prokuratuurile pandud ülesandeid. · Kriminaalmenetluse juhina suunab prokurör uurijat tõendite kogumisel ja vastavalt tuvastatud asjaoludele otsustab isikule süüdistuse esitamise. · Prokuratuur menetleb kuritegusid koostöös järgmiste uurimisasutustega: Politseiamet, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Piirivalveamet, Konkurentsiamet ja Kaitsejõudude Peastaap. Prokuratuur on kaheastmeline koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist. http://www.prokuratuur.ee 16.03.2010 halduskorraldus 17 (Vande)advokaat on pädev: 1) esindama ja kaitsma klienti kohtus ning kohtueelses menetluses ja mujal nii Eestis kui ka välisriigis; 2) koguma tõendeid; 3) vabalt valima ja kasutama seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise
(usaldusmees),aitab lahendada riigiametnikega tekkinud konflikte. Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus.Prokuratuuriseaduse alusel osaleb prokuratuur kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises; juhib kohtueelset kriminaalmenetlust; esindab kohtus riiklikku süüdistust.Prokuratuur on kaheastmeline koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist. (Vande)advokaat on pädev: 1)esindama ja kaitsma klienti kohtus ning kohtueelses menetluses ja mujal nii Eestis kui ka välisriigis 2)koguma tõendeid 3) vabalt valima ja kasutama seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise õigusteenuse osutamisel 4)saama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid,tutvuma dokumentidega ning saama neist ärakirju ja väljavõtteid,kui andmete ja dokumentide saamine
Kaitseväe Peastaabi, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ning Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna tegevuse vastavust kriminaalmenetluse seadustikule • Korruptsioonivastane erikomisjon -teostab parlamentaarset järelevalvet korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle, sh korraldab info kogumiseks kohtumisi valitsusasutuste esindajatega, samuti õiguskaitseorganite esindajatega näiteks Kaitsepolitseiametist, kriminaalpolitseist ja prokuratuurist - arutab omal algatusel korruptsioonivastase seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid - teostab järelevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise üle - kontrollib oma pädevuse piires huvide deklaratsioone - teavitab Riigikogu ja avalikkust oma korruptsioonivastase tegevuse tulemustest • Riigieelarve kontrolli erikomisjon - vaatab läbi riigi majandusaasta koondaruande ja selle kontrolliaruande;
Politsei ja Piirivlaveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu ja Tolliamet, Konkurentsiamet ja Sõjaväepolitsei. Peale eelnevate uurimisasutuste teevad edasilükkamatuid menetlustoiminguid ka Keskkonnainspektsioon, Päästeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Tööinspektsioon, reisil viibiva merelaeva või õhusõiduki kapten ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Prokuratuur on kaheastmeline koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist. Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad politseiprefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks. Prokurörid on: Prokuröri abi Ringkonnaprokurör Vanemprokurör Juhtivprokurör Riigiprokurör Juhtiv riigiprokurör
täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Kriminaalmenetluse juhina suunab prokurör uurijat tõendite kogumisel ja vastavalt tuvastatud asjaoludele otsustab isikule süüdistuse esitamise. Kokkuvõtlikult on prokuratuuril (prokuröril) kaks peamist ülesannet: kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimine ja riikliku süüdistuse esitamine kohtus. Prokuratuur on kaheastmeline, koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist. Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad PPA prefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks. Prokurörid on: Prokuröri abi – madalaim aste, ükskõik mis haridusega Ringkonnaprokurör – 14 inimest, eelistatakse inimest väljastpoolt süsteemi
Mõned riigid lubavad erasüüdistust, teistes on süüdistusmonopol prokuratuuril. Ühte- des riikides on kannatanu kriminaalmenetluses menetluspooleks, teistes riikides on nad tavalise tunnistaja staatuses jne. Samuti on erinevalt reguleeritud suhted uurimisasutuste ja prokuratuuri vahel. Paljudes riikides peab uurimisasutus põhimõtteliselt järgima prokuratuuri korraldusi, kuigi tegelikkuses viiakse eeluurimist läbi küllaltki iseseisvalt. Teises riikides on uurimisasutused prokuratuurist sõltumatud. On ka kolmas mudel, kus politsei ja prokuratuur on integreeritud ühte institutsiooni. Tänaseks päevaks on eri süsteemid üksteist aga niivõrd palju mõjutanud, et tõenäoliselt päris puhast ja algupärast prokuratuurisüsteemi ei ole enam üheski Euroopa riigis. Näiteks vandekohus, mis pärineb com- mon law süsteemist, on täna kasutusel ka teistes õiguskultuurides. Samas prokuratuur kui institutsioon oli
tegevuse vastavust kriminaalmenetluse seadustikule. •Korruptsioonivastane erikomisjon -teostab parlamentaarset järelevalvet korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle, sh korraldab info kogumiseks kohtumisi valitsusasutuste esindajatega, samutiõiguskaitseorganite esindajatega näiteks Kaitsepolitseiametist, kriminaalpolitseist ja prokuratuurist -arutab omal algatusel korruptsioonivastase seaduse §13 lõikes 1 nimetatud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid -teostab järelevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise üle -kontrollib oma pädevuse piires huvide deklaratsioone -teavitab Riigikogu ja avalikkust oma korruptsioonivastase tegevuse tulemustest. 3.12 Riigieelarve kontrolli erikomisjon
Politsei stabiliseerus 1995 jj a. Organisatsioonilised muutused jne on kajastunud asutuste töös. Prokuratuur allutati täitevvõimu kontrollile. Samas puudub organ, kes vastutaks kogu riikliku kriminaalpoliitika elluviimise eest, teisalt on kujunenud menetluslikult passiivne prokuratuur (negatiivne). Toona polnud menetlusseadustikus kirjas prokuröri kohustusi järelevalve teostamisel, samuti ei andnud ta enam vahistamislube ja tutvus süüdistuskokkuvõttega alles enne kohut. Seega kujunes prokuratuurist puhver. Politsei ei suutnud aga prokuratuuri rolli üle võtta (kaadri suur voolavus, reformid, vähe juriste). Samas muutustest tulenevalt oli kuritegevuse hulk suurenenud. 1998 suurendati prokuratuuri rolli. Talle pandi kohustusi (eeluurimise peatamise kinnitamine, süüdistuse kinnitamine enne esitamist). Samuti suurendas prokuratuuri rolli lihtmenetlus. 2001 muudegi prokuröri kohtust osavõtt kohustuslikuks.
annaabi.ee 
