Milleks on siis autori poolne väide, et inimene on kui kapitalisti ori ja kapitalist kui kapitalismi ori. Peale selle peatuksin veel teemal, kus käsitleksin täpsemalt probleemil, kus kapitalism väidedavalt võõrandab inimesest loovuse ja läbi selle ka soovist end teostada. Rääkimaks lähemalt sellest, kuidas proletaarlane nagu ka Marx neid nimetas muutub ja jääb kapitalismi ajahammasrataste vahele ning ei pääse sealt kunagi. Tänapäeva orja, ehk täpsemas käsitluses proletaarlase loovus ja eneseareng takerdub veelgi ega näe võimalust taaskord tõusta. Mida autor järgnevalt oma väitega kinnitab, et kui enne kapitalismi tulekut pärisori tõusis kommuuni liikmeks pärisorjuse olukorrast samuti nagu väikekodanlane tõusis kodanlaseks feodalistlikku absolutismi ikke all. Siis tänapäeva tööline seevastu ei tõuse koos tööstuse arenemisega, vaid ta langeb järjest sügavamale allapoole oma klassi elutingimusi.
omaniku rolli ettevtetes, aga ka hiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavrd ldine, et hakati rkima koguni MNEDZERIDE REVOLUTSIOONIST. Kujunes KESKKLASS krge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt krge sissetulekuga inimesed, kes ttasid ametnikena broodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- vi nustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lhendas ka INIMESTE ELUSTIILE. Tstushiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine htlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme ldine tus, kuid erilist rolli mngis MASSTOOTMINE JA MASSIKULTUUR. Raadio, televiisor, telefon ja klmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine htlustus tnu heli- ja videotehnika kiirele arengule. MASSIMEEDIA kujunes postindustriaalse hiskonna
ettevõtetes, aga ka ühiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavõrd üldine, et hakati rääkima koguni mänedžeride revolutsioonist. Kujunes keskklass – kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötasid ametnikena büroodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile. Tööstusühiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, kuid erilist rolli mängis masstootmine ja massikultuur. Raadio, televiisor, telefon ja külmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jõukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine ühtlustus tänu heli- ja videotehnika kiirele arengule
Tema romaanidest, millest ühed käsitlevad põhjamaa rassi ürg-ja viikingiaegu (,,Liustik" 1909 eesti k. 1913 ja 1927; ,,Laev" 1912), teised Janseni poolt jumaldatud Ameerika masinatsivilsiatsiooni (,,Madam d'Ora" 1904, eesti k. 1933; ,,Ratas" 1905, eesti k. 1933). Kirjaniku kinnisideeks on usk põhjamaa rassi suurusesse. Martin Andersen-Nexö (1869- 1954)- taani silmapaistvam sotsiaalne kirjanik. Tal on ainult üks sügav isiklik armastus- proletaarlase saatus. Tähtsaimad on tema suured romaanid ,,Vallutaja Pelle" (4 rmt., 1906-10)- töölislapse ülesvõitlemisest algelistest oludest vabadusele, inimsusele, ja selle paaristeos naispeategelasega ,,Inimlaps Ditte" ( 5 rmt. 1917-21)- töölistüdruku ülendavaks eesmärgiks seatakse õnn saada emaks. Kõrgelt hindavad taanlased oma kahte sügavmõttelist hingeeluanalüüsivat romaanikirjanikku- Knud Hjortö't (1869- 1931) ja Harald Kidde't (1878-1918).
Ta arvas, et materiaalsed olud kannavad kõiki ühiskonna ideid ja mõtteid. Marx arvab, et kõigis ajaloo faasides on valitsenud kahe domineeriva ühiskonnaklassi vastuolu. Vanaaja orjanduslikus ühiskonnas oli vastuolu vaba kodaniku ja orja vahel, keskaja feodaalühiskonnas feodaalisanda ja sunnismaise talupoja vahel ning hiljem aadlike ja kodanlaste vahel. Kuid Marxi enda ajal, kapitalistlikus ühiskonnas, on vastuolu eelkõige kapitalisti ja proletaarlase vahel. 1848. aastal andis ta koos Engelsiga välja kommunistliku manifesti. Manifesti esimene lause kõlab nii: "Üks tont käib ringi mööda Euroopat- kommunismitont." Manifest lõppeb nõnda: "Kommunistid peavad põlastusväärseks varjata oma vaateid ja kavatsusi. Nad kuulutavad avalikult, et nende eesmärgid on saavutanud ainult kogu senise ühiskondliku korra vägivaldse kukutamisega. Värisegu võimulolevad klassid Kommunistliku Revolutsiooni ees. Proletaarlastel pole selles midagi
ettevõtetes, aga ka ühiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavõrd üldine, et hakati rääkima koguni mänedzeride revolutsioonist. Kujunes keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötasid ametnikena büroodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile. Tööstusühiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, kuid erilist rolli mängis masstootmine ja massikultuur. Raadio, televiisor, telefon ja külmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jõukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine ühtlustus tänu heli- ja videotehnika kiirele arengule.
võimu vastu. Kujutab tavalisi inimesi, kistud ajalookeerisesse. Senine elu pea peale pööratud. Romaani ainel loob näidendi „Turbinide päevad“. Mängiti ka teatris. Näidend pakkus huvi Stalinile, kes käis korduvalt seda vaatamas. Vastasleeri inimesi kujutati hädas, seega vaatas võiduka tundega. Jutustus „Koera süda“. Jutustuse käsikiri võeti vahepeal läbiotsimise käigus ära. Satiiriline teos, arstiteadlane teeb katse, siirdab ühele koerale külmunud proletaarlase südame. Mis see endaga kaasa toob? Koerast saab inimene, kes võtab üle proletaarlase jooned (labasus, ülbus, tänamatus). Elab arsti juures, nahaalne, peremehetseb. Tegemist irooniaga nõukogude võimu aadressil. Rahvas valitseb - mis saab? Ei meeldinud võimule. Bulgakovi jaoks oli revolutsioon tragöödia vene intelligentsi suhtes. Kirjutas romaani „Härra de Moliere’i elu“. Näidendi „Aleksander Puskinist“. Tahtis kirjutada näidendit. „Batum“-
annaabi.ee 
