda nõnda kuigi kaua elada
annaabi.ee 
