7. Itaalia skulptuur 15. Sajandil 1. Renessansi skulptuur saab alguse 1401. aastal korraldatud uuelaadsest üritusest võistlusest, mille käigus selgitati välja parim kunstnik, kes valmistaks Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse. Selleks kunstnikuks osutus noor kullassepp LORENZO GHIBERTI (1378-1455). 2. See järgneva paariküme aasta jooksul valmistatud 28 kullatud pronksist reljeefiga Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne pronksuks ongi üks tema peateoseid. Sellel uksel on kujutatud Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. 4. Reljeefe ümbritseb gootipärane ehisraam kuid inimesed on kujutatud realistlikumalt kui gootikas. Firenzelased olid sellest nii vaimustatud, et tellisid temalt ka teine kahe poolega uks. 4. See oli 10 suure reljeefiga sama hoone idapoolne kullatud pronksuks (2. Paradiisi värav), reljeefide raamid on nelinurksed ning kasutatud on tsentraalperspektiivi
loomsest, taimsest või sünteetilisest kiust esemete, sealhulgas rõivaste kunstilise kujundamisega. Romaani kullassepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Relikviaar - väärismetallist või väärispuidust valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Relikviaar võib olla kasti-, risti-, majakese-, jne- kujuline või omab selle säilitatava pühaku kehaosa (käsi, pea, jne) vormi. Hildesheimi toomkiriku pronksuks Notre-Dame-la-Grande'i kirik Poitiers's Chartres'i katedraali peaportaali skulptuurid Müstiline veski. Vézelay Madeleine'i kiriku kapiteel. Prantsusmaa. 12. saj. Reljeef Vézelay Madeleine'i kiriku portaali viiluväljalt (nn. tümpanonilt). Prantsusmaa. 12. saj.
põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Võitjaks osutus Ghiberti. Järgnenud paarikümne aasta jooksul tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi, inimeste kujud on realistlikumad kui gootikas. Seejärel valmistas veel 10 suuremat reljeefi, mille raamid on juba nelinurksed ja neis on järjekindlalt kasutatud Alberti ideaali tsentraalperspektiivi. Kullatud pronksuks äratas üldist imetlust ja Michelangelo nimetas seda Paradiisi väravaks; nime kasutatakse tänini. Donatello(1386-1466) Oli vararenessansi kuulsaim skulptuurimeister, kelle looming erineb järsult gootikast ja ühendab antiigi traditsioonid realismiga. 1417 valmis tal Püha Jüri e Püha Georgios; kujutav üle 2m kõrgune marmorkuju. Kuju paigaldati kiriku seinas olevase ümarkaarelisse nissi ja oli esmakordselt pärast antiikaega praktiliselt sõltumatu arhitektuurist.
15.sajand - vararenessanss (Itaalias quattrocento). 16.sajand - kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). 31)Milline linn oli renessansiajastul Euroopas tähtsaim kunstikeskus? Euroopa tähtsaim kunstikeskus renessansiajastul oli Firenze. 32)Keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Tsentraalperspektiivi leiutajaks peetakse Filippo Brunelleschi´t. 33)Nimeta skulptor L. Ghiberti kaks peamist tööd! Firenze toomkiriku põhjapoolne pronksuks, mis koosnes 28 kullatud pronksist rejjefist. Kujutas Vanas Testamendis olnud sündmusi. Firenze toomkiriku idapoolne kahe poolega uks, mida nimetati ”Paradiisi väravateks”. 34)Nimeta vararenessansi kuulsaima skulptori Donatello vähemalt 2 peateost! Püha Jüri. Taavet. Gattamelata ratsakuju. 35)Kelle vararenessansikunstniku tööd on suured maalid ”Venuse sünd” ja Kevad”? Sandro Botticelli. 36)Kes oli kuulsaim arhitekt Veneetsias
Valminud ustepaar meeldis firenzelastele ja Ghibertilt telliti veel teine, isapoolne kahe poolega uks. Ghiberti valmistas 10 suuremat reljeefi, mille raamid on juba nelinurksed. Neis on järjekindlalt kasutatud tsentraalperspektiivi. Eriti reljeefidel, kus figuuride taustaks on arhitektuur, on koonduvate joonte abil loodud veenev sügavsillusioon. Kõigi kümne reljeefi figuurid on ühes mõõtkavas ja kokku moodustavad nad kauni ja haarava jutustuse. Kullatud pronksuks äratas üldist imetlust ja 16.sajandi kuulus kunstnik Michelangelo nimetas seda Paradiisi väravaks; seda nime kasutatakse tänini. 11. Donatello: (1386-1466) Vararenessansi skulptuuri kuulsaim meister oli Donatello, kelle looming erineb järsult gootikast ja ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. 1417.aastal valmis tal Püha Jüri (Georgiost) kujutav üle 2 meetri kõrgune marmorkuju. Pärast tuhandeaastast vaheaega on rakendatud taas ka kontraposti,
Kujutavas kunstis avaldub renesanss aga väga hästi läbi teatud kunstnikke teoste. Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Teose religioosset motiivi jäi meenutama ainult pealkiri. Vararenessanssi kuulsamad skulptorid olid Lorenzo Ghiberti, Andrea del Verrocchio ja Donatello Lorenzo Giberti (1378-1455) Tuntuim töö- kullatud pronksuks Firenze baptisteeriumile nn. Paradiisi väravad. Kaunis töö, mis hõlmab endas sügavillusiooni. Giberti Aadam ja Eeva. Donatello (1386-1466) looming erineb gootikast-ühendab antiigi traditsoonid uusaegse realismiga. Kasutab kontraposti. Donatello oskab juba kujutada individualiseeritud inimest, teda on peetud ka kõrgrenessanssi suurmehe Michelangelo eelkäijaks ja vaimuks. Tema olulisem töö on Püha Jüri, mis hoolimata kiriklikust süzeest, on teostuselt täiesti
Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muudab kuju anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks, erinevalt antiigist on enam PJ individualiseeritud ja psühholoogiliselt rikkam. 2) 1430. pronksist elusuurune peaaegu „Taavet“, kes rikub reegleid, kuid võidab
proportsioonid on ka jumalikud proportsioonid. Tema arvates oli täiuslik vorm ring ja sellesse mahtuvad kujundid. Ta soosis tsentraalehitisi, kus kogu raskus on kespunktis. Oma ehitiste(kirikute) juures kasutas ta piklikku ehitist, aga samas sai tsentraalehitis renessanssis ideaaliks. Vararenessanssi skulptuur Ghiberti' 1401.a. korraldati uuelaadne üritus, kuulutati välja võistlus, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ristimiskiriku uste kavandajaks põhjapoolne pronksuks. Võitjaks kuulutati Giberti. Järgneva paarikümne aasta jooksul tegi Giberti 28 kullatud reljeefi (suurel määral gooti mõju all). Reljeefif on kujutatud realistlikumad ja on püütud kasutada tsentraalperspektiivi. Gibertit telliti ka kavandama ka idapoolev kahepoolne uks. Kasutas järjekindlalt tsentraalperspektiivi. Taustaks kasutas arhitektuurielemente. Kõigi kümne reljeefi figuurid on ühes mõõtkavas ja jutustavad uuest Testamendist. Michelangelo on nimetanud
Valminud ustepaar meeldis firenzelastele ja Ghibertilt telliti veel teine, idapoolne kahe poolega uks. Ghiberti valmistas 10 suuremat reljeefi, mille raamid on juba nelinurksed. Neis on järjekindlalt kasutatud tsentraalperspektiivi. Eriti reljeefidel, kus figuuride taustaks on arhitektuur, on koonduvate joonte abil loodud veenev sügavusillusioon. Kõigi kümne reljeefi figuurid on ühes mõõtkavas ja kokku moodustavad nad kauni ja haarava jutustuse. Kullatud pronksuks äratas üldist imetlust ja 16. sajandi kuulus kunstnik Michelangelo nimetas seda Paradiisi väravaks, seda nime kasutatakse tänini. 16 6.2. Donatello looming Vararenessansi skulptuuri kuulsaim meister oli Donatello, kelle looming erineb järsult gootikast ja ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. 1417. aastal valmis ta Püha Jüri (Georgiost) kujutav üle 2 meetri kõrgune marmorkuju. See paigutati ühe kiriku seinas
annaabi.ee 
