Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Nende tavapäraste nõudmiste hulka kuuluvad õigus puhkusele, väärikas palk, seadusega kehtestatud tööaeg ja tööohutus. Ametiühing on lisaks partidele poliitika kujundamisel oluliseks tegijaks. 20. sajandi algupoolel nähti ametiühingus peamiselt mässumeelset ja proletaarset jõudu, kellega valitsejad ei tahtnud eriti tegemist teha. Kui töölised ei olnud rahul oma palgaga, töötingimustega või töökoormusega, siis pöörduti ametiühingu poole ja koos korraldati streike ja tööseisakuid. Tänapäeval Euroopas on ametiühingust saanud valitsuse partner, kellega arutatakse olulisemaid tööturuga seonduvaid küsimusi. Ametiühinguga arutatakse ka töö- ja sotsiaalpoliitika valdkonda puutuvaid seaduseelnõusid
1943. a esimees. Oli 1949-54. aastatel Hiina RV Keskrahvavalitsusnõukogu ja Rahvarevolutsioonilise Sõjanõukogu esimees 1954-59. a oli Hiina RV ja Riikliku kaitsekomitee esimees. Ta kuulutas 1958 välja nn kolme punase lipu (patrei uue peajoone, suure hüppe ja rahava kommuunide) kursi, mis laostas maa majandust ning teravdas Hiina sise- ja välispol. olukorda.1959 loobus Hiina RV kohalt ja keskendus riigi sisepoliitilise olu korra lahendamisele. Aastal 1966 alustas nn proletaarset kultuurirevolutsiooni. Revolutsiooni tulemuseks sai Mao isikuvõimu ja sõjalis bürokraatlik diktatuur. Ideoloogilised ümberkorraldused Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust. Selle mõju oli suurim nn proletaarse kulruurirevolutsinooi ajal Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et
,,Peter Grimes" ja ,,Lihtne sümfoonia". Brittenit on võrreldud Henry Purcelliga, kuna mõlemad olid väga mitmekülgsed natuurid- komponistid, dirigendid ja heliloojad. 6. Venemaa kultuurpoliitiline olukord pärast 1917. aastat: ,,Kunst kuulub rahvale" muusika teenib kommunistliku propagandat. Kultuuri ja muusikat tabas arengupeetus ning paljud väljapaistvad heliloojad siirdusid eksiili. Kuntsi valdkondades tekkis proletaarset ühiskonda ülistav sotsialistlik realism. Tekkis terve plejaad heliloojaid, kes kirjutasid oode Leninile, Stalinile ja Kommunistlikule parteile. Oluline märksõna on ,,raudne eesriie". Kõik, mis tuli Läänest keelati ära. Nii ei teatud raudse eesriide taga midagi nt rock muusikast. 7. Sergei Prokofjevi olulisemad klaverile loodud teosed: I ja II klaverikontsert, klaveritsüklid ,,Sarkasmid" ja ,,Põgusad hetked". Prokofjevi uudne klaverimängustiil
Pärast Veebruarirevolutsiooni astus ta bolsevike parteisse. Partei ülesandel töötas ta 1917. aasta juulis-augustis Narvas, kus organiseeris kohalike nõukogude ja linnavolikogu ümbervalimisi. Valimiste tulemused näitasid, et bolsevike mõju rahvahulkades kasvas. Väsimatult paljastas Viktor Kingissepp eesti kodanlust, kes rafineeritud natsionalistliku propaganda abil püüdis pimestada töörahva teadvust, lõhestada vene ja eesti tööliste proletaarset ühisrinnet. Ühiskondlik tegevus: Viktor Kingissepp esines hiilgava publitsistina, väljapaistva literaatori-marksistina. Paljud tema artiklid ajalehes "Kiir" paljastasid eesti kodanlust. Reas artiklites: "Ilukirjandus kihutusabinõuna", "Tööliste hingedega ratsutajad", "Ühiskondlik tegevus ja noor Eesti" jt. Kaitses ta proletaarseid seisukohti kultuuri küsimustes. Ta tegi ka suurt organiseerimistööd korraldades partei aktivistide nõupidamisi
lahkunu hindamatutest teenetest. 30. detsembril maeti Vilde suurte rahvahulkade osavõtul Metsakalmistule. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 247-249) ,,Külmale maale" 1896. aastal ilmus Vildelt romaan ,,Külmale maale". Selle teose olemuse lahtimõtestamiseks on Vilde hiljem mitmel korral sõna võtnud, iseloomustades romaani kui esimest katset Eesti kirjanduses käsitleda järjekindlalt sotsiaalseid probleeme ja proletaarset miljööd. Vilde viis omandivastase kuritegevuse kausaalsusse majandusliku viletsusega, mida meie kirjanduses varem polnud tehtud. Autor pole romaanis kavatsenudki anda külaelust tervikläbilõiget, vaid vaadelda ainult üht iseloomulikku nähtust- kuritegevust, mis 90-ndail aastail otse vohas. Vilde oli korduvalt kujutanud külaelu, näidanud nii talunike kodusid kui ka viletsaid vabadikusaunu, kujutanud jõukaid peremehi ja vargapoisse.
(lk 239- 248) 1. Millist sotsialismi pooldas E. Bernstein? (,,Sotsialismi printsiibid ja sotsiaaldemokraatia ülesanded") sotsiaaldemokraatiat 2. Bernsteini keskmise tulu teooria? Ühiskonna arenedes ühiskondlik koguprodukt ning koos sellega ka igaühe tulu kasvab 3. Marxi ja Bernsteini teoreetiliste vaadete erinevus. Bernstein ei nõustu Marxi kontsentratsiooniseadusega. Pooldab väiketootmist, pidades seda püsivamaks. Bernstein ei pooldanud proletaarset revolutsiooni ja proletariaadi diktatuuri vajalikkust. Pooldas klasside koostööd, eitas klassivõitslust, ei uskunud, et ainult töölisklass viib ühiskonda edasi. 4. Miks on M. Tugan-Baranovski vaated eriti olulised tartlastele? (,,Õpetus piirkasulikkusest, ,,Tööstuskriisid Inglismaal, nende põhjused ja mõjus rahva elule") Tema õpilaseks oli Mihhail Kurtsinski, kes oli Eestis (Tartu ülikoolis vist) poliitilise ökonoomia professor ja
Senaatorid mõistsid selle hukka. Peale reformikatseid rahvatribuunina nad hukati ning talupoegade laostumine jätkus. Rooma vabarigi langus oli peamiselt tekkinud selle laienemisest. Rooma riigi kasvades muutus kahe olulise põhimõtte (kodanikel pidi olema võimalus otsustada riigiasju, rahvakoosolekus või senatis, ning pid suutma hoolitseda riigikaitse eest) täitmine võimatuks. Mariuse sõjaväereform nägi ette proletaarset palgaväge, kus sõdurid said varustuse väepealikult ning peale teenistust erru minnes saadi ka maatükk. Kuna väepealikud muutusid seeläbi tähtsateks, ei olnud sõdurid enam niivõrd aukartlikud riigijuhtide ees. See võimaldas väepealike vastuhakke ning senat hakkas oma tähtsust kaotama. Oma väejuhi positsiooni kasutais järgnenud aastakümnetel mitmed pealikud. Esimestest võistlejatest Mariusest ja Sullast väljus viimane võtjana ning kehtestas eisemesena ainuvõimu
kuuluvad lahutamatult kaotus ja surm" (SALOKANNEL). Tema esikkogu "Päevapildid" ilmus 1978. aastal. Stalinismi ajal viibis nõukogude eesti proosa sügavas letargias. Zanri esindajatest võib esmajoones nimetada ainult Aadu Hindi peateose, monumentaalse romaani "Tuuline rand" (1951) esimest osa, milles kujutatakse Saaremaad kuni 1905. aasta revolutsiooni päevadeni. Sedagi tuli kirjanikul järgmisel aastal ilmunud teise, täiendatud trüki jaoks "õigeuskliku- maks" kohendada - proletaarset revolutsiooni ja Eesti-Nõukogude sõprust kirjeldati liiga vähe. Paraku ei sobinud need lisandused vanasse tervikusse just kuigi loomulikult. Alles sula võimaldas ka romaani jõulise tulemise nõukogude eesti kirjandusse - tõsi, mitte niisuguse plahvatusena nagu oli tulnud luule. Nüüd tohtis irduda senistest kohustuslikest mallidest nagu klassivõitlus ja positiivne kangelane ja minna üle ehedale realismile. Üks esimesi pääsukesi
Saksamaal oli NSV Liit rahvusvahelises poliitikas selgelt isolatsioonis. Seetõttu hakati looma suhteid teiste isolatsioonis olevate riikidega, kellena eelkõige tuli arvesse I maailmasõja kaotanud Saksamaa. 1922 sõlmitigi Weimari vabariigiga Rapallo leping, mis tõi kaasa sõjalise ja majandusliku koostöö. Saksa ohvitsere hakati salaja NSV Liidus koolitama, Versailles' rahuga olid Saksamaale pandud karmid piirangud armee osas. Väljaspool Euroopat üritasid bolsevikud viia läbi proletaarset revolutsiooni Hiinas, ent esialgu ebaõnnestunult. NSV Liit jäi välja ka Rahvasteliidust. NSV LIIT 1930-1939 Sisepoliitika: Stalinist oli kujunenud NSV Liidu absoluutne valitseja, kelle kontrolli all oli kogu riigi kõrgem juhtkond. Juba 1920.-te lõpus oli alanud Stalini isikukultus, kus teda kujutati kui revolutsiooni esimest meest ning NSV Liidu tegelikku rajajat Lenini kõrval.
Venemaa 1914 seal, kus Saksamaa 1848 1850 Marx soovitas Saksamaa kommunistidele "kestvat revolutsiooni" vormis: 1. koostöö keskklassi revolutsionääridega; 2. seejärel pöörduge oma liitlaste vastu. 1875 "Gotha programmi kriitika": Saksamaal puudub tugev proletariaat, on vaid talupojad, kes on poliitiliselt võimetud, kuid nad on antud olukorras arvulise rohkuse tõttu kriitiline mass. Neid tuleb juhtida toetama proletaarset vähemust, kes on sotsialistliku revolutsiooni juhiks. 2 taset: sotsialism ja kommunism. tootmisvahendid riigi omanduses, tühistatakse lisaväärtuse omandamine ning töölised saavad täies väärtuses selle, mida nad toodavad. tõeline kommunism, mis kaotab tööjaotuse ning suurendab sotsiaalset toodangut, mis võimaldab ellu viia kommunistlikku ideaali: ,,Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema vajadustele
annaabi.ee 
