harva tabatav). Allpool vaatleme põgusalt latikat, kes on õngitsejale püüdmishuvi pakub.Eestis on latikas laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis, kuid puudub meie saartel. Eelistab madalamaid järvesid, kus pole liiga tihe taimestik. Jõgedest meeldib need, kus on mudane põhi ja aeglane veevool. Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed)Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt. Kõik uimed on hallid (mitte punakad nagu nurul).Pisemad latikad on luisevõitu, suuremad aga rammusamad ja head suitsutatuna või praetuna.Püütakse lihtõnge, rulliõnge või tonkaga; on ka ette tulnud, et suuremad isendid, kelledese suguneb röövliloomust, võtavad lanti; suhteliselt sügavatel järvedel (näiteks Kuremaa järv). Teet
Missugune on mehe roll ühiskonnas? Millises suunas peaks arenema mehelikkuse ideaal? Kes on üldse mees?Maailmas on ilmunud juba sadu raamatuid, mis uurivad mehe elukäiku. Järjest põhjalikumalt on asutud käsitlema mehe tervise probleeme. Kõik selle on tinginud asjaolu, et viimase saja aasta jooksul on sotsiaalne, psühholoogiline ja meditsiiniline olukord teinud läbi niivõrd peadpööritavad muutused, et oleme sattunud segadusse. Tänapäeval on ideaali aluseks kindlasti pikk kasv, pronksikarva nahavärv ja täiuslikult arenenud lihastega. Minu arust peaks arenema mehelikkuse ideaal nii kaugele ,et peaks teab, kes ta on ja ei pea kogu aeg üritama mängida machot või ei ürita kogu aeg ära panna kõigile. Mehelik mees on viisakas, abivalmis, hoolitseb oma keha ja vaimu eest. Mehi on väga erinevaid. Siin päikese all leidub nii kaabakaid, südamlikke romantikuid ja muidugi ka on olemas lähedust hindav, hoolitsev, naist väärtustav ja toetav Mees. Selline
Allpool vaatleme põgusalt latikat, kes on õngitsejale püüdmishuvi pakub. Eestis on latikas laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis, kuid puudub meie saartel. Eelistab madalamaid järvesid, kus pole liiga tihe taimestik. Jõgedest meeldib need, kus on mudane põhi ja aeglane veevool. Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed). 3.Välimus Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt. Kõik uimed on hallid (mitte punakad nagu nurul). Pisemad latikad on luisevõitu, suuremad aga rammusamad ja head suitsutatuna või praetuna. 4.Kalastamine Püütakse lihtõnge, rulliõnge või tonkaga; on ka ette tulnud, et suuremad isendid, kelledese suguneb röövliloomust, võtavad lanti; suhteliselt sügavatel järvedel
Latikas Liiginimi ladina keeles Abramis brama (L.) Rahvapäraseid nimesid Latik, preeks, preks, prõks, lasn, lahn Latikas on üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Latikas on silmatorkavalt kõrge ja külgedelt tugevasti lamendunud kehaga, noorte kalade keha on tunduvalt madalam, kui suurematel. Seljauim paikneb selja keskel on kitsas ja kõrge, kõik uimed on hallid. Suuremate kalade selg on rohekaspruun, küljed pronksikarva, noored valkjashallid või hõbedased. Ta on suur ja pikaealine. Täiskasvanud latika pikkus 20...30 cm, maksimaalselt 50 cm. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm. Eestis elab latikas umbes 170 mandriosa järves ja suuremates jõgetes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna-Euroopas pole neid leitud. On peamiselt järvede ja aeglasevooluliste (0,3 m/s)
.(Kaarma; Voolmaa 1981) Rõivastuse üldiseloomustus Nii neiul kui naisel on kotitaoline särk (ame), mille kaelaava kaunistavad äärt kaunistavad poolrattamotiivilised põimpilud. Särk õmmeldi peenemast linasest riidest piha osas ja alaosa tehti jämedamast takusest riidest. Hallistes ja Karksis säilis naiste särk 19. Sajandil lõikelt kõige arhailisemana kogu Baltikumis.(Kaarma; Voolmaa 1981) Halliste neiul on punane villane vaipseelik, mis on äärtest kaunistatud pronksikarva ääristega. Naistel on musta värvi seelikud. Seelikut aitasid üleval hoida ning paigal hoida vöö. Vööd olid valgele linasele põhjale korjatud värviliste villaste kirjadega, mis eriti Karksis ja Hallistes olid hästi kitsad, peentest lõngadest kirjaga. Vana põlise kombe kohaselt lõikasid Halliste naised ja neiud oma juuksed kõrvust saadik lühikeseks ja neiud hoidsid oma juukseid koos peapaela abil, mis oli kootud kirivöötehnikas ning õmmeldi võruks kokku
(http://www.miksike.ee/...) Värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt mustjasroheline kuni rohekashall, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on valge, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. (http://et.wikipedia.org/...; http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Hariliku kogre selg on tavaliselt tumepruun, roheka helgiga, küljed tumekuldsed mõnikord vaskpunase helgiga; paarisuimed on kergelt punakad. Kogre pronksikarva küljed on kuldse helgiga ning kõhu alt on kala kollakashall. (http://www.miksike.ee/...) Seljauim on haugil keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab välkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel ja pikal peal, mis on lapergune, on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. (http://et.wikipedia.org/...) Kogrel on pikk seljauim ning ogakiired selja- ja pärakuuimes. Kogred erinevad poisete puudumise ja üherealiste
Nagu ikka kreeka atleetide puhul, on nooruk täiesti alasti. Tema näos kajastub väga vähe emotsiooni, kuid see-eest on kogu keha pingul, andes edasi liikumist ja elulisust. Meisterlikult on tabatud jõupingutus ning lihaste töö. Nagu öeldud, on skulptuurist mitmeid koopiaid mõningate erinevustega. Esiteks oli originaali materjaliks pronks, koopiaid leidub aga nii pronksist kui ka marmorist. Vastavalt sellele oli ka teos kas pronksikarva või marmorvalge. Siinkohal mainin ära, et kuigi mulle üldiselt meeldivad marmorskulptuurid rohkem, paelub mind selle teose puhul enam pronksskulptuur, mille läiked toovad veel rohkem esile kehadetaile. Pronkskujude puhul saavutati tasakaal pronksikihi paksuse muutmise teel, mis lubas keerukaid poose ning elavaid zeste väljendada. Selle keerulise tehnikaga tegelenuist peetaksegi vanimaks Myronit. Lisaks on mõnel koopial noorukit kujutatud paremas käes oleva ketta poole vaatamas,
Mälumislihaste kinnituskohtade läheduses asuvate flegmoonide puhul on iseloomulik erineva tugevusegasuuavamistakistus. Suupõhja flegmooni korral võib takistatud olla kõne, neelamine ja hingamine, kui infiltraat haarab keelepära ja kõri. Silmakoopa flegmooni korral võib esineda tugev laugude turse, punnsilmsus jne. Roiskflegmoon ehk gaasgangreen on kiireloomulise ja raske kuluga ning võib juba 3-4 päeva pärast lõppedasurmaga. Iseloomulikeks tunnusteks on: Nahk on kahvatu ja mõnikord pronksikarva; Infiltraat on tihke ,vähe valulik; Nahaaluses koes võib sedastada gaasi krudinat; Gaasgangreeni tagajärjel kärbuvad lihased ja hiljem teised koed; Flegmooni avamisel ei esine mäda, vaid vinav verine eritis gaasimullikestega; Lihased haavas on hallikad ja elutud, veritsus haavast on vähene; Hiljem võib haavast erituda mäda ja kärbunud koetükke. Ravi on kirurgiline ja seisneb flegmooni avamises, mida tuleb teha aegsasti, ootamata seisundi halvenemist.
· Madala ionisatsioonienergia tõttu esinevad leelismetallid ühendites ühelaenguliste katioonidena. · Leelismetallid on tugevad redutseerijad: redutseerivad vett; sulanaatriumi kasutatakse tsirkooniumi ja titaani tootmiseks nende kloriididest. · Leelismetallid loovutavad oma valentselektroni ka lahustumisel vedelas ammoniaagis, andes sinise lahuse, mis koosneb solvateeritud elektronidest ja metallikatioonidest. Kõrgematel kontsentratsioonidel on lahus pronksikarva ja juhib hästi elektrit. Kasutatakse orgaaniliste ühendite redutseerimiseks. · Leelismetallid reageerivad otse enamike mittemetallidega. · Leelismetallide ja hapniku vahelise reaktsiooni valdav produkt varieerub rühmas allapoole liikudes. · Iooniline ühend on stabiilsem siis, kui katiooni ja aniooni raadiused on lähedased. Liitium annab valdavalt oksiidi Li2O. Naatrium on suurem ja annab peroksiidi Na2O2. Kaalium annab superoksiidi KO2.
on vaid 28 ºC. Madala ionisatsioonienergia tõttu esinevad leelismetallid ühendites ühelaenguliste katioonidena. Leelismetallid on tugevad redutseerijad: redutseerivad vett; sulanaatriumi kasutatakse tsirkooniumi ja titaani tootmiseks nende kloriididest. (vt slaid). Leelismetallid loovutavad oma valentselektroni ka lahustumisel vedelas ammoniaagis, andes sinise lahuse, mis koosneb solvateeritud elektronidest ja metallikatioonidest. Kõrgematel kontsentratsioonidel on lahus pronksikarva ja juhib hästi elektrit.Kasutatakse orgaaniliste ühendite redutseerimiseks.Leelismetallid reageerivad otse enamike mittemetallidega. Leelismetallide ja hapniku vahelise reaktsiooni valdav produkt varieerub rühmas allapoole liikudes. Iooniline ühend on stabiilsem siis, kui katiooni ja aniooni raadiused on lähedased.Liitium annab valdavalt oksiidi Li2O. Naatrium on suurem ja annab peroksiidi Na2O2. Kaalium annab superoksiidi KO2. Kasutusalad vt slaididelt 10
annaabi.ee 
