Olümpiamängude kavas on dzuudo alates 1964 meestele ning 1992 naistele. Meeste dzuudo oli esimene Aasiast pärit spordiala, mis olümpiakavva lülitati. Praegu on olümpiamängude kavas seitse kaalukategooriat meestele ja seitse kaalukategooriat naistele. Ateena olümpiamängud: Kaheteist aasta eest Barcelona olümpial viienda koha saavutanud, kaheksa aasta eest Atlantas juba avaringis kaotusega leppinud ning Sydney olümpial pronksi saanud Indrek Pertelson pidi ka Ateenas leppima pronksmedaliga. Eelringides alistas Pertelson alzeerlase Mohamed Bouaichaoui ja Usbekistani judoka Abdullo Tangrievi ning kaotas veerandfinaalis Tamerlan Tmenovile (Venemaa). Lohutusringis võitis Pertelson Daniel Hernandese (Brasiilia) ja Selim Tataroglu (Türgi). Pronksimatsis alistas ta kauni heitega(ipponiga) itaallase Paolo Bianchessi.Indrek Pertelson lõpetas oma sportlasekarjääri Ateena olümpiamängude pronksmedaliga
peitub edu võti," kinnitas ta. ,,Liidu koondises oli just sisemine konkurents see, mis meid edasi viis, lisaks oli see motivaatoriks, et tahtsid alati treeningutel teistest parem olla." Tõnu Pääsuke Tõnu Pääsuke sündis 15. juunil 1949. aastal Tallinnas ning on üles kasvanud Nõmmel. Olles algul ka ise tippsportlane naases Pääsuke 1970. aastal Rootsis Östersundis peetud Juuniorite Maailmameistrivõistlustelt teatesõidu pronksmedaliga. Samal aastal ta ka abiellus. Ka tema naine Aita Pääsuke on suusatreener. Juba järgmisel aastal alustas Tõnu Pääsuke oma treenerikarjääri sportlaseks olemise kõrvalt. 1975. aastal lõpetas Pääsuke tollase Tallinna Pedagoogikaülikooli kehakultuuriteaduskonna. Samal aastal loobus Pääsuke tippspordist ning pühendus treeneri ametile. Ei läinudki väga kaua, enne kui sai noppida esimesi tehtud töö vilju. 1983. aastal
pühendunud. Tema treeningpaiku hoitakse tihti saladuses ning väidetavalt veedab ta nädalaid vaiksetes paikades üksi trenni tehes. 2009. aastal valiti Petter Northug Norra aastasportlaseks. 2010-ndast kuni 2014. aastani teenib Northug Red Bulliga iga aasta vähemalt 1 miljon Norra krooni. SAAVUTUSED 2010. aasta taliolümpiamängudel Kanadas Vancouveris tegi Northug kaasa täisprogrammi: kõik kuus distantsi. Olümpia lõppes kahe olümpiakullaga ning ühe hõbemedali ja ühe pronksmedaliga. Samuti on Petter Northug olnud 7 korda maailmameister ning kahel korral võitnud hõbemedali. Maailma karikavõistlustel on Petter võitnud: Üldkarikas 1. koht: 2010 2. koht: 2009, 2011 3. koht: 2012 Tavadistantside karikas 1. koht: 2010 3. koht: 2009 Sprindikarikas 2. koht: 2010 KOKKUVÕTE Et mõista Petter Northugi kohta norralaste südames, ei pea olema selgeltnägija. Eestlased, kelle südamesse on kindlalt istutatud Andrus Veepalu, teavad paremini kui ükskõik kes, kui tähtis on
Kolehmainen. Vahe vähenes silmanähtavalt, kuid puudu jäi 12,8 sekundit. Tasuks hõbemedal. Pariis 1924 Taas oli kangelaseks meie põhjanaabrite pikamaajooksja Paavo Nurmi, kes võitis 4 kuldmedalit, kusjuures 1500m ja 5000m finaaljooksude vahe oli vaid poolteist tundi. Vahetult olümpiamängude eel esimesena maailmas kümnevõistluses tolleaegse punktitabeli järgi 8000 punkti piiri ületanud Aleksander Klumberg Kolmpere oma rekordini ei küündinud ja pidi leppima pronksmedaliga. Los Angeles 1932 Kergejõustikutulemused olid väga kõrged, püstitati arvukalt olümpia- ja maailmarekordeid. Berliin 1936 Mängude kangelaseks sai USA mustanahaline Jesse Owens, kes võitis 4 kuldmedalit (100m, 200m, kaugushüpe ja 4x100 teatejooks). USA mustanahalised võitsid veel 400m ja 800m jooksu ning kõrgushüppe. Jaapanlased olid paremad kolmik- ja teivashüppes. Soomlased võidutsesid jooksudes, saavutades 10000m jooksus kolmikvõidu, 500m jooksus ja 3000m
58 22. 30 Mikk Pahapill kümnevõistlus katkestas katkestas 38 Andres Raja kümnevõistlus 8119 15. 38 Mikk-Mihkel Arro kümnevõistlus 7528 33. 38 Ksenija Balta Kaugushüpe 6.62 8. 37 Sirkka-Liisa Kivine Kaugushüpe 6.10 33. 37 Medaliriike oli Berliini MM-l 37, Eesti platseerus ühe pronksmedaliga 32.-37. kohale, jäädes oma kohta jagama järgmiste riikidega: Katar, Mehhiko, Rumeenia, Slovakkia ja Türgi. (http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_kergej%C3%B5ustiku_ maailmameistriv%C3%B5istlused 03.12.09). Arvestades, et osalejaid riike oli 202 ja Eesti tuli 32.-37. kohale, oli meie riigi jaoks väga hea saavutus, seda tänu meie suurepärastele sportlastele eesotsas kettaheitja Gerd Kanteriga. 3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 3.1. Gerd Kanter
koha. Aleksander Tammert sai kettaheites samuti 9. koha. Maadluses oli tublid Valeri Nikitin 4. koht ja Toomas Proovel 9. koht. Andrei Silin ja Leonid Gulov saavutasid kahepaadil 9. koha XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 2002 Andrus Veerpalu ja Jaak Mae tulid koju medaliga, Kristina ja Katrin Smigunid medalit ei saanud, kuid esikümnesse jõudsid murdmaasuusatamises mõlemad XXVIII suveolümpiamängud, Ateena 2004 Indrek Pertelson lõpetas oma sportlasekarjääri Ateena olümpiamängude pronksmedaliga. Aleksander Tammerti kettakaar andis pronksmedali. Jüri Jaansoni kannatused sõudmises krooniti väärika hõbemedaliga. Egle Uljas oli Ateenas edukaim Eesti naiskergejõustiklane - eeljooksus sündis uus Eesti rekord 51,91 400 meetri jooksus. Janek Tombak oli ainuke Eesti rattur, kes põrgukuumuses finisisse jõudis. Andrus Värniku vaim oli medalivõiduks valmis, ometi lõppes võistlus talle suure pettumuse ja kuuenda kohaga.
1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi "Sport" asutanud Artur Kukk. ,, (Wikipedia 2013) Eesti kümnevõistlejatest on tunnustamist väärt kaks meest.Aleksander Klumberg ja Erki Nool.Klumberg jõudis ajalukku pronksmedaliga 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel.Tema käes oli ka maailmarekord, mille ta saavutas 1922. aastal Helsingis, kuid juba 2 aastat hiljem ületati see ameeriklase poolt. Erki Nool tegi ajalugu selle sajandi algul ta võitis 2000. aastal Austraalias toimunud olümpiamängud. Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik
eest on hoolt kandnud aga võidusõitja ise. Andres Krestinov Vaieldamatult üks parimaid sõitjaid aastatel 1980-1990. Nii nagu võistluskaaslasel ja sõbral Aadu Sikul, algas ka tema teekond suurde sporti Saku Motoklubi teenelise treeneri Rudolf Krestinovi juhendamisel. Esimene suurvõit tuli Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt noorte klassis 1981. aastal. Juba järgmisel aastal esindas ta Nsv Liidu sotsialismimaade karikavõistlustel ja lõpetas etappide kokkuvõttes pronksmedaliga. Järgnesid Nsv Liidu meistritiitlid 1983. aastal meeste 125 ja 1986. aastal 500 cm3 klassis, millele tuli Andres Nsv Liidu rahvaste spartkiaadi võitjaks ning sai pronksmedali 1983. aasta üleliidulistel tehnikaspordialade spartakiaadil. Andres Krestinov on 1981. aastast Nõukogude Liidu meistersportlane. Gert Krestinov Gert Krestinov on sündinud 02.08.1990 Tallinnas. Eesti Krossisõitja. Hakkas motokrossiga tegelema aastal isa Andrese soovitusel. Esimene võistlus oli 1994
annaabi.ee 
